Kristo Krumm on koolitaja, õppejõud, ettevõtja ja mentor, kes püüab elada aktiivset ja mitmekesist elu, sisustades vabamat aega spordiga.
Tema igapäevatööks on seista tudengite ees, õpetada ettevõtjaid oma äriga alustama, nõustada neid, kel vaja abi äriplaani koostamisel, analüüsida äri edukust ja aidata neid edasi liikuda. Ta on töötanud pikalt varasemalt turundus- ja müügialal ja ka need valdkonnad on talle südamelähedased. Kunagi oli ta lootustandev murdmaasuusataja ja jooksja, nüüd sõidab aga rattaga, mängib tennist, golfi ja tegeleb veel mitme muu asjaga. Huvi ajaloo, kultuuri ja geograafia vastu on teda viinud palju ka reisima, ta loeb palju ja tunneb huvi ühiskonna laiemate filosoofiliste väljakutsete suhtes.
MILLAL OLI TEIE ESIMENE KOKKUPUUDE GOLFIGA?
Minu esimene kohtumine golfiga jääb 1990. aastate esimesse poolde, kui mul avanes võimalus veeta nädal Šotimaal. Tookord oli see unistuste reis, mis muu hulgas möödus ühes väga väikeses külakeses, kus oli ka täismõõtmetes golfiväljak. Tookord vaatasin seda nagu imeasja. Olin golfist vaid kuulnud ja parimal juhul ka pisut teleri vahendusel mõnd lööki näinud. Mäletan, et viskasin kõhuli maha, et seda imemuru ligidalt katsuda. Tundus täielik utoopia, et muru võib olla nii sile, tugev ja ühtlane. Meil olid siis ainukesed muruplatsid põhimõtteliselt heinamaad sellega võrreldes. Tookord loomulikult mängimise peale ei mõelnud; korjasime raja äärest mõned kaotsiläinud pallid suveniiriks kaasa.
Järgmine kokkupuude oli mõned aastad hiljem Kanaaridel, kus meie elukoht oli kohe väljaku kõrval. See õigupoolest vist oligi golfihotell, ega meie siis seda ei teadnud. See oli selline links-väljak, kõrgetel kaljudel, tuultele avatud ja avar, hoopis teistsugune, kui olin varasema kogemuse pealt harjunud. Eks siis sai vist ka esimesed proovilöögid tehtud, aga tõsist huvi ikka veel ei tekkinud.
Golf sobib mulle ka seetõttu, et nooremas põlves saadud sporditraumad ei lase kõiki spordialasid täie jõuga harrastada.
Seejärel hakkas ka Eestis golf rohkem moodi minema, Niitvälja toimis juba pikka aega, kuid esimest korda sattusin kodumaisele väljakule 1990. aastate lõpupoole, ilmselt mingi demopäeva raames. Aastal 2001 avanes mul võimalus veeta terve nädal kõik päevad Niitväljal: olin Peugeot Golf Touri üks eestipoolsetest organisaatoritest. Minu abiliseks oli lausa Prantsusmaalt saadetud inimene, kellega turniiri ettevalmistusega tegelesimegi. Aega oli laialt käes ja siis sai küll kõvasti taotud, küll veel reaalsete teadmisteta ja oskusteta, aga võib öelda, et siis nakatusin juba päris tõsiselt.
Green card’i kursuse tegin lõpuks läbi vist 2005. aastal. Olin valinud ühekorraga läbida nii golfi kui ka surfi algkursuse nädala jooksul. Kuna golf tundus odavam, käepärasem ja iseloomule sobilikum, siis langetasin otsuse, et hakkan proovima, kuidas mäng välja kukub. Ja nii see läks. Vahelduva eduga olen mänginud tänase päevani, küll mõningate pausidega, kuid siiski loen enda sinasõprust golfiga nüüd pea 15 aastat.
MIS MOTIVEERIB TEID GOLFIRAJALE MINEMA? MIDA GOLF TEILE ANNAB?
Eks siin on põhjused üsna tavalised: hea ja mõõdukas kehaline koormus; golf on seltskonnamäng eelkõige, seega inimesed minuga, võistlus iseendaga. See on palju motiveerivam kohati, kui püüda end pidevalt teistega võrrelda. Rajad on sageli samad, kuid iga päev on täiesti erinev. On ju golfis tavaline, et sama rada võid mängida täiesti erineva tulemusega.
