Te ütlete, et suudate lüüa 275 meetrit, aga viimane kord, kui te seda tegite, asus rada allamäge, tuul oli tagant ja pall põrkas golfikäruteelt. Ütlete, et teie löögiarv on 80 tagumises pooles, aga viimati lõite alla 85 korduslöökideta umbes neli aastat tagasi. Kui küsitakse, mis tee’delt mängida, kõnnite juba siniste või mustade suunas.
Paljud mängijad ei ole hetkevormi suhtes ausad. Tavaline vaimne probleem on dogleg’i mängimine, räägib Golf Digestis instruktor Sean Foley. „Paljude löök kaldub paremale, nii et pole mõtet üritada vinditada palli dogleg’i vasakul asuvasse auku. Tuleb mängida vastavalt oskustele ehk siis võtta lühem kepp, selline, mis ei hoia palju paremale, ja lihtsalt lüüa midagi fairway’le. Par’i asemel tuleks mõelda sellele, kuidas vältida double bogey’t,“ sõnab ta.
Ka spordipsühholoog Bob Rotella arvab, et visuaalselt aukartust äratav rada lõhub tihti enesekindluse. „Tuleb oma plaani juures püsida. Kui driver ei sobi mingi löögi jaoks, võtke 3-puu. Kui see ei sobi, siis hübriid ja nii edasi. Aga löök tuleb sooritada enesekindlalt,“ lausub Rotella.
Golfilegend Tom Watson soovitab lüüa mitte võimalikult täpselt, vaid eksida võimalikult vähe: „Enamik mängijaid ei tea, ei mõtle, kui kaugele tuleb dogleg’il lüüa, aga see on väga tähtis.“
„Kui vahemaa on 200 meetrit ja teie parim löök 210, valige vähem riskantsem võimalus. Dogleg karistab eksimuse eest üsna rängalt,“ ütleb Foley.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
