Golfimängu propageerimisel peetakse oluliseks lisaks sportlikule küljele kasvatuslikku aspekti, millega saavad noored kaasa elu mõjutavad väärtushinnangud olemaks parem inimene. Golfitreeningutel õpetatakse lugupidamist nii enda kui mängukaaslaste, kaasvõistlejate ning samuti golfiraja ja -traditsioonide suhtes. Arenemine ühes golfiga kasvatab enesekindlust, mis mängib suurt rolli heade mängutulemuste saavutamisel. Et sel alal olla edukas, peab õppima toimetulekut keeruliste olukordadega, enda tehtud vigade talumist ja õppida ka tegema järeldusi kogemuste baasilt.
Lühidalt saab kokku võtta, et golf on küll sport, kuid sel on kasvatuslik ja positiivseid väärtusi kujundav iseloom.
Ajakiri Golf uuris Eesti Golfikooli ühe juhtfiguuri Andres Soo käest, millised on tänavused plaanid.
Praegu on golfiklubidele oluline laienemine ehk siis golfi kui spordi ja ajaviite viimine üha rohkemate inimesteni. Kui suur roll on selles laste ja noorte õpetamisel?
Noorus on tulevik ja see pädeb ka golfis! Levinud tõekspidamine, et eks ma hakkan golfiga kunagi vanaduses tegelema, hakkab taanduma. Kahjuks peab tõdema, et golf ei ole kerge ning „pensionäre“ eriti ala juurde ei jõua, sest esmatutvusel saadakse aru, kui raske see on. Kes on aga noorelt alustanud, siis üldjuhul jäädakse väljakule igaveseks – kes rohkem, kes vähem, kes tõsiselt spordile pühendunult, kes harrastajana, nautides looduses värskes õhus veedetud kvaliteetaega.
Usun, et noorte roll on seega päris suur. Kui väärtustatakse golfi kui sporti, siis hakkavad paljud vanemad seda kaaluma oma lastele võimaliku harrastusena. Lisaks sportlikule poolele käib golfiga kaasas teatud väärtustepagas ˗ kaasnevad viisakus, ausus, etikett, vaoshoitus jms ning nende ja paljude teiste golfiga seotu kaudu saavad lastest ka paremad inimesed. See, kas siis lastest saavad kunagi sportlased või kas see üldse eesmärgiks on, pole oluline, sest nad on astunud golfimaailma uksest sisse ja suure tõenäosusega ala juurde ka jäävad.
Kui palju üldse on hetkel Eesti Golfikoolis lapsi ja noori ning kuidas nad on selle alani jõudnud?
Täna treenib Eesti Golfikoolis püsivalt 50-70 juuniorit, kellele lisandub aastas kusagil 20-30 aeg-ajalt treeningutel osalevat last. Arv varieerub sise- ja välihooajast sõltuvalt, sest meie treeningud toimuvad kas Estonian Golf & Country Clubis (EGCC) või BMW Sisegolfikeskuses. Mitmed Tallinnast väljaspool elavad lapsed ei saa kahjuks kooli ajal käia Tallinnas treeningutel ja osade linnalaste jaoks on ebamugav Jõelähtmesse sõita. Siiski oleme püüdnud olukorda võimalikult hästi lahendada läbi suvise tasuta transpordi treeningpäevadel või talvisel hooajal osaliselt nädalavahetusele planeeritud treeningute. Golf on spetsiifiline ala ning seda ei saa kahjuks igal pool mängida, seega proovime Eesti Golfikooli tiimiga teha kõik, et lastel oleks võimalik treeningutel osaleda sõltumata kilomeetritest ja ajast.
Tänased golfikooli õpilased on suuresti leidnud tee alani läbi vanemate, sest see pisik on nakkav! Aga on ka neid lapsi, kes on tulnud sõbraga kaasa või saanud sütitava tõuke mõnelt demoürituselt. Eesti Golfikool on muide viimased kaks aastat toonud erinevaid lasteaedade ja algklasside gruppe Jõelähtmesse, et lapsed saaksid seda vahvat sporti proovida. Siis jõuab osaliselt jutt kodudesse ja parimal juhul jõuab laps golfiväljakule tagasi koos vanematega, kes (loodetavasti) saavad samuti pisiku külge.
