Eesti Golfi Liidu üldkoosolek kinnitas märtsikuus liidu uueks peasekretäriks Kristo Raudami. Uue peasekretäri sõnul on tal hea meel liituda Eestis iga päev suurte sammudega edasimineva alaga.
„Üks minu suurem kirg on olnud nooruspõlvest peale korvpall, kuid alates aastast 2007 olen ka kirglik golfimängija ja viimased viis-kuus aastat olen golfiga aina enam seotud olnud. On õnnestunud korraldada mitmeid edukaid golfivõistlusi ja lüüa kaasa paljudes golfiga seotud projektides. Hoolimata noorest east on Eesti golf viimastel aastatel suurte sammudega edasi arenenud ja väga meeldiv on anda iga päev veelgi suurem panus Eesti golfi arengusse,“ rääkis Raudam põnevusega uuest väljakutsest, kui oli valituks saanud. Uurisime uue peasekretäri käest, millised muutused meid ees ootavad.
Miks te sellele ametikohale kandideerisite?
Tegelikult oli nii, et juba paar aastat tagasi kombati maad ja otsiti uut peasekretäri, et äkki pakub huvi. Tol hetkel oli muid tegemisi liiga palju ja polnud mõtteski kandideerida. Nüüd, peale Indreku lahkumist, tuldi uuesti selle jutuga, et ehk sooviksin kandideerida. Lubasime sel teemal rääkida ja siis see rääkimine detsembris algas ja lõpuks veebruaris kulmineerus. Aga miks ma kandideerisin? Sellele küsimusele vastaksin ehk järgmiselt: kuna alaliitudes on mul suhteliselt suur töökogemus, olen olnud korvpallis tegev üsna pikalt ja lisaks ühes teises korvpalliklubi MTÜ-s peaaegu neli aastat. Seega see tööpõld pole võõras ja tekkis tunne, et võib-olla mul siiski on midagi anda golfiliidule ja golfile üleüldisemalt.
Võib-olla mul siiski on midagi anda golfiliidule ja golfile üleüldisemalt.
Pole suur saladus, et Eesti Golfi Liit ei suple rahas ja ei ole kerged ajad. Kuidas te enda jaoks rahaprobleemid lahendate ja millised on liidu väljavaated?
Selles mõttes, et ega ma ei pea seda iseenda jaoks lahendama, sellega on vaja üleüldisemalt hakkama saada. Jah, peab tunnistama, et me ei ole eriti rikas alaliit ja majanduslik seis on hetkel nadi. Loodame seda parandada lähiaegadel ja ka pikemas perspektiivis. Eks siin on ka üldine küsimus golfi rahastamise mudelis, et kas praegune on kõige õigem ja jätkusuutlikum tee. See tuleb samuti üle vaadata. Vaatame asjale otsa võib-olla siis, kui on pool aastat mööda läinud, siis oskame paremini vastata küsimusele, kuhu me jõudnud oleme ja kuhu jõuda tahame. Praegu hakkame kuskilt pihta, ega see kerge tee olema ei saa.
Kui suure osa teie päevast nüüdseks töö juba alla neelab?
Oh jumal, siin on tööpäevi juba 12-tunniseks ka läinud. Eile lõpetasin poole kahe paiku ühe presentatsiooni ettevalmistamise. Alguses on palju teemasid, millega on vaja ennast kurssi viia, lisaks on teatud asjad, mis on nüüd vaja kiirelt ära teha, kuna eelmise peasekretäri lahkumise ja minu ametisse asumise vahele jäi üsna pikk aeg. Hooaeg on alanud ja seetõttu on päris kiire, aga saab hakkama.
Alguses on palju teemasid, millega on vaja ennast kurssi viia.
Kas saate juba mingisuguseid konkreetseid tulevikuplaane avalikustada? Tahate teha mingeid suuri muudatusi või siiski mitte ja jätkate sama strateegiaga?
