Eelmisel aastal Cigna poolt 23 riigis läbi viidud töötajate heaoluuuring tõi välja, et 91% töötajaid kogeb, et nende kollegi stress mõjutab nende tegevusi tööl negatiivselt, luues depressiivset atmosfääri ja alandades moraali. 23 riigis läbi viidud uuringust selgus, et stressi kogeb 87% töötajaid ja neist 12% ei tule stressiga enam iseseisvalt toime. Jahmatavad numbrid kas pole?
Koroonaviiruse pandeemia on olukorda veelgi halvendanud, näidates läbipõlemise kasvu, mis on kroonilise stressi peamine tulemus. Blind poolt aprillis 2020 läbi viidud uuringu alusel on läbipõlemist kogenud 73% töötajatest. Kuigi nende uuring tõi põhjusteks hüppeliselt suurenenud töökoormuse, ebamotiveeriva töötasu ning kodukontoris töötamisest tingitud vähese toe juhtide poolt, siis tõde on kusagil mujal.
Miks me kogeme stressi ja põleme läbi?
Stress on meie sisemaailmas kerkiv reaktsioon. Iga sportlane, juht, ettevõtja ja tippspetsialist on adunud, et väga hea sooritus on võimalik ainult siis kui oled enesekindel ja rahulik. Piisab aga, et su vastas on parem mängija, suur publik vms tundmatu olukord ja “ilmneb” stress. Klassikaliselt nähakse probleemina just seda teist mängijat, publikut vms olukorda, sh koroonaviiruse pandeemiat või majanduslangust. Aga kõik välised olukorrad on vaid seesmise reaktsiooni käivitajad, mitte stressi fundamentaalsed põhjused.
Tegelik reaktiivsus väljendub läbi sinu mõtete, emotsioonide ja hirmude, mis käivituvad meis automaatselt. Sageli me ei taipa uurida kuidas meie sisemaailm toimib, sest koolis polnud meil ainsatki vaimse kasvatuse tundi. Kehalist kasvatust peeti oluliseks aga vaimne vorm jäi käsitlemata. Nii me ei teagi kuidas kasutada õppimise ja oma elu juhtumise aluseks olevat keskendumise oskust, märkamisvõimet või tähelepanu ega oska ka taastada oma seesmise rahu. Just selliste praktiliste oskuste puudumine ongi fundamentaalne probleem.
Ennetamine peab algama stressi ennetusest
Kõik tööalased vaimse tervise probleemid on ennetatavad ja tõhusaim varajane sekkumiskoht on siin stressiga toimetuleku oskuste õpetamine töötajatele.
Hea uudis on see, et keegi ei põle läbi ega lange ärevushäirete küüsi üleöö. Stressist läbipõlemise ja vaime tervise häireteni on pikk tee! Märgates kuidas see protsess kulgeb saame seda enne haiguses staadiumini jõudmist korrigeerida.
Kas sa tead, et on olemas kahte liiki stressi: positiivne ja negatiivne? Enamik inimesi on kuulnud negatiivsest stressist, aga mitte positiivsest. Just süütuna näiv ja tegutsemisindu tõstev positiivse stress on teadusuuringute alusel peamine teekond läbipõlemiseni. Positiivse stressi alguses tunnevad inimesed end ambitsioonikalt ja hästi, neil tekkib soov midagi saavutada, mistõttu innukat tegutsemist positiivse stressi toel õhutatakse. Fakt, et just pikaajaline positiivne stress on peamine tee läbipõlemiseni, teeb sellest edukate juhtide, tippspetsialistide ja isegi sportlaste kutsehaiguse. “Ootamatult läbipõleja” on siin vaid see, kes hoiatusmärke ei oska märgata. Siin on paslik tuletada meelde artikli alguse numbreid. Kas sina oled nende 13% õnnelikke hulgas kes stressi ei koge? Kas oled nende 27% hulgas kes pole kunagi läbipõlemisega kokku puutunud, kasvõi selle algfaasis, kus tegutsemise entusiasm on laes ja kohvikogused kasvavad?
Läbipõlemine kui peamine tee depressioonini.
Läbipõlemise viimasesse staadiumi kattuvus depressiooniga teadusuuringutes on 86%. St kui stress on alguses süütu ja läbipõlemine selle algfaasis on tagasi pööratav, siis oskusteta juhtida oma sisemaailma jõutakse sellest algpunktist täna liiga sageli depressioonini.
Miks? Puudu on oma sisemaailma juhtimiseks vajalike praktilisi intrapersonaalseid oskuseid. Kuna vaimse kasvatuse tunde polnud, siis teame vaimsest tervisest vähe. Lisaks on teema stigmatisteeritud, mistõttu professionaalset abi otsitakse sageli liiga hilja. Taastumine vaimse tervise häiretest on pikk ja vaevaline ning sageli jääb endine heaolu saavutamatuks.
Vaimne vormi on kasulik.
Seadusandja on pannud vastutuse tööstressi jt vaimse tervise riskide vähendamise eest tööandjale. Tõhusaim lahendus on pakkuda oma töötajatele praktiliste intrapersonaalsete oskuste omandamise võimalust läbi vaimse vormi koolituste.
Foto: Krõõt Tarkmeel
Lõpetan selle loo helgetes toonides. Deloitte UK avaldas 2020 aasta alul auditi, mis näitas, et vaimse tervise probleemide ennetus on mitmeid kordi kasulikum (ROI 5,8 kuni 10,8), kui tagantjärgi tegelemine.
Milline on heas vaimses vormis inimene?
Tal on olemas praktilised intrapersonaalsed oskused, mis võimaldavad tegutseda tõhusalt, motiveerida end ise läbi tegevuste, oskus märgata teisi ja nendega arvestada, ta oskab planeerida oma tegevusi ajas, on vastutust võttev, hea keskendumisoskusega ja initsiatiivikas. Kõik me sooviks selliseid partnereid aga ilma oma sisemaailma treenimata on võimalused selle saavutamiseks praktikas sama ahtad kui võita golfis meistritiitel kordagi platsil mängu harjutamata
Tekst: Kaur Lass
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2020 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