Kas määrav on olnud see, et ka vanemad tegelevad golfiga?
Nagu eelpool öeldud, siis paljud lapsed jõuavad golfi juurde läbi vanemate, aga on ka vastupidiseid juhtumeid, kus algselt tuleb golfitrenni laps ja lõpuks huvitub ka ema või isa. Kuna vanemad on lastele alati eeskujuks, siis kindlasti on kasuks, kui vanem samuti golfi mängib. Aastaid polnud Eesti golfiväljakutel süsteemset noorteprogrammi ja paljud vanemad jätsid lapsed väljakule tulles koju. Täna on aga olukord, kus golfi nähakse samaväärsena iga teise harrastuse, spordiala või huviringiga ning lapsed tuuakse trenni. Neil päevil, kui aga trenne pole, on võimalik perega ühiselt mänguring teha.
Golf on ala, mis nõuab keskendumist, noored aga eelistavad tavaliselt alasid, kus käib nii-öelda action. Kas golf sobibki teatud iseloomuga inimtüübile?
Kindlasti on vale väita, et golfis pole action’it. Loomulikult ei saa seda võrrelda mõne meeskondliku pallimänguga või motospordiga, sest tempo on täiesti teine, kuid neile, kel soovi golfiga tegeleda kui spordiga, ei jää see alana millegagi muule alla. Inimese loomusesse on saavutamisvajadus sisse kodeeritud, seega tahab valdav enamus oma taset tõsta ning selle nimel pingutatakse. Sooritused ei õnnestu alati või mõni harjutus ei tule kuidagi välja, siis tulevad mängu emotsioonid ning võistlustel omakorda adrenaliin. Seega sport nagu iga teine, aga võibolla jah pigem püsivamatele ja keskendumisvõimelisematele lastele on golf sobilikum.
Kas on palju neid noori, kes golfitreeningud pooleli jätavad ja teisele alale siirduvad?
Eesti Golfikool soosib ka ise seda, et lapsed vanuses 5-12 võimalikult erinevaid alasid prooviksid ja oluline on just liikumine. Samal põhimõttel jõuavad mitmed lapsed oma teiste treeningute kõrvalt golfi juurde. Ühel hetkel aga peab kuskile pidama jääma ja natukene rohkem spetsialiseeruma. Lisaks on mängus ka ajafaktor, sest kahjuks kõiki trenne ei jõua kuidagi kaasa teha. Ning loomulikult rahaline pool, sest eks iga spordi- või huvialaring võtab vanemate rahakotist natukene ära. Üldiselt peab aga tõdema, et need lapsed, kes golfitreeningutesse tee leiavad, sinna ka püsima jäävad. Keeruliseks läheb olukord uuesti 16-18-aastaste hulgas, kus elus tulevad mängu uued huvid. Siis kipuvad need noored, kellel sportlikke eesmärke pole, treeningutest taanduma. Kuna golf on mäng kogu eluks, siis ühel hetkel on nad tagasi selle laheda mängu juures!
Teil on golfikoolitus viies vanuseastmes. Kirjeldage, kuidas toimub õpetamise käigus muutus noorte arengus, füüsilises ja moraalses edasiminekus noorte suundumisel järgmisesse astmesse?
Asjad paneb paika eelkõige vanus ning inimese loomulik areng. Sellest lähtuvalt on Eesti Golfikooli programmis erinevad astmed, mis aga siiski pole 100% kinni just lapse vanuses, vaid lähtuvad ka lapse tasemest, võimetest jne. Alates käesolevast aastast lükkasime käima peatreener Enrico Villo eestvedamisel uue noorteprogrammi. See põhineb erinevatel etappidel, milles esimene on valimise etapp, teine spetsialiseerumise etapp ja viimane investeeringute etapp. Esimese etapi täidavad green treeningrühmad ning nendes osalevad lapsed vanuses viis kuni kümme eluaastat. Rühmasid on hetkel kaks (suvel kolm kuni neli) ning need on jagatud eelkõige vanusest lähtuvalt, sest selge, et viie ja kümne aastase lapse puhul peab kasutama erinevaid lähenemisi. Antud tasemel on peamiseks just füüsiline tegevus ning mängulisus, sest nendes gruppides osalejad on golfi mõistes alustajad. Selles vanuses lastele tehnika õpetamine võtaks kiiresti ära tuju ja tahtmise golfiga tegeleda. Loomulikult harjutatakse treeningutel erinevaid lööke, õpetatakse golfi põhitõdesid ehk külvatakse vaikselt pinnast tulevikuks.
