Golfihooaega on alanud ja aeg on selgeks teha, kellele see mäng sobib ja kas on õige, et tegu on eakate mänguga. Selliste mõtetega läheb Tallinna TV saate “Terve tervis” saatejuht Riina Reiman Pirita sisegolfihalli, kus golfitreener Torel Neider õpetab MediaMarketingi tüdrukutele Joanna Müürile ja Elviira Eissaarele golfimängu.
Torel Neider ütleb, et eelnimetatud müüdid ei vasta tõele, maailmas mängib golfi 80-100 miljonit inimest ja see sobib igale eale. Eelarvamus muutub, kui inimene hakkab ise seda proovima. “Kõigepealt tekib sõltuvusefekt siis, kui pall läheb lendu, see on hea tunne ja tahad järgmisel korral kaugemale saada, ja siis tahad sirgemalt lüüa,” selgitab treener. “Golfi juures on üks hea asi see, et väljakul liikudes ei satu sa kunagi kaks korda samasse situatsiooni, alati pead olema valmis uuteks väljakutseteks.”
Paljud tunnevad küll golfi vastu huvi, aga tunnevad samas ka hirmu oma saamatuse ees ja kardavad, et kas nad suudavad edukalt mängida. Torel ütleb, et alustada tuleb rahulikult ja pole mõtet püüda palli kohe paarisaja meetri taha saata. “Alustada tuleb lühemate löökidega, et saada tehnikast mingit aimu, saada aru, kuidas täpselt lüüa ja ise seejuures rahulikuks ja kindlaks jääda,” seletab ta. Sageli unustatakse ära golfi põhimõte lüüa punktist A punkti B. Kui palli juures seistes endal kogemust pole, siis mõeldakse sageli tehnika osas üle ja lisatakse 100% rohkem jõudu kui vaja on. “Ennast oimetuks vibutada ei ole vaja, õige tehnikaga on võimalik pall korralikult lendu saada ja kaugele lennutada,” jätkab Torel õpetamist. Golfipalli lennutamisel on lihtne loogika — palli tuleb tabada kepi keskkohaga, kuid enamik lööb liiga kõvasti, ei taba ja pall ei lenda kaugele. Või põhjustab see vinte palli lennus. Kokkuvõttes lüüakse liiga kõvasti, kui tuleks teha seda lühema liigutusega ja kontrollitult.
Igal golfimängijal on oma varustus ja see on tavaliselt tema jaoks kohandatud. Kui tänapäeval kepid poest tellida, on neid seal võimalik enda jaoks pikkuse ja jäikuse järgi kohendada. “Varustus töötab mängija kasuks, mitte vastupidi,” ütleb treener. Kui aastasadu on golfis vähe valikuid olnud ja löödud on sellega, mis saada oli, siis nüüd valikuid jagub. Golfikeppe on kotis palju ja kõigil neil on oma tähendus. Vastavalt reeglitele tohib olla kuni 14 erinevat keppi, kuid nad võivad ka sarnased olla, mängija ise teab, kui pikalt ta mingi kepiga lüüa suudab.
Golfikepid on erineva pikkuse ja laba tõstenurgaga. Paljudele on minigolfist tuttavad putterid, millega veeretatakse griinil pall auku. Siis on erinevate tõstenurkadega lähimängukepid ja rauakepid, mis on nummerdatud kolmest üheksani ja number tähendab tõstenurka. “Keskmine mängija ei peaks lööma pikematega, millel on väiksem number, vaid suurematega kuuest üheksani, et pall korralikult lendu saada,” soovitab Torel. Siis on ka avalöögi- ehk puukepid — neid tehti kunagi puidust, nüüd aga erinevatest kergemetallidest, ja vars on grafiidist. Kui keppe on piisavalt, siis on erinevates olukordades hea mängida.
Veelgi enam kui golfikeppe tuleb kaasa võtta palle. “Alguses päris kõvasti, sest neid võib kaduda vette ja põõsastesse,” selgitab Torel. “Palle sa kaotad ja võidad, sest kui leiad rajalt palli, mille omanikku ei suuda tuvastada, võib selle omale võtta.”
