Igaüks meist justkui teab, mis on sport, sest vaatab seda televiisorist ja harrastab mõnda ala ka ise. Vahel muidugi tekib vaidlusi selle üle, kas male on ikka sport või kas naisekandmine on sport ning millistest spordialadest peaks või ei peaks rääkima õhtustes spordiuudistes. Kuna aga spordi mõistet kasutavad ka õigusaktid, siis muutub asi tõsisemaks ning vaja on paika panna mingid piirid. Just äsja tegi nii Saksamaa kõrgem maksukohus (sks k Bundesfi nanzhof) kui ka Euroopa kohus lahendid, mis puudutavad kaardimängude käsitlemist käibemaksuõiguses.
Pokkeriturniiri võidu maksustamine käibemaksuga
Kõigepealt Saksamaal uudiskünnise ületanud1 lahendist, mis puudutas pokkeriturniiril saadud võidusummade maksustamist käibemaksuga2. Kaebaja oli selles asjas isik, kes tegeles igapäevaselt pokkeri mängimisega ja teenis endale sellega elatist. Maksuhaldur tuvastas isiku võidud ja leidis, et tegemist oli ettevõtlusega ja turniiridel saadud võitude näol on tegemist on teenustasuga ning need tuleks käibemaksuga maksustada. Saksamaa kõrgeim maksukohus leidis, et tegemist ei ole siiski vastutasuga teenuse eest ning seega ei saa selliseid tasusid maksustada käibemaksuga. Vastutasuga saaks siis tegemist olla, kui isikule makstaks ainult osalemise eest ja tasu ei sõltuks tema tulemusest. Kui aga tegemist on võidusummadega, mille puhul tasu saamine ei ole garanteeritud eelnevalt, siis see ei saa olla vastutasuks teenuse eest. Kohtunikke ei veennud ka maksuhalduri argument, mille järgi kaebaja puhul esines üle keskmise tõenäosus võita. Kohus tugines seejuures oma otsuses Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas nr C-432/153. Viidatud Euroopa Kohtu lahend käsitles hobuste võiduajamisel osalejatele makstud võidusummasid ning Euroopa Kohus selgitas muuhulgas, et olgugi et võistluse korraldaja võtab kohustuse ise maksta välja auhinnaraha, mille suurus on kindlaks määratud ja teada juba varem, sõltub sellise auhinnaraha saamine siiski konkreetsest sooritusest, mille tulemus ei ole kindel4. Sellise järelduse põhjus oli varasemas praktikas, millele ka kohus viitas: kui mis tahes vastutasu saamine ei ole kindel, lõhub see teenuse saajale osutatava teenuse ja selle eest saadava tasu vahelise otsese seose5.
Bridž ja spordi mõiste direktiivis
Kui eelnevas kaasuses oli küsimus teenuse mõistest, siis Euroopa Kohus lahendas äsja kaasuse kohtuasjas C-90/16 , kus maksuvabastust puudutava sätte kontekstis vajas selgitamist küsimus, kas kaardimäng direktiivi mõistes on käsitletav spordina. Nagu eelnevas kaasuses viidatud, siis võivad turniiride osalustasud, mis ei sõltu tulemusest, olla soorituseks või vastutasuks ja neid võiks seega maksustada. Euroopa Kohtu kaasuses oli küll tegemist tasuga, mida turniiri korraldaja küsis osalejatelt, kuid oma olemuselt on samamoodi vastutasuna käsitatav nagu olukord, kus osalejale makstakse turniiril osalemise eest. Küll on aga järgmisena küsimus selles, kas selline tasu võiks olla maksuvaba käive. Nimelt sätestab käibemaksudirektiiv (direktiiv 2006/112) artikli 132 lg 1 (m) järgmise maksuvabastuse: otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teatavad teenused, mida mittetulundusühingud osutavad spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele. Kohtuasi puudutas Suurbritannia vastavat mittetulunduslikku organisatsiooni (The English Bridge Union Limited), mis korraldab turniiribridži võistlusi, võttes mängijatelt osalemise eest osalustasu.