Hetkel on veel veidi vara neist muudatustest rääkida. Meil on järgmisel nädalal üldkogu, eks seal on vaja piltlikult öeldes ka klubidelt võtta mandaat oma mingitele mõtetele. Päris nii see ei käi, et Kristo Raudam tuleb ja mõtleb, et niimoodi peaks tegema, ja kohe hakkamegi üle öö nii tegema. Natuke on vaja oma liikmesklubidega ka nõu pidada, et nemad samuti neid mõtteid toetaksid ja meie suund oleks ühine. Mitte et nende mõtted on täiesti risti vastupidised minu omadele, nii ei jõua kaugele.
Mis seisus golf teie arvates hetkel Eestis on?
Ma arvan, et golf on praegu päris heas seisus, võib öelda, et see on teismeikka jõudnud. Klubid on saavutanud teatud stabiilsuse ja neil on kindel hulk mängijaid, aga väikesed kasvuraskused siiski on. Et järgmisele tasemele ehk täiskasvanuikka jõuda, läheb pisut aega. Tuleb saada natuke rohkem mängijaid juurde ja teha üht-teist paremini, et kõigil klubidel ja väljakutel hästi läheks. Maailma mõistes on mõnes klubis veel vähe mängijaid ja väljakute kasutuskoormus liiga väike. Tavaliselt loetakse normaalseks klubi suuruseks umbes 600–800 mängijat, meil hakkab sinnamaale jõudma kaks klubi. Teised võiks ka natukene rohkem järele jõuda.
Ma arvan, et golf on praegu päris heas seisus, võib öelda, et see on teismeikka jõudnud.
Kui rääkida maailma mastaabis, siis kas teil on näiteks tuua mõni riik, kellest soovite eeskuju võtta?
Jah, eks me kindlasti peame hakkama eeskuju võtma. Meie lähinaabritel on golf olulisemalt paremas seisus, ennekõike Rootsis ja Soomes, samuti Taanis ja Norras. Plaan on Rootsit ka lähiajal külastada ja neilt üht-teist kõrva taha panna, pärast seda tekib kindlasti veel uusi mõtteid selle kohta, mida Eesti golfi juurde tuua.
Kas lähete Rootsi golfiliiduga kohtuma? Millal ja mis eesmärgil?
Pigem mai keskel, sõltub sellest, millal Rootsi golfiliit saab meid vastu võtta. On plaanis ühe-kahepäevane töine külastus, mitte lihtsalt viisakusvisiit. Kuna me hetkel niikuinii mingil määral nendega koostööd teeme, siis on vaja seda veel rohkem arendada.
Rahvusvahelisel tasandil?
Nojah, selles mõttes, et meil oli eelmisel aastal ju nelja riigi turniir: Eesti, Rootsi, Soome ja Kanada. Selline huvitav riik oli neljandaks. Praegu käivad just läbirääkimised, et see võistlus ka sel aastal toimuks ja loodetavasti Eestis. Eelmisel aastal õnnestus meil ka võita. Ma pole täiesti veendunud, kuid võib-olla soomlased ja rootslased ei olnud esindatud parima koosseisuga.
Kuidas juhtus, et vahetasite korvpalli golfipalli vastu?
See juhtus juba mõnes mõttes 2007. aastal: siis, kui green card’i kursuse ära tegin. Eks inimesel on ikka elus erinevaid armastusi, see ei tähenda, et ma korvpalli üleöö kuidagi negatiivselt suhtuks. Tegelen sellega ka mingil määral praegu edasi.
Golf hakkas mind köitma 2007. aastast ja olin sellest iga aastaga aina enam haaratud. Alguses ainult mängijana, seejärel sai hakatud teatud võistlusi organiseerima ja vahel proovisin ka golfikommentaatori ametit. Rääkisime igasugustes huvitavates ringkondades Eesti Golfi Liidu ja klubide muredest ja nii ta on loogilist rada pidi läinud, lihtsalt kogemata sattusin sellele alale.
Golf hakkas mind köitma 2007. aastast ja olin sellest iga aastaga aina enam haaratud.
Spordipisik on vist juba lapsest saati hinges?
