Kuningate elu on peaaegu alati iseloomustanud luksuslik elustiil, aga ka kirg mõne eksklusiivse hobi vastu. Siinkohal pole erandiks ka USA valitsev president Barack Obama. Veel enne, kui avame teema, esitame ühe lihtsa küsimuse: “Kas presidendil on vaba maa kodanikuna õigus ka eraelule?”
Telejaama CBS andmeil tähistas president Obama hiljuti oma ametiaja 200ndat golfiringi Fort Belvoir Golfiklubis. Kuigi tema golfiharrastust kritiseeritakse, ei ole seda ometi kuigi palju võrreldes mõne teise USA presidendiga, kellest Augusta National Golf Club´i liige Dwight Eisenhower tegi üle 800 golfiringi ja Woodrow Wilson isegi enam 1200! Siinkohal tundub härra Obama 200 ringi nende kuue ametis oldud aasta jooksul suht tagasihoidlik. Lihtne arvutus näitab, et ta teeb keskeltläbi 3 golfiringi kuus, mis tegelikult ei ole ju piisav, et HCP-d tõsta. Seega võib öelda, et president Obama on pigem ikka pühapäevamängija.
Eestimaad on külastanud paljud välisriikide riigipead. Erilisteks võib aga pidada kahte täiesti erineval ajastul ning poolesaja aastase vahega toimunud presidendi visiiti. 1964. aastal külastas Eesti NSV-d toonane Soome Vabariigi president Urho Kaleva Kekkonen, tänavu septembris aga Ameerika Ühendriikide Pesident härra Barack Obama.
Kõigi aegade üks nimekamaid Põhjamaa poliitikuid ja maailmariigi president tunduvad pealtnäha üsnagi erinevad, kuid põhjalikumalt süvenedes leiab neis ühisosana huvi spordi vastu.
Keskkonen on tulnud Soome meistriks kõrgushüppes ja kolmikhüppes, kuulunud Soome olümpiakomitee ja ka spordiliidu juhatusse. 1964. aastal Eestis viibides tegi ta Kääriku suusabaasis koguni suusaretke.
Barack Obama on aga tõsine korvpallifänn. Seda fakti teades kinkis meie peaminister Taavi Rõivas talle rariteetsed fotod 1936. aasta Berliini suveolümpiamängudel toimunud Eesti ja Ameerika Ühendriikide korvpallikohtumisest. Ameerika Ühendriigid võitsid sellel olümpial korvpallis kuldmedali. Vähem on aga teada just antudki loos sissejuhatav tõsiasi, et Barack Obama harrastab golfi, mis ajendaski teda kajastama ajakirja Golf veergudel.
Mõlemad riigimehed on jäädvustanud oma nime Eesti ajalukku ja rahva mällu kõnepidajana, olulise sõnumi edasiandjana. Kekkonen esines eestikeelse kõnega okupeeritud Eestis ja pidi paljutki välja ütlema ridade vahelt. Obama kõne seevastu oli suunatud iseseisva Eesti riigi rahvale, kes tahab vabaks jääda alatiseks. Oma kõnes toonitas ta emotsionaalselt ja jõuliselt meie rahva võitlustahet, mis viib püstitatud eesmärkideni nii spordis kui poliitikas. “Me võidame niikunii!“ tsiteeris Obama kunstnik Heinz Valgu ühiskonnaelu klassikaks kujunenud lauset Laulva revolutsiooni päevilt ja “Lõppude lõpuks ainus põhjus, miks me täna siin vabas ja sõltumatus riigis oleme, on see, et Eesti rahvas ei andnud kunagi alla,” toonitas Barack Obama, kelle olekust tajub hästi austust antiikse tarkuse vastu “Terves kehas terve vaim”.
Samasugune sõbralik suhtumine üksteisesse ja ka vastastesse on oluline ka spordis ning eriti veel härrasmehelikkust ning daamlikkust eeldavas golfimängus.
Kuidas Obama golfini jõudis?
Härra Obama on alati olnud korvpallimees. Ühel kenal kevadpäeval, 1997. aastal, kirjutab Golf Digest Magazine, et Obama naine Michelle oli väsinud nägemast abikaasa sinikaid ja kõikvõimalikke vigastusi ning küsis: “Kas ei oleks mõistlik, kui mõnda turvalisemat sporti prooviksid nagu on seda näiteks golf?”
Michelle ei pidanud seda kaks korda ütlema. Juba paari päeva pärast ostis Barack endale kasutatud golfiseti ja läks mängima Chicago Jacksoni parki, mis oli munitsipaalväljak. Selleks hetkeks, kui ta seal alustas, oli möödunud pea 20 aastat ajast, mil ta esmakordselt golfimängu proovis oma keskkoolis oldud päevil Hawaiil.
„Barackil polnud suurt aimu, kuidas end selleks puhuks riietada. Tollane Illinoisi noor senaator saabus esimesele tiile mustas siidisärgis, varrukad üles käärituna,“ meenutab Terry Link, kes oli tol ajal samuti senaator ja ühtlasi ka Baracki esimene mängupartner ning lisab: „Vasakukäelisel Obamal oli sujuv swing ja kuigi ta tulemus oli üle 100 löögi, ei heidutanud see meest ennast sugugi. Barack näitas mängus üles ausust, tasakaalukust ja vastupidavust just nii nagu ta oli seda üles näidanud ka poliitikuna. Kui tal läks hästi, ei sattunud eufooriasse ja kui läks kehvasti, ei hakkanud ka halama.“ Selline tasakaalukus aitas mehel oma mänguoskust kiiresti parandada ja mõne aja pärast murda ka 100 löögi tulemus.
