Mäletate ehk veel, kuidas Urmas Oti „Happy hour“ algas? Film noir’i stiilis hämarate Tallinna-kaadritega, mille keskmes glamuuritses BMW 525i, käigukangi asemel ennenägematu tehnikaröögatus – automaatheebel. Selline joystick’i-laadne imeasi on põhimõtteliselt välja pakkuda ka Peugeot 308 SW-l.
Nimelt on Peugeot’ kuuekäigulise manuaalkasti kõrval sellest aastast saadaval kaheksakäiguline automaatkast EAT8 – ja seda nii bensiini- kui ka diiselvariandina. Tõsi küll, ajakiri Golf sai proovisõiduks veidike teistsuguse mudeli – AT6 ehk 6-käigulise automaatkastiga valge auto, millel aiste vahel 1,2-liitrine ja kolmesilindriline PureTech. See 131-hobujõuline mootor on muide juba mitu aastat järjest võitnud tiitli „International Engine of the Year“.
Just sellist bensiiniprantslast käiski testimas Estonian Golf & Country Clubi eestseisuse liige ja seenioride toimkonna juht Toomas Kull – härra, kelle viisakus golfiradadel annab muide jaapanlastelegi silmad ette.
Toomas Kulli käsutuses olnud Peugeot 308 SW on kompaktne pereauto, mille 1300-kilose massi juures piisab vilkaks karakteriks 1,2-liitrisest kubatuurist ja 131 hobujõust täiesti. Ja Eestis, kus kiirteede puudumisel pole pöördemomendile ülisuuri väljakutseid, pole tarvis särtsakamat kiirendust kui 10 sekundiga 100 km/h-ni. Mitte et Kull üldse mingi selg-istmes stiiliga ekstreemimees oleks. Samavõrd vähe on temas muidugi ka tigukiirusel venivat uimerdist stiilis „Qui ne roulent qu’à 2 à l’heure“, nagu Alizée enda megahitis laulab.
Muide mis istmetesse puutub, siis need on autol massaažifunktsiooniga ja annavad päris hea viktoriiniküsimuse – jalgpalluritele näiteks: „Kas golfar peaks massaažirežiimi sisse lülitama enne mängu, pärast mängu või mõlemal puhul?“
„Oli meeldiv üllatus, et liigeldes annab auto teada kiirusepiirangutest,“ ütles Toomas Kull pärast proovisõitu lisavarustusele viidates. „Panin tähele, et olin selle auto roolis tavalisest palju liikluskuulekam. Minu marsruut võimaldas liiklusreegleid rikkumata sõita selle autoga ka 110 km/h. Tundsin ennast väga turvaliselt ja auto püsis kindlalt teel.“
Panin tähele, et olin selle auto roolis tavalisest palju liikluskuulekam.
Teelpüsimise ja sõidurõõmu eest seisab Peugeot 308 SW-l minirool, millest prantsuse disainerid loobuma ei nõustunud, olgugi et kriitikud lasid muuhulgas põhja selle, et rooli tagant pole püsikiiruskangi näha ja autopilooti tuleb seetõttu pimesi käsitseda. Samas tekitab sportlik rool otseühenduse juhi ja asfaldi vahele. Ja mitte ainult asfaldi, sest 308 SW pole mingi ärahellitatud linnapoiss, talle sobib ka kruusatee – täpselt nagu Toomas Kullilegi.
„Kuna olen liikuv ja tegelen golfi kõrvalt ka metsandusega, siis on minu nõudmised tarbesõidukile ruumikus ja hea läbitavus ka üle kivide ja kändude sõites,“ ütles Kull. „Mis puudutab minule usaldatud testiautot, siis positiivseid üllatusi oli palju. Ei mäletagi, kunas ma viimati nii uue auto rooli keerasin. Auto on ruumikas ja ruumikusele saab mõne liigutusega veel lisaruumi juurde teha – pean silmas pagasiruumikatte kiiret eemaldamist ja selle katte hoiukohalahendust ning tagumiste istmete seljatugede head liikuvust.“
Auto on ruumikas ja ruumikusele saab mõne liigutusega veel lisaruumi juurde teha.
Tagaistmete kokkuklappimissüsteemi nimi on Magic Flat ja võib vaid ette kujutada, kuidas prantslased seda hääldavad. Muudetav ruumilahendus teeb autost omalaadse hobikaubiku, sest tasapinnaks klapitav istmerida paisutab pereauto pagasiruumi 1660 liitri peale. Või isegi 1775-liitriseks, kui lahtiklapitud istmed katusele lennutada. Ent isegi standardasetuses mahutab pagasiruum kaks golfikäru koos varustusega.
Niisugune see Peugeot 308 SW siis on, mille kohta Toomas Kull jutu sees kaaslane ütles.
Ja mis on saanud Urmas Oti BMW-st? Teate… see sõidab ikka veel.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2018 numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