Golfi mängides tunnen, et see on nagu minu ala. Mitte otseselt tulemuste osas, et ma oleksin üliedukas, aga see on minulik, minu stiiliga sobiv. Mulle meeldib golfiga kaasnev muu elu: tuled rajale, teed sooja, mängid, siis on istumine klubihoones, ühine söömine, mängujärgne arutelu, huvitavad inimesed. Golf on stiilne sport, vana ja väärikas.
Kunagi mõõtsin prooviks, kui palju kaloreid ma pika mänguga kulutan. 5-tunnise pika võistluse tulemuseks on 3000 kalorit. See on väga kõva pikamaatrenn suuskadel või rattaga, kuid golfis sellise tegevusega on füüsiline ja vaimne pingutus oluliselt väiksem.
Golf on tehniliselt üks kõige keerukamaid ja väljakutsuvamaid alasid. Väike näpuvääratus, teistsugune ilm, meeleolu või füüsilise vormi muutus ja tulemus on samal rajal, kus varasemalt mängitud sadu kordi, hoopis teine. See teeb golfi sisuliselt lõpmatult varieeruvaks spordialaks, kus iga päev on justkui täiesti uus mäng, täiesti uus väljakutse.
Lisaks asjaolu, et absoluutselt iga väljak on erinev.
Kui tuleb tuju, siis võid Eestis suhteliselt lühikese ajakuluga muuta mängupäeva huvitavamaks, minnes tavapärasest koduklubist mõnda teise kohta mängima. Rääkimata siis veel võimalustest üle maailma.
Golf sobib mulle ka seetõttu, et nooremas põlves saadud sporditraumad ei lase kõiki spordialasid täie jõuga harrastada, golfiga saab tegeleda aga sisuliselt terve elu, ka pisut kehvema sportliku vormi korral.
Ja ma ei teagi vist ühtegi teist spordiala, kus oleks nii palju võistlusi. Ma arvan, et ühel keskmisel hooajal tuleb mul võistlusi sama palju – kui mitte rohkem – kui tavamänge. See tekitab hasarti, paneb rohkem pingutama ning on kordades põnevam ja väljakutsuvam.
Kõike seda jõusaalis või ujulas ju ei juhtu!
KES ON TEIE LEMMIKMÄNGIJA, EESKUJU?
Mul ei ole selliseid eeskujusid, kelle mängustiili püüan eeskujuks võtta, aga eks ikka Tiger Woods on omaette fenomen. Tema tegemiste vastu tunnen huvi. Olen lugenud temast kirjutatud raamatuid, vaatan palju videosid. Aga lahedad kujud on ka Phil Mickelson, Sergio Garcia ja teised.
VÕIKSID GOLFIHARRASTAJAD GOLFI KÕRVALT MÕNE MUU SPORDIALAGA TEGELEDA?
Tean ja tunnen paljusid golfareid, kes mängivad paralleelselt ka tennist. Mina samuti. Õigupoolest ongi nii, et talvel olen rohkem tennisist ja suvel golfar. (Naerab.) Tehnika on aimatavalt sarnane, löögid nõuavad sarnaseid liigutusi ja jõudu ka.
KUS ASUB TEIE KODUVÄLJAK?
Minu koduklubi on algusest peale olnud Rae Golf. Kuna elan kohe Niitvälja külje all ja teinud seal ka algajaõppe läbi, mängin aeg-ajalt seal ka nüüd, kuid jah, olen jäänud Raele truuks.
MÄNGITE KA VÄLISMAAL?
Õigupoolest pole head mängutuuri välismaal teinudki. Käidud ja vaadatud on mitmeid väljakuid paljudes riikides, aga tõsist mänguringi igatsen küll. Dubai Golf on kindlasti üks ägedamaid, mida tean, ja mis seal salata, eks Inglismaa prestiižsemad klubid oleks ju äge koht, kus end proovile panna.
Olen jäänud Raele truuks.
KUI TIHTI KÄITE GOLFI MÄNGIMAS?
Kunagi, kui sai alustatud, siis kolm-neli korda nädalas. Pikad päevad, vahel päris pimedani välja. Nüüdsel ajal pigem kord nädalas, vahel kaks. Sõltub hooajast, ilmast, tujust ja muudest tegemistest. Kui juba jagan end mitme spordiala vahel, siis ei raatsi ühtegi harrastust nii-öelda ootele panna, kui ikka suvi on ilus. Küll aga meeldib mulle Eestis teha nii, et kui on hooaeg ja satun töö või puhkuse tõttu kohta, kus on väljak, siis sõltumata tegemistest püüan seal väljakul ära käia. Tavaliselt Saaremaa, Otepää, Pärnu.
