Joburgis või Jozis, nagu seda linna kohalike seas kutsutakse, on loo kirjutamise hetkel südatalv ja maad on võtnud külmalaine. Kaplinnas sadas nädala algul lund. Päevane temperatuurinäit ei ole täna üle 13 kraadi tõusnud ja puhub vinge tuul. Monika (Monika Kuzmina – toim.) on minult paar päeva tagasi uurinud Johannesburgi golfiväljakute kohta.
Kuigi neist klubidest oleks kirjutada palju, jõuame seekord üksmeelselt kokkuleppele, et lugu tuleb Ida- Johannesburgis asuvast Serengeti golfiklubist. Sain äsja oma magistritöö projekti Pretoria ülikooli uurimistöökomisjonile esitatud, seega ei ole golf olnud kahjuks viimastel kuudel mu prioriteediks. Ometi olen nädala jooksul suutnud sõpradelt hankida Serengeti golfiklubi turundusjuhi kontaktid ja kui ma temaga reedel ühendust võtan, saan kiire vastuse ja ettepaneku esmaspäeval klubis kokku saada.
Hea, et vaid intervjuu tarbeks tulen
Politseireidist tekkinud liiklusummiku tõttu jõuan Serengeti golfiklubisse ka ise kokkulepitud ajast 5 minutit hiljem. Mõtlen endamisi, et hea, et ma vaid intervjuu tarbeks siia tulen. Golfimängule hilinemine oleks olnud äärmiselt ebaviisakas. John Hart, klubi turundaja ja hing, liitub lõuna-aafriklasele omaselt alles veerand tundi peale mind. Ta tellib kohvi ja pakatab entusiasmist rääkides golfiväljakust, selle ajaloost ja tulevikuplaanidest. Viimased on praegusi majanduslikke ja poliitilisi arenguid arvestades ülimalt ambitsioonikad.
Kell on kolm päeval ja päike paistab pilve tagant. Akna all lõpetavad kohalikud golfiringi. Klubi restoranis põlev kamin annab mõnusalt sooja ja aeg justkui peatub.
Hotellist sai hoopis elurajoon ümber golfiväljaku
Üle kümne aasta tagasi istusid ühel järjekordsel koosolekul tollel hetkel linnaplaneerimis- ja arendusäris tegevad härrasmehed Leon ja Gideon van der Vyver ja nende partner Graham Powen ning arutasid, kuidas lahendada majutuskohtade probleemi Johannesburgis. Tulemas olid jalgpalli maailmameistrivõistlused. Sellest arutelust sündis plaan rajada hotell, mille tarbeks hakati otsima sobivat asukohta. Olulist rolli mängis sealjuures Aafrika suurima rahvusvahelise lennujaama OR Tambo lähedus. Kui maatükk leitud ja käed löödud, kujunes sellest hoopis elurajoon ümber golfiväljaku (inglise keeles estate).
Sinna plaaniti rajada 1700 krunti eraomanikele, kaubanduskeskus küla keskväljakule, erakool, kontorihooned, hotell ja spaa. Golfiväljaku pidi algul ehitama kohalik golfikuulsus Ernie Els, keda mul on ka isiklikult õnnestunud kohata. Kui aga uue väljaku loomise plaanid jõudsid Jack Nicklause kõrvu, sai hoopis temast Serengeti golfiväljaku autor ja rajaja. Väidetavalt olevat otsustavaks saanud just asukoht OR Tambo külje all, sest Nicklause üks unistusi olevat olnud golfiväljaku rajamine just suure rahvusvahelise lennujaama vahetusse lähedusse. Nii sai Serengetist viies tema rajatud meistrivõistluste tasemel väljak Lõuna-Aafrikas lisaks olemasolevatele väljakutele, milleks on Pecanwood North Westi provintsis, Simola Garden Route’i piirkonnas ja St. Francis Linksi väljak Ida- Kapimaal.
Olgu veel mainitud, et kogu maailmas on üle 410 Nicklaus Design kaubamärki kandva golfiväljaku. (www.nicklaus.com)
Kohalike seas populaarne
Serengeti väljak on kaetud igihalja ilmastikukindla muruga, mis on aastaläbi roheline ja esteetiliselt meeldiv. Kes on talveperioodil (maist augustini) Johannesburgi sattunud, teab, et siin on öösiti miinuskraadid ja päeval kohati jälle üle 20 soojakraadi. Vihma peaaegu ei saja, mistõttu muutub loodus kollaseks ja puud on raagus. Talviti on selline igihaljas ja roheline golfiväljak midagi väga erilist siinsete teiste kolletavate fairway’dega golfiklubide seas ja seetõttu kogunud kohalike seas nüüdseks hulgaliselt populaarsust.
Kõik ei läinud nii nagu plaanitud
Jalgpalli MM-i järel toimunud majanduskriis ei soosinud arendustegevust ja ka siinsed ehitustööd ei edenenud vastavalt plaanidele. Hotelli, kontoripindade ja kaubanduskeskuse ehituseni esialgu ei jõutudki. Vahetusid omanikud ja nende seas lahkus ka John Hart. Uued omanikud aga kutsusid Harti umbes aasta eest tagasi praegusesse meeskonda, et esialgsetest asutajatest soiku jäänud arengukava lõpuks ellu viia.