„Kuigi algul ei saanud ma teda kuidagi golfariks nimetada, osutus ta imetlusväärseks. Nimelt ei sattunud ta kunagi masendusse seetõttu, et ei suutnud mulle ära teha. Ta ei visanud oma keppe vette ega elanud ennast palli peal välja nii nagu seda teevad paljud golfarid. Ta oli lihtsalt väga tasakaalukas ja seesama joon on tal ka poliitikas, mida ma tõesti imetlen,“ lausus Terry, kes on nüüdseks olnud Barackile mängukaaslaseks juba palju aastaid.
Kes siis on härra Obama mängukaaslased?
„Eks ikka lähedalseisvad inimesed kabinetist, ka mõned tuntud staarid, kuid enamjaolt ikka vanad head sõbrad, kellega härra president auru välja laseb ja oma akusid laeb,“ vahendab uudisteportaal Politico.com.
Valge maja spiikri John Boehneri hinnangul kuulub Obama golfisõprade hulka tosin inimest administratsioonist, kaaslased koolipäevilt ja Chicagost, kellest tuntumad on ehk endine NBA korvpallistaar Alonzo Mourning, miljonär-mogul Glenn Hutchings, Marvin Nicholson ja Cy Walker. Paljud ta mängukaaslased on aga nooremad ja mängivad ka muide paremini kui härra president, kelle HCP on umbes 17 ja tulemus tavaliselt 90 ringis.
Esmalt pidi aga härra spiiker tunnistama, et see oli alles 3 aastat pärast Obama ametisse astumist, kui tal oli võimalus vabariiklase ja kongressi liikmena Obamaga golfi mängida, mis juhtus 18. juunil 2011. aastal.
Portaali Politico.com andmetel on presidendi golfisõprade ring koomale tõmbunud ja seda poliitilistel põhjustel ehk siis alles on jäänud vaid usaldusväärsemad. Nõnda kuuluvad sinna ringi Marvin Nicholson, kes on tuntud kui endine barman, caddy ja John Kerry ihukaitsja ning tänane Valge Maja reisidirektor, kes on osalenud tervelt 2/3 Obama golfimängudest, fotograaf David Katz (HCP 1,9) ja pressiesindaja Ben Finkenbinder ja lisaks veel mõned kabineti liikmed. Näiteks on Obama mängukaaslaseks paarismängus olnud USA väliskaubanduse esindaja Ron Kirk, kellega ta on mänginud peamiselt sõjaväebaaside väljakutel, millest tuntumad on Andrews’i lennuväebaas ja Fort Belvoir, kus Obama oma aktiivset golfimängu kunagi alustas.
Puhkusel olles Hawaiil või Martha viinamäel, kus ta sageli viibib, on mängukamraadid aga tavaliselt vanad head sõbrad keskkoolis veedetud päevilt ja Chicagost – Alonzo Muurning, Marty Nesbitt, Eric Whitaker, Michael Ramos ja Honolulu päevilt ka Bobby Titcomb, kes sai hiljuti tuntuks prostitutsiooni kahtlusega. Tegijatest tegijam mängukaaslane on aga Obamal olnud golfikunn Tiger Woods isiklikult.
Õigus puhkusele
Vaatamata sellele, et tegemist on vaba maailma võimsama riigi presidendiga, on ka klubisid, kes on keeldunud võõrustamast härra Obamat. Üheks nendest osutus hiljuti töölispühade ajal Donal Trumpile kuuluv Trump National Golf Club. Sama on teinud ka Winged Foot ja Willow Ridge, mille põhjuseks ikka asjaolu, et turvakaalutlustel tuleb terve klubi kinni panna, et härra president saaks mängida. Seda aga juba nii kergekäeliselt teha ei soovita ja veel eriti pühade aegu, sest võib kergesti esile kutsuda 100 000 dollarit aastamaksu tasuvate liikmete pahameele (Allikas: WNBC).
Kriitikute ohvriks langes aga härra president selle aasta augustis oma paarinädalase puhkuse ajal Coney saarel. Nimelt läks ta golfi mängima Martha’s Vineyard Golf Club´i vahetult pärast seda, kui oli avaldanud kaastunnet peast ilma jäänud USA ajakirjaniku James Foley omastele ja Ameerika rahvale. Kuigi teda on nüüd päris palju selle eest materdatud, ei või unustada, et Ameerikas sureb iga päev kümneid tuhandeid inimesi, kes igaüks on riigile väärtuslikud. Teiseks aga asjaolu, et Obama oli puhkusel, kui talle n-ö sisse sõideti. CBS New York vahendab sellest tulenevalt küsimuse, mis õhku jääb: „Kas härra presidendil on ikka õigus eraelule ja kvaliteetsele puhkusele, et ta jaksaks oma tööd teha?“
Kokkuvõtvalt võib aga öelda, et kui enamustes spordialades käib võitlus võidu ja kaotuse peale, siis golfimäng on üks pidev võit. Võit iseenda üle ja see kehtib ka presidendi kohta.
Tekst: Jaan-Ivo Lukas, Leo Siemann
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