Järgmine, red aste, on mõeldud lastele 11 aastat ja vanemad. Sellel astmel on samuti mitu erinevat treeningrühma, sest alles golfi juurde tulevaid lapsi on võimatu kokku panna juba pikemalt golfiga tegelenud noortega. Siiski on selles vanuses noored väga kiired kõike uut omandama, seega vahemaa saab kiiresti tasa tehtud. Treeningute sisus on tähtsamal kohal tehnika, sooritus ja tulemus. Selles vanuses noored peaksid hakkama rohkem valitud aladele spetsialiseeruma ning mängu jäävad üks-kaks lemmikala, aga lõpliku valikuni on veel aega.
Vahepealne aste enne päris golfile spetsialiseeruvaid noori on Eesti Golfikoolis blue tase. Sellele astmele koonduvad need noored, kelle tase või händikäp on parem ning kes võiksid tulevikus ka eliitgruppidesse kuuluda. Täna kas nad pole veel päris sellel tasemel, ei ole näidanud soovi nii põhjalikult spetsialiseeruda või on endiselt valimise etapis. Nende tase on aga samas oluliselt kõrgem red tasemest ning ka treeningute sisu ning metoodika oluliselt tehnilisem.
Viimane aste on eliit, kuhu siis koonduvad golfiga tõsiselt tegeleda soovivad noored. Kuigi sellesse gruppi võiksid kuuluda 16-18-aastased, lähtume valikul siiski paljuski ka tasemest ja soovist pühenduda. Nii on täna noorimad eliidi liikmed 13-aastased. Eliidi treeningud on oluliselt pikemad ja vägagi spetsiifilised – lisaks golfitreeningutele toimuvad üldfüüsilised treeningud Tarmo Tiitsi käe all. Meie eeldused ja lootused on, et antud grupist kooruvad välja tulevased Eesti koondise kandidaadid ning tulevased meistrid.
Lapsed arenevad erinevalt ning samas vanuses lapsed on väga erinevate füüsiliste võimetega või pikkusega. Samuti on laste ja nende vanemate huvid erinevad ning paljude jaoks peaks golf jääma harrastuseks, kui teistel on soov kuhugi jõuda. Läbi erinevate gruppide on meil kõikidele midagi pakkuda ning mistahes vanuses uutele tulijatele on alati koht olemas! Täpsema info treeningute ja nende sisu kohta leiab Eesti Golfikooli kodulehelt: http://golfikool.ee/golfiopetus.html
Golfiarendajate sõnul ei ole see ala enam elitaarne ehk siis selles ei löö enam kaasa vaid püstirikkad. Küll aga jääb golf ilmselt džentelmenide ja daamide alaks. Kas golfiõpetuses on First tee (FT) ehk golfi 9 põhiväärtust teema, mis algab kohe esimesest golfitunnist ja kuidas noored sellega kaasa lähevad?
Tore, kui see müüt rikaste alast murduma hakkab. Tegelikult pole see juba enam ammu nii ja golfiga võib tegeleda igaüks. Kõige suuremaks kuluks on aeg, aga usun, et paaril päeval nädalas leida 9 raja mängimiseks paar tundi ei tohiks olla probleem.
Golf sisaldab endas teatud väärtusi ja eelkõige laste puhul toonitame seda, et lisaks sportlikule poolele aitab golf kasvatada neist täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed. Ilma FT9 põhiväärtusteta pole võimalik golfi mängida ja kui neid mitte omandada, siis on keeruline hakkama saada. Loomulikult ei loeta neid väärtusi kohe treeningutele tulles ette, vaid kogu igapäevane töö käib nende omandamise nimel. Ikka ja jälle leidub neid, kes püüavad mõnest punktist mööda minna, aga suhteliselt kiiresti saadakse aru, et see pole võimalik.
Kas golfimäng teeb areneva inimese aristokraatlikumaks?