Sarnast Lõuna-Aafrikasse rajatud pole
Golfikülasse sisenedes hakkavad silma traktorid ja ehitusmehed. Uurin, millega tegu ja vastus on äärmiselt põnev. Nimelt on lisaks 2009. aastal Jack Nicklause rajatud Masai Mara väljakule lisandumas täiesti uus ja unikaalne meistrivõistluste tasemel 18-rajaline par-3 väljak, mille sarnast senini Lõuna-Aafrikasse rajatud pole. See tuleb senise 9-rajalise Whistling Thorni väljaku asemele. Par-3 väljak on küll näiteks Leopard Creeki kompleksis olemas, kuid seal on vaid 9 rada.
Aktiivsele äriinimesele
Hart rõhutab, et kogu Serengeti arendus on mõeldud aktiivsele äriinimesele, kelle jaoks on oluline mobiilsus ja aeg. Lennujaama lähedus soosib kosmopoliitset eluviisi ja pakub võimalust lõõgastavaks golfiringiks ka siis, kui Johannesburg on vaid vahepeatuseks. Kuna tavaline golfiring kipub jääma 5 tunni piiridesse, siis par-3 väljaku 18 rada on mängitavad vaid 2,5-3 tunniga. Vaatamata ettenähtud kolmelöögistele radadele võimaldab see väljak kasutada enamikke golfikeppe, mis mängijal kotis on. Hiljem teeme ringi uue väljaku ehitusel ja on tõepoolest näha, et tulemas on hulgaliselt veetakistusi ja muid põnevaid elemente. Olemasolevad green’id säilitatakse ja neile lisatakse veel üheksa green’i. Väljaku eeldatav valmimistähtaeg on 2019. aasta veebruar-märts.
Masai Mara sobib nii algajale kui ka kogenud golfimängijale
Praegune Masai Mara väljak pakub aga hulgaliselt mängulusti nii algajale kui ka kogenud golfihuvilisele. Need, kelle sving kipub vahel alt vedama, võivad arvestada korraliku punkrimängu kogemusega. Igihalja rohuga harjumine võtab Gautengi teistel väljakutel kogemusi omandanud golfimängijal pisut aega, sest siinsest rough’ist on kordades keerulisem palli välja lüüa kui kikuyu-tüüpi rohuga väljakutel, millega me siin igapäevaselt harjunud oleme. Üks meeldejäävamaid ja komplitseeritumaid radasid on kaheksas, par-5 rada täielikult keset vett väikesel saarel asuva green’iga, kuhu pääseb vaid silda ületades. Esimese 9 raja läbimise järel on LAV-is tavaks halfway house puhvetis keha kinnitada. Toidu kvaliteet on siinses klubis alati suurepärane ja teenindus meeldiv. Väljaku kodukord eeldab golfiautode kasutamist mängukiiruse säilitamise eesmärgil ja LAV-i väljakutel tavaks olevaid caddy’sid siit ei leia. Hoiatan, et väljakule minnes on mõistlik omada mõningast golfipallide varu. Väljak pakub hulgaliselt platoole omaseid preeria-tüüpi vaateid. Pretoria väljakutele omaseid puudesalusid siin aga ei ole. Eriti imelised on siinsed päikesetõusud ja loojangud.
Golfiringi lõpus tervitab mängijaid kaasaegse arhitektuuriga klubihoone hästivarustatud golfitarvetepoe, riietusruumide ja hubase restoraniga, mille aknast avaneb hunnitu vaade golfiväljakule ja seda ääristavale elurajoonile.
Tasub ära proovida
Golfiväljaku ümber ringi sõites on märgata mitmeid muidki uusarendusi. Kerkimas on kortermajad, ridaelamud ja viie tärni hotell. Hetkel saab külas vaid omanikelt maju ja tube rentida, muid majutusasutusi golfikülas veel pole. Majutust tasub seega otsida Kempton Parki linnaosas, kus tänu lennujaamale paiknevad mitmed rahvusvahelistesse kettidesse kuuluvad hotellid.
Nagu öeldud, on lennujaam Serengeti golfiklubist vaid 5-minutilise autosõidu kaugusel. Teadmiseks neile, kes autot rentida ei soovi, et Uberi ja Taxify rakendused töötavad nüüd ka Johannesburgis. Õnneks plaanib klubi lähiajal omandada üürimiseks mõned Serengeti elurajoonis peagi valmivad korterid ja lennujaama regulaarselt käima panna bussi. Kel golfihuvilistest siiapoole asja, siis tasub Johannesburgi tulles päevaks aeg maha võtta ja turvalises ümbruskonnas asuvad Serengeti golfiväljakud kindlasti ära proovida.
Täpsemat infot leiab serengeti-estates.co.za
Piret Vilborn
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2018 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
