Praegune olukord paneb me kõigi suhtlemisoskused proovile. Kuidas karantiinis olles suhelda ja olla hea kaaslane – selline, kellega ka ise koos tahad olla? Harjutamiseks ja enda suhtumise jälgimiseks on meil nüüd aega piisavalt.
Kuigi suhtlemist peetakse inimkonna suurimaks saavutuseks, ei ole me selles tavaliselt kuigi osavad. Vilets väljendus- ja kuulamisoskus lahutab meid sõpradest, armsamaist, kaasadest ja lastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös ja võimalik, et golfiski.
Uurimistulemused ja praktika näitavad, et teatavale kaitsehoiakule vaatamata on igas vanuses inimesed võimelised õppima suhtlemisoskusi ning parandama nii suhteid teiste inimestega kui ka tõstma tööalast kompetentsust.
Uurimistulemused ja praktika näitavad, et teatavale kaitsehoiakule vaatamata on igas vanuses inimesed võimelised õppima suhtlemisoskusi.
Suhtlemistõkked, mis head ja ladusat suhtlemist takistavad, saab jagada kolme kategooriasse.
KOHTUMÕISTMINE – kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine
Paljud meist leiavad, et tuleb olla kriitiline, sest muidu ei paranda teised inimesed ennast ilmaski. Vanemate arvates peavad nad laste üle kohut mõistma, sest muidu ei saa neist kunagi töökaid ja kombekaid täiskasvanuid. Samamoodi käituvad, õpetajad, tööde ülevaatajad jne.
Sildistamine kannab enamasti negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks. See takistab meid ennast ja teisi tundma õppimast, sest meie ees ei ole enam mitte isiksus, vaid pelgalt tüüp. Oleme tabanud vaid väga väikese osa sellest inimesest ja rohkemast ei huvitugi.
Sildistamine kannab enamasti negatiivset alatooni nii selle panija kui saaja jaoks.
Diagnoosi panek on üks sildistamise erivorme ja see on inimkonnale palju kahju toonud. Mitte iga käitumise taga ei ole vaenulikkus, varjatud tagamaad, psühholoogilised kompleksid ega muu seesugune. Vahel me lihtsalt jääme hiljaks, unustame – see on täiesti loomulik olukorras, kus me ei ole ei ärevil ega kaitses.
Kiitmine võiks suhtlemisele kasuks tulla: tekitada usaldust, suurendada turvatunnet, motiveerida ja soodustada head tahet ning parandada inimsuhteid. Ent ka positiivsetel hinnangutel on sageli negatiivseid tagajärgi. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimest oma käitumist muutma. Liiga sage kiitmine on pigem manipuleerimine: sind kasutatakse ära, kavaldatakse üle või soovitakse meelitustega ära osta. Tihti ongi inimesed kiituse suhtes kaitsvad, justkui oleks see ohtlik. Valvelolek ja kaitsehoiak panevad kiitusele vastu punnima, mõeldes „Oh, ega see nüüd nii hea kah ei ole”, „Ma oleks võinud veel hoopis paremini teha”, „See oli lihtsalt vedamine” jne. Kiitmine olgu siiras ja asjakohane, nii on see väga hea viis julgustamiseks ja suhte hoidmiseks.
LAHENDUSTE PAKKUMINE – kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine
Teisele lahendusi pakkuda on väga riskantne. Tihti kaasnevad sellega veel teised, varjatud probleemid, mis muudavad algse probleemi veelgi keerukamaks ja segasemaks. Kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine ja nõu andmine on kõik lahenduste pakkumise viisid.
Kamandamine on käsk ehk sunniviisil antav lahendus. Inimesed, keda pidevalt kamandatakse, võivad muutuda väga järeleandlikuks ja allaheitlikuks – see õõnestab eneseväärikust.
Ähvardus on lahendus, mida pakkudes rõhutakse karistusele, mis võib järgneda. Ähvardus annab alati negatiivse tulemuse.
Moraali lugemine on paljude inimeste lemmiktegevus, see annaks neile justkui erilise aupaiste. Nii räägitakse sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse teistsugust sõnastust. Fraasidest „Vaat nii ongi õige” ja „Sa ei käi mind kuigi sageli vaatamas” kõlab läbi „oleks vaja”, kuigi otse seda ei öelda. Tulemuseks on takistatud eneseväljendus ja teeskluse suurenemine.
Moraali lugemine on paljude inimeste lemmiktegevus, see annaks neile justkui erilise aupaiste.
Ülekuulamine ja sellega kaasnevad küsimused võivad osutuda ka tõelisteks vestluse takistajateks. „Kus sa käisid?” – „Väljas”, „Mis tegid?” – „Midagi”. Ja niimoodi kuulevad inimesed päevast päeva vastuseks kas „Hästi” või „Midagi”. Harva on meie küsimused tõesti suunatud info hankimisele, pigem kasutame neid vargsi mingi eesmärgi saavutamiseks või manipuleerimiseks.
Nõuandmine ja nõuanded ise on sageli märk nn sekkumise kompleksist. Nõuandmise lõks on püsiv kiusatus, kui keegi räägib oma muredest. Nõu andes alahindame teise inimese intelligentsust. Meil pole piisavalt usku sellesse, et probleemiga silmitsi seisev inimene ise on piisavalt võimekas oma raskustest aru saama ja nendega toime tulema. Ja teine häda on selles, et nõuandjal pole tihti kogu informatsiooni ega ülevaadet probleemi ulatusest.
Nõu andes alahindame teise inimese intelligentsust.
TEISE MUREDE VÄLTIMINE – kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine
Kõrvalepõikamine on teise murede juurest enda omade juurde põikamine. Puudu on efektiivse kuulamise oskus ja teadlikkus. Niimoodi saab ka teiste murede taustal iseennast tähelepanu keskmesse upitada. Teemast põigatakse tihti kõrvale ka siis, kui teema on ebamugav ja liiga isiklik, ning tuuakse jutuks pisut mugavamad ja lihtsamad teemad.
Loogiline argumenteerimine on oluline mitmeski mõttes. Ent kui inimesed on tülis või stressis, siis ei tule loogika kasuks. Loogika keskendub faktidele ja ignoreerib tundeid, kuid probleemid tekivad enamasti just tunnete pinnalt ja argumenteerides võib tekkida hoopis veelgi suurem soov kaaslasest kaugeneda. Seepärast ongi taolises olukorras üsna ebasobiv loogikat rakendada. Pigem tuleks püüda jälile saada, mis tundega on tegemist ning miks ja kui kaua ma soovin seda veel tunda.
Rahustamine tundub teist inimest lohutavat, tegelikult teeb aga hoopis vastupidist. Rahustamist kasutavad sageli inimesed, kes ei soovi kanda teise emotsionaalset taaka. Tulemuseks on emotsionaalne tagasitõmbumine.
Minu töö nõuab pidevat enesetäiendamist ja raamatute lugemist. Need mõtted said kokku kirjutatud paljudest raamatutest, kuid eriti toon esile dr Robert Boltoni raamatu „Igapäevaoskused
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 1/2020 numbris.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
