Kolgata tee jätkub…

Kolgata tee jätkubKolgata tee jätkub… Pärast esimesi „Tahan saada singliks” tunde jäi hetkeks mulje, et paari kuuga võiks mängu kvaliteet teha sammu või isegi väikese hüppe edasi. Vanade asjade kordamine ning lähimängu elementide lihvimine ei tundunud üle jõu käiv ning vajas veidi tähelepanu, keskendumist ja järjekindlat harjutamist. Sama ei saa aga öelda swing’i kohta.

Kolmas tund toimus EGCC Stone’i väljakul. Ilm oli links-väljakule kohaselt tuuline, ning mitte vähe. Soojenduslöökide järel siirdusime seitsmendale rajale, kus tuul otse näkku lõõtsutas. Ülesanne? Lihtsalt mängida.

Rada sai läbitud pro Enrico Villo valvsa pilgu all, kes tegi meie mänguoskuste ja -otsuste kohta märkmeid. Raja läbisime, kes rohkem, kes vähem edukalt, kuid pro veel midagi ei kommenteerinud. Kaheksandal, par-3 rajal läks aga lammutamiseks. Viiest avalöögist ei jõudnud ükski griinile ning esimesed parandused ja nõuanded läksid pro poolt lendu. Peamine mure ikka swing ning keha kasutamine.

Usaldus suureneb, enesekindlus paraneb

Griini ümber võtsime ette igasugused erijuhud ehk siis pall suruti mätta alla, puu taha, asetati bunkriseinale jms. Veidi tegelesime ka puttamisega, kuid arvestades talvest taastuvate griinide olukorda, ei läinud me selle teemaga süvitsi. Küll mõni pikk putt ühest griini äärest teise, vastu- ja pärituult.

Stone’i 9. rajal võeti välja driver’id ning tulistati pallid üle raja laiali: mõni suisa harjutusväljakule või Sea Course’i esimesele rajale. Mina olin hädas endiselt liiga pika backswing’iga, mille tõttu kontroll palli tabamise üle kannatas. Samuti ei keeranud ma puusi korralikult eest ära ja tulemuseks oli „kätega löök”.

Võttes kokku esimese kuu, tuleb tunnistada, et programm on ületanud ootused. Alguses suhtusin natuke skeptiliselt grupiteraapiasse, kuid järjepidev programm, kus pidevalt põhiasju meelde tuletatakse, toimib väga hästi. Lühikese ajaga kindlasti midagi radikaalselt ei muutu, kuid suuremad vead on paranemise teel, usaldus parandatud löögiliigutuse suhtes on olemas ja enesekindlus palli taga seistes on ka suurenenud. Tunne on hea!

Kuu aega peale kursuse algust oli arvatavasti kõigil osalejatel mäng paranenud. Õnnestus mängida punktimängus 39-ne ring Jaan Martinsoni valvsa pilgu all ning langetada hcp -d ka Tallink Invitationali ja EGCC Captains Challenge’i võistlusel.

Händikäp on programmi algusega võrreldes pea kahe pügala võrra langenud ning pool teed on sellega käidud. Tundub, et oleme kõik õigel teel. Vähemalt juuni alguses oli selline tunne.

Swing’i, mis röövib ööune, tuleb ravida

Juunis läks pro ikkagi ka meie swing’i kallale ning kuigi alguses oli idee, et seda liiga palju ei muudeta, siis minu löögiliigutus ei lasknud Villol vist magada ning ega tegelikult ma ise ka sellega eriti rahul olnud. Põhimureks oli liiga lame swing ja endiselt liiga pikk backswing.

Neist teise mure korrigeerimine võiks esmapilgul tunduda lihtne, kuid tegelikkuses tuleb mulle mitu korda nädalas (päevas) meelde tuletada, et ma löögiks vähem hoogu võtaksin. Parem palli tabamine annab tublisti löögile pikkust ja täpsust juurde ning julgen kõigile „raiujatele” soovitada: võtke tublisti rahulikumalt.

Lameda swing’i ravimine on juba gramm keerulisem. Harjumus X-liigutust teha on niivõrd sisse harjunud, et löögi tasapinna püstisemaks saamine ja õlgade keeramine nõuab korralikku pingutust. Ja usaldust.

Juunis saime lõpuks ka veidi puttamist harjutada. Õnneks midagi dramaatilist sellega ei olnud. Hätta olen jäänud pikkade puttidega, mis jäävad lühikeseks. Siin sain soovituseks teha veidi lühemat, kuid oluliselt kiiremat puttamisliigutust. Seni oli mu liigutus ehk liiga aeglane ja rahulik. Samuti püüan pilku kauem pallil hoida ning pigem kuulata, kui vaadata tulemust.

Ees on kuu aega harjutamist ja harjumist, et siis võidukalt vastu minna Eesti meistrivõistlustele, mis võiks olla kontrollpunktiks. Eesmärk: kindlasti läbida cut ja kolme päeva kokkuvõttes jääda +50 löögi piiridesse ja tulla esimese 30–40 hulka.

Eks sügisel paistab, kas järgmisel aastal on soov ja vajadus osaleda projektis „Tahan (endiselt) saada singliks”.

Tekst: Zoran Grojic
Foto: Mati Hiis

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga