Kui pall on griini lähedal, kuid mitte griinil, seisab golfimängija kahe kuhja vahel: kas võtta lipp august välja või mitte? Vastus on lihtne: lipp tuleb välja võtta vaid erakorraliste olude puhul.
Kui pall lebab väljaspool griini, on mängijal kaks võimalust: võtta lipp august välja või jätta auku. Erinevalt olukorrast, kus pall on griinil, ei saa partner lippu hoida ega seda eemaldada, mil löök on tehtud.
Tihtipuhku võib näha, kuidas profid väljaspool griini putates või ka chipates lipu august välja võtavad. Põhjendus: lipuvarras on kui segav element, mis võib palli liikumist häirida.
Õnneks oli sümpaatne kanadalane Mike Weir 2003. aasta Mastersil teist meelt. Tema putt oli liiga tugev ja veerenuks Augusta betoonkiiretel griinidel kaugele, kuid pall tabas lipuvarrast ja kukkus auku. Weir riietus rohelisse võitjapintsakusse.
Lipuvarras tõi Weirile rohelise pintsaku
Võib ju öelda, et Weiril vedas, sest pall tabas täpselt lipuvarrast keskele. Ent mis juhtunuks, kui palli trajektoor olnuks pool sentimeetrit paremale või vasakule? Augus, kus asub lipuvarras, on tõesti vähem ruumi.
Praktika on tõe kriteerium, sestap tegid ameeriklased põhjalikud katsed, et saada kinnitust, kumb on õigem: vardaga või vardata.
Katsel kasutati seadet, mis veeretas palle kindla kiirusega. Kiirusi oli kolm: ühel peatus pall tasasel griinil 90, teisel 180 ja kolmandal 270 sentimeetrit pärast auku. Palle veeretati viies suunas: otse keset auku, veidi paremale ja vasakule ning veelgi rohkem paremale-vasakule.
Testiti kõige erinevamaid griine ja reljeefe: paremale kaldus, vasakule kaldus, ülesmäge, allamäge.
Igat katset sooritati nii lipuvardaga augus, kui ka ilma.
Kokku tehti tuhandeid lööke, õigemini veeretamisi ja jõuti kindlale järeldusele: kui tingimused pole ekstreemsed, tuleb lipuvarras jätta igal juhul auku, sest nii on õnnestumisprotsent 30 võrra suurem, kui tühja augu puhul!
Ekstreemsetes oludes võta lipp välja
Testimisel kasutati standardseid lipuvardaid, nii jämedamaid kui ka peenemaid, kuid tulemusi varda läbimõõt oluliselt ei muutnud. Küll aga tuleks lipp välja võtta neljal juhul:
– kui varras on ettepoole kaldu – näiteks tuule tõttu – nõnda, et pall auku ei mahu;
– kui varras on liialt kaldu paremale või vasakule, mis jätab küll ühe poole august vabamaks, kuid sulgeb teise poole;
– kui varras puhangulise tuulega augus kõigub;
– kui griin tõuseb jõudsalt ülesmäge.
Samas kinnitas test mõndagi üllatuslikku: võimalus, et pall satub auku, suurenes, kui lipuvarras oli kergelt kaldus kas tahapoole või ettepoole. Tahapoole kaldus varras suurendas varda ja augu vahelist ava. Ettepoole kaldus varras andis aga pallile põrke alla ehk auku.
Siinkohal tuleb meeles pidada golfireegleid: mängija ei tohi lipuvarrast edu saavutamiseks sättida. Ent varras tohib jätta asendisse, kus see oli (näiteks kergelt ettepoole või tahapoole kaldu), või kohendada selle sirgeks ehk õigesse asendisse.
Lipuvarras suurendab tabavust 34,3%
segada või hoopiski mitte!
Kanadalane Mike Weir lõi
2003. aasta Mastersil palli
nii, et tabas täpselt lipuvarrast
keskele ja pall kukkus
auku.
Masin on siiski masin. Ajakiri Golf Magazine palus seitse PGA tuuri võistlust võitnud golfiässal Tom Jenkinsil eksperimenti korrata. Tulemus pärast enam kui tuhandet putti oli sama: tänu lipule oli õnnestumisprotsent suurem.
Ent äkki on USA griinid ja lipuvardad erilised ega sobi põhjamaistesse oludesse? Soomlased otsustasid viia läbi samasugused katsed, kasutades nii kaldpinda, kust palle erineva kiirusega veerema pandi.
Soomlaste katsel sihiti palli neljas suunas: nii, et see põrkaks lipuvardast tagasi otse ehk 0-kraadise, ent ka 45-, 90- ja 135-kraadise nuga all. Igast suunast veeretati kahel eri kiirusel 20 palli nii vardaga kui vardata auku. Kasutati paksemat lipuvarrast.
Katse lõppjäreldus: kui pall läks tühja auku, läks see alati ka auku, kus oli lipuvarras. Ent mitte vastupidi: kui pall kukkus lipuvarda kaudu auku, ei pruukinud see tühja auku vajuda.
Kui lipuvarras oli augus, oli tabavusprotsent 34,3 võrra suurem!
Ja veel: pallid, mis tabasid lipuvarrast, kui auku ei läinud, peatusid keskmiselt 19 cm kaugusel august. Tühja augu puhul oli aga pallide peatumiskaugus keskmiselt 45 cm.
Niisiis: lipuvarras tasub jätta auku, kui ei valitse ekstreemsed tingimused, sest nii võib säästa nii mõnegi löögi.
Tekst: Jaan Martinson (Õhtuleht)
Fotod: Mati Hiis ja Reuters
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
