Ajakirja Golf tervisekülgedel tutvustame lugejatele erinevad teraapiavorme. Ajakirja kevadnumbris sai sõna rännakumeetodi terapeut Irene Kaljuste. Rääkisime hirmust.
“Hirm on kaitsereaksioon. Vältimine on vastutusest kõrvale hiilimine,” ütleb rännakumeetodi terapeut Irene Kaljuste.
Rännakumeetod kutsub lõpetama põgenemist hirmude eest. Kõlab võib-olla hirmutavalt, aga tegelikkuses on tee välja hoopis liikumine sissepoole, emotsiooni sisse. Otse oma hirmu keskmesse. Seda tehes emotsioon lahustub ise. Pole vaja seda “vabastada”. Emotsioonid on nagu väikesed lapsed: need tahavad tähelepanu. Tähelepanu aga vallandab automaatselt emotsiooni vabanemise. „Sa oled mind märganud, ma ei pea sind enam kinni hoidma“.
„Kui põgenemine on automaatne ehk alateadlik, siis ei saa me tihti arugi, et põgeneme ja seega justkui puudub üldse valikuvõimalus. Vahel on hirm valu kogemise ees nii kõikehõlmav, et blokeerime endas võimaluse näha, et on olemas ka teine tee. Vastutuse võtmine võib olla vabalt inimese kõige suurem hirm. Igal juhul tee välja eeldab teatavat julgust otsa vaadata sellele. Mis see tegelikult on, mille eest kogu selle aja jooksnud olen? Mulle näib, et enamasti jõuame sellesse punkti siis, kui eluenergia hakkab drastiliselt kahanema pidevas stressis olemisest. Meil pole enam jõudu põgeneda. Kui nüüd ka ei julge avada oma hirmudelaegast, siis hakkame otsima abi. Halvimal juhul alkoholist, mõnuainetest, parimal juhul teraapiast, mis aitab meil oma hirmudega tegeleda,” sõnab ta.
Eksimine on inimlik ja enda elu eest vastutust võttev inimene teab seda. Ta oskab endale andeks anda ja andeks paluda ka teiselt. Ta julgeb tunnistada vigu ja eksimusi. Ta teab, et on elukestval teekonnal. Ta on kaastundlik. Ta teab, et tema mõtted ja tunded on tema isiklik vastutus, mitte kellegi teise “süü”. Inimene, kes võtab teadlikult vastutust, ei kurda, ei kiru, ei süüdista. Ta teab, et kõik, mida ta elus kogeb, on tema enda looming ja tema asi on teha, mis vaja, et enda pilti kujundada nii, et see sobiks. Irene kogemusel on mõistuse vaigistamine kõige lihtsam, kui ta vaigistab pinged kehas. „Pingeid tekitavad allasurutud ja kuhjunud emotsioonid. Nende teadvustamine ja läbitunnetamine automaatselt rahustab meele. Emotsioonid on nagu kütus mõistusele: mida rohkem teadvustame emotsioone, seda ärevam meel. Seega istu maha ja vii mõistuse tähelepanu kehale: mida keha tunneb? Kus kehas on pinge? Mis emotsioonid seda pinget põhjustavad? Kasuta neid küsimusi, et suhelda kehaga ja vabastada sealt see, mis ärritab meelt. Piisavalt ennast uurides avastad, et mõistus rahuneb iseenesest. Oluline siinjuures on, et jääksid keha tunnetamise juurde. Meil kipub tekkima tahtmine rännata jumal teab kuhu, käia kõik universumid läbi, luua terveid maailmu oma meeles ja nimetada seda meditatsiooniks. Meditatsiooni eesmärk pole siiski visuaalide loomine ja nende imetlemine, vaid täielikku kohalolusse ja vaikusesse jõudmine,” lausub Irene.
Kaljuste isiklik näide on avaliku esinemise hirm. Tänu rännakumeetodile oskab ta kergusega oma hirmu märgata ja seeläbi sellest kergusega läbi minna.
„Hirm ei hirmuta mind enam. Tänu sellele pole see ka nii kõikehõlmav, vaid pigem kerge kirvendus kehas,” ütleb ta. Ta teab ka inimesi, kes on näiteks vabanenud ämblikufoobiatest, sügavas vees ujumise hirmust, lennuhirmust jne. Ta on rännanud ka inimestega, kellel on jäänud väga vähe elada. Rännak on aidanud neil vabaneda surmahirmust ja leida rahu. Irene Kaljuste korraldab Tallinnas 23.-25.oktoobril seminari, mille peaesineja on Brandon Bays. Baysil diagnoositi kasvaja, millest sai alguse erakordne teekond. Sellel teekonnal avastas ta, kuidas pääseda vahetult ligi piiramatule tervendamisjõule, mis on olemas kõigis. Bays pani kogemuse kirja ja andis välja raamatu “Rännak”, millest sai rahvusvaheline menuk.
Rohkem infot leiab: www.rannak.ee
Tekst: Chris Kala
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 1/2020 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