MIDA PEATE ENDA SUURIMAKS SAAVUTUSEKS?
Otseseid saavutusi on raske nimetada. Harrastajana ei ole suuri võite saavutanud, küll aga mäletan, et 2008. aastal mängisin Niitväljal jaanipäeva paaristurniiri, kus on osalejaid ikka palju. Olin üsna roheline, kuid paarilisega suutsime saavutada 5. koha. See oli üllatus küll. Hole-in-one’i pole suutnud lüüa. Kord oli küll selline moment, kus juba käis jõnks läbi, et äkki nüüd, aga tookord jäi kümmekond sentimeetrit puudu.
MILLINE ON TEIE TUGEVAIM KÜLG GOLFIS?
Ma usun, et olen täitsa normaalne puttaja. Tavaliselt ma seda spetsiaalselt ei harjuta, püüan tunde pealt mängida. Pigem ikka on tegemist pikkade löökidega, kus vahel läheb nii, vahel naa.
Golf nõuab kannatlikkust ja oskused tulevad pika aja möödudes ja pidevalt harjutades.
KAS GOLF ON TEIE ARVATES MUUTUMAS EESTIS JA MAAILMAS POPULAARSEMAKS?
Tasapisi liigume sinna suunda, kuid suurt hüpet pole viimastel aastatel toimunud. Harrastajaid tuleb ikka juurde, väljakuid on ka juba parasjagu, kuid kõikjale siiski mängijaid ei jagu. Kui võrrelda meid näiteks põhjamaadega, siis on pikk maa veel minna. Eks ta ole ühelt poolt kallis spordiala, teiseks on ilmastik tohutult määrava tähtsusega. Aega nõuab ka, sest korralik mängupäev kestab terve päeva. Kuna inimestel täna valikut on, siis ei jagu kõikjale harrastajaid. Eriti kui arvestada, et paljud ikka veel võõristavad golfi kui spordiala. See tundub justkui rikaste hobi ja keerukas pealekauba.
MILLINE ON TEIE VARUSTUS GOLFIS?
Just müüsin kõik kepid ära, seega hetkel ei olegi. (Naerab.) Plaanin soetada uue varustuse, eks siis paistab, mis sõelale jääb. Mul brändieelistust väga ei ole.
MILLINE ON SUURIM VIGA, MIDA ALGAJAD TEEVAD?
Golf nõuab kannatlikkust ja oskused tulevad pika aja möödudes ja pidevalt harjutades. Tean mitmeid tuttavaid, kes on pooleli jätnud, kuna mäng ei kuku välja, tulemusi ei tule ja eduelamus jääb saavutamata. Pean ise ka endale pidevalt meelde tuletama, et esiteks mängin iseendaga iseenda tasemel, ja teiseks, et parimat tulemust püüdma minnes kukun läbi. Pigem liigun väiksemate sammudega ega püüa igal rajal par’i saavutada. Nagu ütles kunagi üks mu mängukaaslastest: võta sihiks kaks üle par’i ja kui siis tuleb paremini, oled juba plaani ületanud. Seega ütleks, et vast äkki kannatamatus ja liige kiire soov edu saavutada võivad olla suurimad vead.
MIDA ON GOLF TEILE ELUS ÕPETANUD, MIDA KASUTATE KA TEISTES ELUVALDKONDADES?
Lugupidamine kaaslaste suhtes, aus mäng, võistelda ja võrrelda oma arengut endaga, mitte teistega. Need on vast peamised märksõnad, mida golf on mulle õpetanud.
KUIDAS ON KOROONAVIIRUS MÕJUTANUD TEIE GOLFI MÄNGIMIST?
Sel hooajal pole veel väljakule jõudnud. Ootan ilmade soojenemist ja siis saab loodetavasti, muidugi arvestades eriolukorra reegleid, mängima minna.
KUI PALJU TREENITE ERIOLUKORRA AJAL?
Kuna sisehooajal hoian ennast vormis tennisega, siis üldine treenitus ja koordinatsioon on suhteliselt hea. Eriolukorra ajal olen pidanud kahjuks tennisest loobuma ja hetkel ootan kannatamatult taas tenniseplatsile pääsemist, kui eriolukord läbi saab ja golfiks sobilikumate ilmade saabumist.
Tekst: Erlis Laur
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 1/2020 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