Küsimus tekkis, kas turniiribridž on selline sportlik tegevus, mis peaks olema maksuvaba või siis maksustatav. Kohus leidis, et spordi mõiste direktiivi vastavates sätetes on seotud kehalise tegevusega ja turniiribridž seda ei ole. Kuigi kohus nõustus, et turniiribridž eeldab loogika, mälu, strateegia või lateraalse mõtlemise kasutamist ja see kujutab endast tegevust, mille regulaarne harrastamine on kasulik harrastaja vaimsele ja kehalisele tervisele, siis leiti sellegipoolest otsuse p 27, et nii viidatud direktiivi artikli 132 lõike 1 punkti m sõnastusest kui ka direktiivi 2006/112 süstemaatilisest ja teleoloogilisest tõlgendusest tuleneb, et see säte puudutab üksnes tegevusi, millel on märkimisväärne kehaline osa. See muidugi tähendab seda, et kuigi spordiuudistes leiavad käsitlemist maleuudised, siis direktiivi järgi ei ole näiteks ka male sport. Ja teisest küljest võiks spordiks olla naisekandmine, saapaviskamine, saunas istumine või ka miks mitte jooga. Kuigi viimase puhul on raske vist millestki võistelda, mis peaks ka spordi üks osa olema.
Kohus muidugi viitas sellele, et kui tegemist ei ole spordiga, siis võib tegemist olla sellise kultuurilise tegevusega, millele liikmesriik saab kehtestada maksuvabastuse. Nimelt on otsuse p 28 selgitatud, et tegevus, mille kehaline osa on vähetähtis, võib teatud juhtudel kuuluda mõiste „kultuuriteenused“ alla nimetatud direktiivi artikli 132 lõike 1 punkti n tähenduses. Seda siis, kui tegevus asub selle harrastamise, ajaloo ja traditsioonilise tausta tõttu teatavas liikmesriigis selle riigi sotsiaalses ja kultuurilises pärandis niisugusel kohal, et seda saab lugeda selle riigi kultuuri hulka kuuluvaks. Ja selles küsimuses on liikmesriikidel lai kaalutlusõigus. Sellega kohus viitaski sellele, et kui liikmesriigil on soov mingeid alasid, mis ei pruugi spordiks direktiivi järgi kvalifitseeruda, võimalik ikkagi käsitleda direktiivi teise sätte järgi kultuuriteenusena ja need maksust vabastada.
Siinkohal on paslik meenutada, et Eestis ei ole ühelegi kultuuriteenusele maksuvabastust kehtestatud. Tundub, et Rahandusministeeriumi ametnikud, kes kannavad hoolt meie õigusloome eest käibemaksu valdkonnas, pole seni Eesti sotsiaalses ja kultuurilises pärandis leitud ühtegi sellist tegevust, mis võiks olla maksuvaba seetõttu, et see kuulub kultuuri hulka. Ka eelpool viidatud sporti puudutav direktiivi säte on Eesti seaduses moondunud KMS § 16 lg 1 p 3 sätestatuks ning selle kooskõlas direktiiviga on artikli autoril mõningad kahtlused, kuid sellest mõni teine kord.
1 Vt Der Spiegel Online: http://www.spiegel.de/wirtschaft/soziales/poker-auf-gewinne-ist-keine-umsatzsteuer-faellig-a-1174920.html
2 30.8.2017. a otsus XI R 37/14. Lahend on kättesaadav aadressil: https://www.bundesfi nanzhof.de/entscheidungen/
entscheidungen-online
3 Euroopa Kohtu 10.11.2016. a otsus asjas C-432/15, Bastova.
4 Euroopa Kohtu 10.11.2016. a otsus asjas C-432/15, Bastova, p 37.
5 Euroopa Kohtu 03.03.1994. a otsus asjas C-16/93., Tolsma, p 19 ja Euroopa Kohtu 27.09.2001. a otsus asjas C-16/10, Cibo
Participations, p 43.
6 Euroopa Kohtu 26.10.2017. a otsus asjas C-90/16, The English Bridge Union.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2018 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
