Raadiohääl ja meelelahutusärimees Lauri Hermann paneb südamele, et hea uni parandab uskumatult palju elukvaliteeti. “Sellest räägitakse hästi palju ja minu omaenda praktika seda tõepoolest kinnitab. Mõistlikus koguses und ja hoopis parem minek on,” soovitab ta.
Korralik puhkus tagab hea enesetunde
Hermann tunnistab, et oli uljas nooruses une koha pealt hooletum, nagu noored ikka, ja lasi vahel päris pikalt kütuseaurude peal. Täiskasvanueas on mõistus kodus ja praktika on näidanud, et 7-8 tundi ööpäevas on tema jaoks täitsa piisav annus.
Ta selgitab, et korralik ööpäevane puhkus mitte ainult ei anna energiat tegutsemiseks, vaid tagab igas mõttes parema enesetunde kasvõi niisama logelemiseks. Korralik uni aitab ka pisikud eemal hoida ja organism on tugev.
Korralik uni aitab ka pisikud eemal hoida ja organism on tugev.
“Kui mootor käib täistuuridel, siis võtan ikka korralikult aega väljamagamiseks. Tunnen ennast reeglina tervena kui purikas ja täis tegutsemislusti. Öösel ennast aga kõrvalt ei näe ning targem on oma ala spetsialiste usaldada,” põhjendab ta, miks pöördus uuringutele, et veenduda, kas käitub öösel ikka eeskujulikult ning kas saaks midagi ehk paremini.
Igaks juhuks käis uneuuringutel
“Olen üldse seda tüüpi, et parem karta kui kahetseda ja meie tublid arstid ju rõõmustavad, kui vahel nende juures ennast näitamas käid. Helistasin registratuuri ja uskumatult kiiresti sain aja. Võtsin ühe vaba päeva ning nautisin protsessi,” räägib ta. Hermann kirjeldab, et uneuuringutel antakse sulle lahkelt oma palat ning teed ja toimetad seal toas, kuni uneaeg kätte hakkab jõudma. Usin tohter ühendab sind tohutu hulga juhtmetega – Hermann naerab, et tundis ennast kui inimrobot. “Kas sellise hulga tehnikaga sinu küljes on üldse võimalik magama jääda, kõlas minu küsimus õigustatult.
Spetsialist selgitas, et saab küll ja palatis veedetud öö kinnitas tohtri sõnu. Hommikul kompsud kokku ja tulemusi ootama. Tahtsin veenduda, kas ikka magan täisväärtuslikku und, kas saan öösel piisavalt õhku, kas hingan ühtlaselt ja ehk selgub miskit põnevat veel. Tulemused saabusid umbes kuu pärast. Selgus, et olen magamises meister. Ise ka ei uskunud, kuid tundub, et olen saanud aastate jooksul rütmi kenasti paika,” on ta rahul.
Kui lähed normaalsel ajal magama, ärkad ka normaalsel ajal!
Hermann tegutseb nii õhtujuhi kui meelelahutajana, aga hommikuti on oma reipa häälega raadios. Ta selgitab, et tema puhul on nii, et ta kipub mõnel ööl rohkem kella vaatama. “See on vist mingi emotsionaalne värk, kui äratus on kella 4.30 peale sätitud,” nendib ta, et nõnda varajase äratuse korral kardad sisse magada ega usalda täielikult oma äratuskella. Tehnika võib ju ikka alt vedada. Seda on juhtunud.
Seega pilk hetkeks kellale ja momentaalselt rahuned, kui näed, et aega veel on ja saad mõnusasti edasi magada. Hommikuse valutu ärkamise tagab Hermanni sõnul lihtne matemaatika – normaalsel ajal magama ja tihtilugu ärkad isegi enne kella.
Ta tõdeb, et bioloogiline kell on mingi müstiline nähtus, kuid tihtilugu ärkab ta umbes 1-2 minutit enne alarmi. “Töövabadel nädalavahetustel löön ka enamasti silmaluugid valla päris vara hommikul. Hea vedamise korral pigistan ehk veel lisaks paar unetundi välja, kuid üldjuhul on nädalavahetuse hommikud just eriti mõnus vaikne aeg tegutsemiseks – nokitsed midagi arvutis või käid õues jooksuringil,” kirjeldab ta oma hommikuid.
Nõuandeid, kuidas varakult ärgata
Hermann kinnitab, et varajane ärkamine on ikkagi mõttemallis ja planeerimises kinni. Kui annad endale aru, et hommikune äratus saab olema erakordselt vara, lähed ka varem tuttu. Peab olema iseloomu.
Siis tekib muidugi küsimus, kuidas magama jääda, kui voodis vähkred ja niheled, kuid und ei tule ega tule. “Mina soovitan end siis enne korralikult ära väsitada. Tehke kasvõi sporti või rabage kodus tööd teha. Kui keha on ikka korralikult vatti saanud, siis tuleb ka uni. Kui liigne ajutegevus aga uinuda ei lase, tuleks peas toimuv tohuvabohu kuidagi vaigistada. Keskenduge millelegi konkreetsele ja visake kõik muu peast välja,” annab ta nõu.
Hermann on isegi katsetamise eesmärgil lambaid lugenud: “Üks lammas, kaks lammast, kolm lammast, neli lammast…” Kahesaja lambani üldiselt ei jõua. Hermann soovitab ka, et tema jaoks aitab ka näiteks taustaks kõlav telekas. “Püüad seal jälgida miskit ja kõik muu ununeb. Nokid ja võitled unega ning ühtäkki vajud lihtsalt ära. See on nagu unejutt, et püüad jälgida, aga mingi hetk saab uni sinust võitu,” räägib ta.
Tekst: Merje Miller
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2021 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