Oojaa, noorena sai igasugust sporti tehtud, mängisin nii korvpalli kui ka kõiki teisi pallimänge: tennist, lauatennist, mingil määral jalgpalli. Tegelesin ka muude aladega, näiteks kergejõustikuga.
Pallimängud on mind kogu aeg köitnud, kuna seal on muu hulgas loovust. Ma pole kunagi sedasorti mees olnud, kes läheb metsa ning jookseb kümme kilomeetrit ja seda raskelt naudib, kuigi korvpalli paremate tulemuste nimel sai kunagi noorena ka joostud. Pigem on meeldinud meeskondlikud alad, kuigi lauatennis, tennis ja sulgpall on ka individuaalsed, kuigi sa mängid seal ikkagi vastase vastu ja loomingulisus on oluline, seetõttu on need rohkem võlunud. Proovitud on igasuguseid asju, kaasa arvatud kergejõustikku.
Milles golfi võlu teie jaoks peitub?
Golf on kindlasti üks väga seltskondlik mäng, võrreldes näiteks tennisega, kus sa saad partneriga platsil kokku alles peale poolte vahetust ja pärast saunas ning ülejäänud aeg, poolteist tundi, olete üksteisest suhteliselt kaugel ega saa sõnagi vahetatud. Golfis on võimalik rohkem vestelda ja mõnusalt sõpradega aega veeta. Iga golfiväljak on kordumatu, see on ka suur pluss. Kui mängid näiteks tennist Tallinnas või Hispaanias, siis väljakupiirid on täpselt samad, võib-olla kate on natuke teistsugune ja päike paistab teise nurga alt lagipähe, aga iga golfiväljak on ainulaadne ja seetõttu on minu arvates ükskõik millisel väljakul mängimine elamus. Ma ei pea otseselt väljakute üle arvet, aga kindlasti on iga uue väljaku puhul rõõmu.
Ma ei pea otseselt väljakute üle arvet, aga kindlasti on iga uue väljaku puhul rõõmu.
Millal viimati väljakul mängisite?
Õnnestus märtsi alguses Tenerifele saada.
Milline on teie lemmikgolfiväljak?
Oh, see on liiga raske küsimus. Aja jooksul on tekkinud päris palju lemmikuid, kus hea meelega veel ja veel mängida. Nii mõnigi Tai väljak ja Euroopa või ka Lõuna-Aafrika või Keenia väljak, igal pool on omad ainulaadsed väljakud. Kindlasti on ka Eestis omad lemmikud, mida rõõmuga ikka ja jälle külastada.
Suvel plaanite nii mõnegi nädalavahetuse golfiväljakul veeta?
Eks nii palju, kui tööst aega jääb, siis üritan ikka golfiväljakule ka jõuda. Kuigi eelmine peasekretär hirmutas ära, et ega selleks väga aega üle ei jää. Siiralt loodan, et mingid nädalavahetused ja õhtud või hommikud jäävad natuke ka enda mängimise jaoks.
Kui räägime nüüd ideaalsetest numbritest ja tulemustest, siis mis võiks olla see tulemus, millega te rahule jääksite?
Numbreid on väga keeruline eesmärgiks teisendada. Loomulikult on mingi mõõdupuu: kui edukad koondised on ja kui häid tingimusi suudame neile luua, et neil võimalikult hästi läheks. Aga kuna meie koondis on veel suhteliselt noor, siis on üsna keeruline loota täiskasvanute võistlustelt väga häid tulemusi, aga kindlasti usume, et neist pääsevad nii mõnedki ülikooli ja jätkavad profigolfariks pürgimist, siis see juba on hea näide ja kui aina rohkem lapsi tuleb golfi juurde, siis see on juba teine asi, mis rahuldab. Lisaks see, et üldine number kasvaks, see on aastaid kõikunud siia-sinna ja suurusjärk on kogu aeg kokku umbes 3000 (Eestis arvestatav), see arv võiks ideaalis olla oluliselt suurem.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2018 numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
