Golfisetti ostes märkad kindlasti, et tegu ei ole väikese investeeringuga. Korralik varustus maksab päris palju ning on mõeldud sind teenima väga pikalt. „Väga pikalt“ on ilus turundussõnum hinnalipikul ilutseva numbri õigustamiseks, kuid see on täiesti mõõtmatu ja subjektiivne suurus. „Väga pikalt“ võib vabalt tähendada üht aastat, kümmet aastat, mitu põlvkonda või kaht nädalat. Oleneb inimesest ja tema subjektiivsest maailmatunnetusest. Näiteks vana kooli Ameerika auto omaniku jaoks tähendab „väga säästlik“ auto masinat, mis põletab vähem kui 15 liitri kütust 100 km läbimiseks. Euroopa ja Jaapani autoomaniku jaoks on aga „väga säästliku“ auto definitsioon veidi teisest kaliibrist. Hübriidide ja elektriautode omanikke ma siinkohal üldse võrdlusesse ei tooks. Ainus üldistus, mida julgeks siinkohal teha, on see, et igaühe jaoks võiks „väga pikalt“ tähendada „nii kaua kui võimalik“.
Golfikepid on füüsilised objektid füüsilises maailmas, mistõttu neile kehtivad meile kõigile põhikooli ajast tuttavad kolm Newtoni mehaanikaseadust:
1) inertsiseadus ütleb, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga, mis arusaadavamas keeles tähendab, et golfikepp lendab alati sirgjooneliselt selles suunas, kuhu suunas sa teda viskad, kui tuul teda kursilt kõrvale ei kalluta või seisab kodus paigal, kui sa seda ei kasuta;
2) keha kiirenduse seadus, mille järgi kehale mõjuv jõud võrdub tema massi ja kehale antud kiirenduse korrutisega või lihtsustatult – mida kõvemini golfikeppi viskad, seda kaugemale see lendab;
3) vastandlike jõudude seadus, mille tõttu kaks keha mõjutavad teineteist jõuga, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised ehk lihtsamalt öeldes korralikult kepiga murukamarasse lajatades, tunnevad su käed ja randmed sama tugevat pidurdavat jõudu, kui kulus sul maakera pöörlemiskiirusele lisa andmiseks. Pole harvad juhtumid, kus taolise löögi järel rakendab golfar oma varustusele ka ülejäänud Newtoni kirjapandud seadusi.
Newtonil oli ka neljas mehaanikaseadus, aga see on nii elementaarne, et ta ei hakanud seda tarkadesse raamatutesse kirja panema. Newtoni neljas mehaanikaseadus ütleb, et kõik mis liigub, see kulub ja kõik, mis seisab, see roostetab. Kui oled juba eakam lugeja, siis peaksid selle seaduse vankumatut tõepärasust mäletama, kui meenutad enda mälusoppidest pilte kolhooside traktoribaasidest.
Arvestades seda, et sinu golfikepid peavad kannatama mingitel hetkedel kõiki neid nelja vääramatut seadust, on loogiline järeldada, et sulle jääb moraalne kohustus nende eluiga pikendada „nii kaua kui võimalik“. Vahel on lausa huvitav kõrvalt vaadata autoomanikke, kes käivad oma autoga korrektselt korralises hoolduses, pesevad ja poleerivad ja nii edasi ning siis tõstavad auto pagasiruumist välja oma golfivarustuse, mis lausa karjub hoolduse järele. Tekib küsimus, et miks on üks tarbeese olulisem teisest, vajab rohkem hoolt ja tähelepanu ning teise hooldus jäetakse unarusse? Sa ju ei asendaks korralise hoolduse käigus auto mootoris õli näiteks hambapasta või torusiiliga, mõeldes, et „ah, küll sõidab“, kuid oma golfikeppidest ootad iga kord maksimaalset jõudlust, kuigi on eemalt juba näha, et labad on väga kulunud, gripid vanad ja varred roostes.
Kindlasti on siinkohal golfitööstusel vaja teha niisama palju teavitustööd nagu autotööstus on aastakümneid teinud ja ühelgi autoomanikul ei tule mõttessegi mootorisse õli asemel midagi muud valada.