Golfis on ka oma riietumisstiil ja etikett. Mehed kannad viigipükse ehk vabaajapükse, golfikingi ja polosärki, mille peal võib kanda ka kampsunit. Külma ilma puhul on lubatud ka üleriided. Naistele on etikett natuke vabam, see koosneb seelikust või pükstest, popid on kraeta särgid.
Uskumatu küll, aga näiliselt aeglast golfimängu soovitavad arstid nii noortele kui vanadele, eriti just südamearstid, sest golfimängija liigub värskes õhus 6-10 kilomeetrit, teeb seejuures palju lööke ja kõik see mõjub tervisele hästi — golfiringiga kaotab mängija umbes 2000 kilokalorit.
Hooaja lõppedes ei viska golfimängijad oma varustust nurka, vaid lihvivad oskusi sisehallis. “Meie laiuskraadil lähevad väljakud miinuskraadidega kinni ja järgmiseks hooajaks valmistumist on võimalik jätkata sisehallis,” räägib Torel. Pirital, kus hetkel ka viibitakse, on mitte ainult Eesti, vaid ka Põhjamaade parim sisehall. “Siin on hea käia, et liigutust käe sees hoida,” selgitab treener. “Kui talv otsa ei mängi, siis kevadel sa ei pruugi mäletada, kuidas see käis, või kui mäletadki, siis on see oskus roostes. Golfimängijal, kes talv otsa harjutab, on kevadel kergem alustada.”
Golfi õppinud Joanna Müür tunnistab, et proovis golfi täitsa esimest korda, varem polnud ta isegi keppi käes hoidnud. “Ütleme nii, et sain juba esimese korraga aru, mis inimestele selle juures meeldib,” jutustab ta. “Väga mõnus on omaette palli auku ajada. Muidugi arvasin ma, et mis see ikka ära ole, aga ütleme nii, et tehnika harjutamise ajal hakkas juba käsi väsima ja tehnika on tegelikult väga keeruline, kuigi paistab lihtne. Jõuga ei ole selles mängus mitte midagi teha, tehnika on kõige olulisem. Eriti vinge on see, kui mõni löök tuleb hästi välja, siis tahaks kohe uuesti ja veel paremini, aga kui välja ei tule, tahaks nii kaua proovida, kuni lõpuks tuleb. See võib tegelikult pisut vihale ajada, aga samas nüüd mõistan jälle paremini inimesi, kes pühenduvad sellele alale täie südamega.”
Elviira avastas golfi mängides, et see on tõsine sport! “Sain võimaluse proovida ennast golfiväljakul. Minu kõige lähedasem kokkupuude golfiga on seni olnud selline, et sain raja kõrvalt jälgida, kuidas sitke golfitreener juhendas rammumehi golfikepi õieti käes hoidma ja viimastel oli seepeale higimull otsa ees. Minul oli naljakas, aga ega ma tookord rohkem ei süvenenud,” meenutab ta varasemaid kokkupuuteid golfiga. “Nüüd siis seisin ise tähtsa näoga, golfikepp käes golfiväljakul.
Torel aga andis mõista, et enne kui ta mind üldse lööma laseb, õpetab ta, kuidas seda keppi õieti käes hoida. Põlvis veidi alla, keha 180 kraadi pöördesse, küünarnukid, vaatad golfikepile järgi ja nii edasi, see ajas segadusse, sest niimoodi ei saa ju pallile üldse pihta. Ja ei saagi, sest liigutused peavad olema väga täpsed ja kiired ja soorituse lõpus peab olema ka õige asend kõigele lisaks. Esimene mõte on, et kuidas saab kepiga pallile pihta löömise muuta nii keeruliseks!
Peale mõningast vehkimist andis keha juba märku, et homme valutavad torsolihased nii, et vähe pole. Koordinatsioon, jõud ja vastupidavus (golfi rajad on ju kilomeetripikkused) on sellel alal kohustuslikud. Tegemist ei ole jalutamisega värskes õhus. Ja nagu spordis ikka vaid meeletu tahtejõud ja lõputu arv tunde harjutamist annavad tulemusi.”
VAATA VIDEOT!
Ajakirja Golf tellimuse saab teha SIIN!
Jüri Kukk
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