See pole õige tõlgendus, sest siis jõuaksime taas tagasi sinna, et golf on elitaarne ala. Golf annab väärtused kogu eluks ja rääkides lastest, siis eesmärk on kasvatada neist paremad inimesed. Sportlikus mõttes on golf aga nagu iga teine ala nii füüsiliselt kui võistluslikult.
Mida on noorte juures märgata hetkel, mil nad lõpetavad mängu – on nad väsinud ja õnnelikud?
Siin sõltub palju iga konkreetse noore pühendumisest. On neid, kes imetlevad loodust ja kelle jaoks pole tulemus üldse oluline. Mänguringi järel on nägu naerul ja skoorid teisejärgulised. Teisalt on aga neid, kes tulemusi ja õnnestumisi väga emotsionaalselt võtavad. Tõsiselt alaga tegeleva noore jaoks on golf, nagu iga teine sport, väsitav. Ajaliselt koos soojendusega viis kuni kuus tundi sportlikku pinget, ajutööd, adrenaliini, emotsioone ja umbes 10 km kõndimist sinna juurde – see on väsitav. Ja isegi kui mõni ring toob halva tulemuse ning emotsioonid saavad võitu, siis üldjuhul ollaks järgmine päev rõõmsalt tagasi ja veelgi suurema treeninguisuga.
Kas golfi saab üldse mängida ja mängu lõpetada tujutult?
Tujutu mäng kajastub tulemustes ja need on tulemused, mida üldjuhul keegi näha ei taha.
Mida peaks teadma laps, noor ja lapsevanem enne üle golfikooli ukseläve astumist?
Kui juba see lävepakk ületatakse, siis järelikult on huvi olemas. Meie saame garanteerida, et hoolimata vanusest, tasemest, soost jne on kõikidele midagi pakkuda. Ei pea muretsema varustuse pärast, sest selle leiame kõikidele ja selle eest eraldi maksma ei pea. Kui Eesti kliimas peetakse golfi suviseks alaks, siis ka seda ei pea pelgama, sest Eesti Golfikoolil on parimad tingimused aastaringseteks treeninguteks. Ning nagu ikka on kõige suuremaks väärtuseks inimesed ja siinkohal on pakkuda parim ning suurim treenerite ehk pro-de tiim ˗ Enrico Villo, Rein Auväärt, Torel Neider, Priit Jalasto, Egert Põldma ja Merlin Palm.
Kahtlemata ei saa mööda küsimusest, et kas golfiõpetus on lapsele kulukas, eriti kui terve pere tegeleb sellega?
Arvan, et mitte, sest treeningute kuutasud on vahemikus 35-135 eurot. Eesti Golfikooli treeningtasus sisaldub kõik vajalik – harjutusväljakud, pallid, varustus. Paljudele on sellest piisavalt ja nad ei kiirusta varustuse soetamisega. Seega on võimalik väga mõistliku hinnaga hakkama saada. Lisaks on suvisel ajal lastele organiseeritud tasuta transport Tallinnast Jõelähtmesse.
Kas golfiõppes on edu eelduseks järjekindlus?
Kindlasti, sest ühe put’i või chip’i harjutamiseks kulub sadu kordi. Samas ei saa kõikide laste, just eelkõige nooremate, puhul väga hulluks minna korduste arvu ja rutiiniga, sest efekt on siis vastupidine. Kõigil neil, kes seavad aga tulemused eesmärgiks, pole ilma järjekindluseta lootustki kuhugi jõuda.
Selle alaga ei saa vist tegeleda nii, et tulen siis kui tahan?
Harrastajale pole vahet, kui eesmärk on nautida head seltskonda, loodust jne. Kui soov on ka head tulemust mängida, siis on vaja kindlasti pühendumist ja sellega kaasneb pidev tahtmine. Sundimisega või vihaga pole seda ala võimalik teha, sest siis ei tule midagi välja.
Kas nooremate jaoks on õpetamisse mängulisus kirjutatud?