Uut golfivarustust ostes ei ütle sulle ka kaupmees, kuidas oma varustuse eest hoolt peaksid kandma ja kui mitu korda aastas või pärast mitme raja läbimist korralises hoolduses peaksid käima. Pealegi tundub golfikepp, võrreldes autoga, oma olemuselt sedavõrd lihtne, et kui raske selle metallikamaka puhastamine siis ikka olla saab? Paraku on see väga petlik eksiarvamus.
Selles numbris kirjutangi võtetest ja tehnikatest, kuidas tehtud investeering laotada laiali võimalikult pika ajaperioodi peale ning kuidas sisustada kodus vaba aega.
Esmalt lihtsamatest tehnikatest:
1) Ära ela oma frustratsiooni keppide peal välja. Tundub iseenesestmõistetav? Ikka ja jälle on näha väljakul mängijaid, kes kehvas löögis just golfikeppi süüdlaseks peavad ja sellele siis eri viisidel korralikult „õpetust“ jagavad. See kindlasti ei aita mängupartnerite leidmisele ja hoidmisele kaasa, rääkimata golfikeppide elueast.
2) Ära hoia oma golfikeppe autos või garaažis. Autos ja garaažis võib suvel minna väga kuumaks ja talvel külmaks. Kuumus küll kepilabadele kahjulik pole, kuid liim, millega laba ja gripp on kinnitatud, võib vedelaks minna ja kaotada oma kleepuvad omadused. Külm muudab metalli ja kummi hapraks. Samuti on autos ja garaažis niiskust rohkem, mis paneb kepid roostetama. Lühiajaliselt võib keppe autos või garaažis hoida, kuid talvevaheajaks vii nad tuppa.
3) Puukeppidele ja putterile pane alati müts pähe. Müts kaitseb nende keppide labasid mõlkide, täkete ja kriimude eest, mis paratamatult tekivad, kui nad ilma mütsita bägis teiste keppide pihta loksuvad. Putter on golfari täppisinstrument. Kui labal on täkked ja mõlgid, siis pall ei lähe enam soovitud suunas veerema. Puukeppide puhul täkked ja mõlgid lõpevad laba purunemisega, kuna need kepilabad on seest tühjad.
4) Golfirätik bägi külge. Pärast igat lööki pühi kepilaba puhtaks. Laba gruuvid töötavad lisaks pallile spinni andmisele ka omamoodi amortidena (vaata Newtoni 3. seadus). Kui mustus koguneb laba gruuvidesse, ei saa laba pind enam vetruda ja see deformeerub.
5) Pärast aktiivset golfinädalat pese oma kepid puhtaks. Mustus ja muld kipub labade külge kivistuma (vt eelmine punkt).
6) Vihmaga mängides kuivata rätikuga oma kepid vahetult pärast mänguringi. Vastasel juhul lähevad varred ja labad rooste. Esialgu võib tunduda rooste vaid välispinna kahjustusena, kuid niiskus läheb gripi otsas olevast august ka varre sisse ja vars hakkab roostetama seestpoolt. Vihmase ringi järel vii golfikepid kindlasti tuppa ja paiguta seinaäärde gripid allapoole, et niiskus saaks gripi otsas olevast august välja tulla.
7) Grippe puhasta niiske rätikuga. Selle käigus vaata hoolega, kas gripp on kuskilt kulunud või pragunenud. Sellised leiud viitavad uute grippide vajadusele, sest hea gripp ja hea golf on omavahel võrdelises seoses.
8) Kontrolli keppide varsi. Kui leiad mõlke, täkkeid või lahtiseid kidasid, siis mõtle varte vahetuse peale.
9) Keppide puhastamisel ära kasuta abrasiivseid puhastusvahendeid.
10) Osta endale gruuviteritaja. Tihtipeale ei tule telekast midagi huvitavat ja siis on hea aeg diivanil istuda ja oma keppide gruuve teritada.
Kui neid tehnikaid kogu aeg silmas pidada ja rakendada, siis pikeneb uute keppide eluiga märgatavalt. Järgmisena vaatame, mida kodus golfivarustusega teha, kui ilm või mõni muu (kas elus või elutu) golfi mittesoodustav faktor ei luba väljakule minna… Loe edasi ajakirjast Golf!
Tekst: Sander Vallaots
Telli ajakiri SIIT!
Fingler asub SIIN!
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
