Kuigi ragbigolf kõlab esmapilgul ilmselt samavõrd täbara kombinatsioonina nagu porgandi-kilu-limonaad, on asjal siiski rohkem jumet.
Põhimõtteliselt kombineerib see hübriidmäng golfi ja ragbi positiivsed küljed: vabastab golfivarustuse kaasasvedamisest ega sisalda samas ragbi maadluselementi. Viimane on igasugust füüsilist kontakti vältivatele eestlastele niikuinii täiesti vastunäidustatud. Ja mis järele jääb? Ragbi söödutäpsus ning golfi strateegiapool. Ja vabadus dress code’i mitte järgida, sest see lihtsalt puudub.
Ragbigolf tähendab ragbi söödutäpsust ning golfi strateegiat.
Aga ragbigolf pole ka mingi Metsiku Lääne stiilis catch-as-catch-can – et viskad rivaalile liiva silma ja tõukad ta bunkrisse. Ei, reeglid on täitsa olemas, kuigi ülilihtsad: avalöök toimub tii pealt, korvist kõige kaugemale jäävat palli lüüakse või visatakse esimesena ja auti lennanud pall tuleb raja lähimasse punkti tagasi tuua. See ongi enam-vähem kõik. Lisaks ilmselgele klauslile, et kui mängija kaotab oma loperguse palli ära, siis peab ta kuni järgmise võistluseni muid naljakaid tegevusi leidma.
Kui mängija kaotab oma loperguse palli ära, siis peab ta kuni järgmise võistluseni
muid naljakaid tegevusi leidma.
Õigupoolest on ragbigolf tuunitud variant jalagolfist, mis mõeldi välja kümme aastat tagasi. Jalagolf tegi jalgpallist, maailma kõige popimast meeskonnamängust individuaalala ja üritas Konstantin Vassiljevi stiilis kauglööke natukenegi aristokraatlikumana näidata. Aga lühike võistlusdress tõmbas sellele viimasele püüdlusele joonelt vee peale. Jalgpallist eristab jalagolfi veel nüanss, et mäng pakub oluliselt kaunimat keskkonda kui nelinurkne väljak, millel keegi on üritanud kuuenda klassi geomeetriaülesannet lahendada.
Mäng pakub oluliselt kaunimat keskkonda kui nelinurkne väljak, millel keegi on üritanud kuuenda klassi geomeetriaülesannet lahendada.
Tegelikult on ragbigolfil veel üks eellane – golfikross, mis mõeldi Uus-Meremaal välja aastal 1989. Meil oli siis veel puldis Vaino Väljas, Rahvarinne rokkis täiega, suhkrut sai talongide eest ning golfi ja krossi ristandile andis kõige lähema vihje Soomes töötava naabri roostes Volkswagen. Eestisse see mäng ei jõudnudki. Ega ka märkimisväärselt kuhugi mujale, sest seda oli keeruline laiadesse masssidesse viia – mäng nõudis klassikalist swing’i, kanamunalaadset palli ja üsnagi eriskummalist väravat, kuhu see moodustis sisse lüüa. Naljahambad kutsusid golfikrossi projekti kiwi-palliks ja sisuliselt oligi tegu pigem Kreisiraadio teemaga. Kivipalliga, kui täpsem olla.
Muide Austraalias tegutseb Ragbigolfi Liit, mis teeb kõva lobitööd, et jalg ROK-i ukse vahele saada ja see sõna otseses mõttes väljaspool raame asuv spordiala 2036. aasta olümpiamängudele suruda. Kui idee läbi läheb, on tee ilmselt lahti ka allveekabele.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2018 numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.