Eelpool oli ka sellest juttu, aga just eelkõige noorematel on mängulisusel suur roll. Need mängud ei olegi nii golfispetsiifilised, vaid teinekord tavalisele jooksmisele, hüppamisele või täpsusele suunatud. Eesmärk on pakkuda lastele füüsilist tegevust ja sealt vastavalt nende arengule järgmistele etappidele siirduda. Süües kasvab isu ja seda on ka treeningutel hästi näha. Alguses ollakse rõõmsad, et saab koos mängida ja golfipallide löömine pole üldse nii oluline. Järgmine hetk proovitakse golfipalli lüüa, siis tahetakse seda teha juba driver’iga ja nii ta läheb. Oluline on, et lastel oleks treeningul huvitav ja treening mitmekesine, et nad oleksid alati valmis tagasi tulema.
Kas erinevad vanuseastmed on ette kirjutatud või saavad andekamad kiiremini edasi liikuda, näiteks green’ist blue tasemele, mõne aastaga? Millises astmes nõuab golf juba väga tõsist suhtumist?
Lähtume Eesti Golfikoolis põhimõttest, et vanus on indikatsioon, mitte tingimata reegel. Lapsed arenevad erineva kiirusega ja näiteks kaks 13-aastast võivad olla täiesti eri planeetidelt – üks on teisest füüsiliselt tugevam ja pikem ning lööb palli 50 m kaugemale ning on võibolla igas elemendis natukene parem. Kui nad on 16-aastased, siis pikkus ja füüsiline pool võivad olla võrdsed, aga tänu pühendumisele ja järjekindlusele on kaalukausid vahetunud. Seega proovivad treenerid ikkagi treeningrühmade tasemeid balansseerida, et treeningute kvaliteet oleks võimalikult ühtlane ja edasiviiv. Kui nooremate hulgas on mõni andekas laps või noor, siis kindlasti viiakse ta gruppi, millest talle rohkem kasu on.
Tõsist suhtumist ja suurt pühendumist nõuab eliittase ning sinna saamiseks peab kindlasti töökas olema.
Kui paljudele noortele on Teie hinnagul saanud eesmärgiks jõuda eliitgruppi?
Süsteem on alles esimest aastat töös ja eliitgrupi maine alles kujunemisel. Täna on nooremate hulgas lapsi, kes väga pühendunult golfiga tegelevad. Kindlasti neid lapsi/noori, kes sellest unistavad, on, aga täna on ilmselt paljudele siiski mänguline harrastus saavutustest olulisem.
Kui võtta aluseks green, red ja blue grupid, siis kui palju neis hetkel igaühes protsentuaalselt noori on?
Täna on kõige rohkem lapsi gruppides green ja red, mis moodustavad umbes 70% golfikooli lastest. blue tasemel on 10% ja eliittasemel 20%. Suvel kaalukauss natukene muutub, sest uusi lapsi lisandub red, green ja blue gruppidesse. Suvel on jaotus green 30%, red 40%, blue 20%, eliit 10% ˗ selliselt näeksime jaotust ka tulevikus, mille nimel tööd teeme.
Kas Eestis on juba olemas tipptasemel noori ja kas neid on tulnud Jõelähtmest?
Aastatepikkune süsteemi puudumine on jätnud jälje või teisipidi, kuna tegemist on nii noore alaga, siis on vara rääkida suurtest tulemustest. Hetkel tundub, et noori tuleb juurde ja nendega tegeletakse, seega lootust on. Siiski tipptasemel sport on väga kulukas hoolimata alast ja golfis tippu jõudmiseks peab siit ilmselt kaugele kolima. Amatööridest on Marten Palm, Sander Aadusaar, Martin Järve, Egeti Liiv ilmselt teistest ees, lisaks Mark Suursalu proffide leeris. Nende seljataga on mitmeid töökaid noori, kes heal päeval nimetatutele kandadele astuvad ja ehk kohati ninanipsu annavad!
Ma jätaks aga kõrvale vastuse, et kas keegi on tulnud Jõelähtmest, sest seda on keeruline öelda. Üks asi on see, millise klubi liige üks või teine noor on, aga samas võib tema treener olla hoopis teisest klubist jne. Mulle tundub, et täna on golfiringkonnas natukene palju minavormi, kui võiks rohkem “meie” olla, et just ala kandepinda kasvatada. Täna peaksime aga õnnelikud olema, et on olemas noori, kes soovivad kuhugi jõuda ning selle nimel tööd teevad. Mõne aasta pärast, kui noorte kasvatamisega kõik klubid vaeva näevad ja tekib reaalne konkurents, siis saavad klubid ka seda uhkusega esile tõsta.
Millised on laste ja noorte ning nende vanemate jaoks võimalused pääseda Jõelähtmesse oma ja ühistranspordiga, arvestades, et vanemad ei saa ehk iga kord lapsi ise ära tuua või järele tulla?
Golfikooli buss sõidab treeningpäevadel hommikul kesklinnast Jõelähtmesse ja toob õhtul lapsed tagasi ja seda tasuta! Päeval on lastel treeningud, võimalus mängida väljakutel, harjutada ja niisama sõpradega aega veeta. Seega on loodud suvisel ajal mugav võimalus laste päevade sisustamiseks värkses õhus ja looduses!
Kas on olemas midagi eelprogrammi sarnast, mis aitaks noorel mõista, kas see ikka on tema ala?
Eesti Golfikooli treeningud on kuumaksupõhised, seega pole otsest vajadust eelprogrammile. Kui laps liitub treeningutega ja talle see üldse ei meeldi või ei sobi, siis saab ta lihtsalt järgmise ala juurde siirduda. Kui aga keegi soovib enne treeningutega liitumist lihtsalt löömist proovida, keppi käes hoida, putata vms, siis on seda võimalik igal ajal teha – lihtsalt tere tulemast Eesti Golfikooli uksest sisse!
Millised on Eesti Golfikooli tänavused plaanid?
2014. aasta läks Eesti Golfikooli uue õppekava ettevalmistamisele ning elluviimisele. 2015. aastal oleme seadnudeesmärgiks uute noorte kaasamise ning juurde toomise. Aasta lõpuks on plaanis laste arv viia 100-120 lapseni. Selle nimel töö käib ning kõik soovijad on oodatud proovima. Treeninguid puudutav info on leitav meie kodulehelt: www.golfikool.ee
Eelmisel aastal tehti algust Premia Noortesarjaga, mis on mõeldud eelkõige just noortele golfaritele võistluskogemuste hankimiseks. Sari oli äärmiselt edukas, sest kaasa lõi 92 noort, kes mängisid kaheksast etapist koosnevas sarjas kokku 344 mänguringi. Sari saab toimuma ka 2015. aastal ning erinevalt eelmisest hooajast on plaanis mängida rohkematel väljakutel ja põhimõtteliselt teha ring Eestile peale. Kogemus tõestas hästi, et kui võistlus tuleb koduõuele, siis saavad sellest innustust teiste klubide noored, kes hiljem aktiivselt sarja teistest etappidest osa võtavad. Seega loodame osalejate arvu kasvu uute tublide noorgolfarite näol. Sarja populaarsus on jõudnud otsapidi juba piiri taha ja nii on võimalik, et ühe etapina on kavas OZO võistlus!
Mis ajast mis ajani käib golfiõppehooaeg ja kas sinna pääseb ka poolest õppeperioodist?
Eesti Golfikooli õppeprogramm on semestripõhine ning kestab detsembrist septembrini – oktoober ja november on vabad. Pole ühtegi takistust treeningutega ükskõik mis ajal liitumiseks. Vastavalt vanusele ja tasemele leitakse kindlasti sobiv treeningrühm, seega olgu veelkord öeldud, et kõik on iga kell teretulnud!
Keda Jõelähtmes õppinud golfinoortest võiks eraldi välja tuua ja mis ajast tegeleb kool üldse väiksemate golfihuviliste õpetamisega?
Kindlasti on ühtlaselt tublid kõik, kes treeningutel osalevad. Eesti Golfikooli treenerite tunnustuse tubli panuse eest 2014. aastal pälvisid Kaarel Einpalu, Sten Erik Tarvis, Ruut Kangust, Henry Mägi, Johan-Erik Põldmäe, Mark Merilai, Anete Liis Adul, Sten Erik Soo, Hanna-Maria Tammo ja Carlos Kirtsi. Uus aasta toob uued tegijad, seega ootame juba põnevusega murule pääsemist!
Jüri Kukk, Monika Kuzmina
Intervjuu ilmus ajakirja Golf märtsikuu numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
