TÄISPIKK LUGU! Saaremaa rahumeelse tooliprotesti korraldaja: protesti ajal Raekoja platsil istudes oli hea tunne, et ma ei ole üksi

Tüdinud karmidest piirangutest, kutsus ettevõtja ja Saaremaa vallavolikogu liige Andres Tinno saarlasi protestiks taburettidega tänava äärde istuma. Rahumeelne protest tõi saarlased kokku ning tekitas ühtekuuluvustunde kogu Eestis.

Kodus istumine väsitas

Taburettidega tänavale istumise idee tekkis Andres Tinno sõnul sellest, et saarlased olid juba 40 päeva kodus istunud. “Ma tegelikult käisin iga hommik saunas ja tegin Facebooki sissekandeid, avaldasin oma mõtteid, kord positiivseid ja kord negatiivseid nagu elus ikka,” räägib Andres. Võtsin endale eesmärgi, et ma käin igal hommikul saunas, teen nii-öelda hinge ja tervise puhastust ning siis kirjutan oma mõtted sellest.”

Hetkeks tekkis tal mõte, et kaua see eriolukord Saaremaal kestab. “Terve Eesti elab, aga meie oleme lukus, täiesti nagu vabakäiguvangid, vanasti nimetati neid keemikuteks, kuhugi sa minna ei tohi ega ka midagi teha, aga samas narvakas võib minna Tallinna, tallinlane võib minna Pärnu või Tartu, muu elu käib, aga meie olime nagu karistatud,” kirjeldab ta end tollal vallanud tundeid, mis ka paljudel teistel saarlastel olid.

Sellest ka sündis üleskutse, et protestiks ei ole vaja koguneda ega korraldada midagi suurt, vaid las kõik istuvad oma kodude või äri ette pooleks tunniks ja annavad teistele sellega märku, et ei olda olukorraga rahul. “Aktsiooni ajal lausa tundsid, et veri läks käima, et tegid midagi. See pani pea käima,” kirjeldab Andres uut energiat.

Rahumeelne protest aitas mõista, et sa ei ole üksi

Kokku tuli tänavale 700 inimest, kes osalesid, kes tundsid niisama huvi. Protest pälvis ka mandrirahva tähelepanu, kes ka kaasa elasid. “Minu meelest istus keegi ka välismaalt,” räägib ta.

Kui maha istuti, tekitas see Andreses hea tunde, et ta ei ole üksi. “Kui inimesed tulevad välja, tähendab see seda, et probleem on ikkagi olemas, see ei ole lihtsalt nalja tegemine,” räägib ta eesmärgist.

Protest kulges rahumeelselt. “Ma vestlesin eelneval õhtul ka politseiga, kellele ma ütlesin, et kui on mingi suurem rikkumine, siis ma tulen siia Thule koja ette 15 minutit peale aktsiooni ja panen oma käed valmis nende jaoks,” räägib korraldaja. Pärast aktsiooni helistas ta kohe kohalikule politseijuhile ja küsis, kas on pretensioone ning sai kinnituse, et kõik oli viisakas, seaduslik ja korrapärane. “Siis tänasin kõiki, et me jäime soliidseks ja vaikides märku andsime,” kiidab ta osalejaid. “Kui sa vaatad väljavõtteid, kuidas näiteks Saksamaal või USAs protestiti – nad lärmavad, kargavad, aga meie eestlased, sellised vaiksed nagu me oleme, tulime ja istusime maha. Rahulikult anname märku, et me oleme olemas ja et inimesed ka meid märkaks. Väga hästi märgati.”

Kaunis Saaremaa, kus aeg justkui peatub

Andres Tinno hindab saarlasena kõige enam Saaremaa puhast õhku, loodust ning kinnitab, et Saaremaal elavad sõbralikud ja rahulikud inimesed. “Ma olen ka mandrilt tulnud inimene ja ma ütlen, et laste kasvatamiseks paremat keskkonda turvalisuse mõttes ei ole,” kiidab ta. Unustada ei tohi ka kohalikku suurepärast õlut, mida kindlasti saarel mekkida tasuks.

Andres arvab, et igal mandriinimesel võiks olla Saaremaal maakodu või suvila, sest aeg jääb seal kui seisma. “Kui mina mandrilt siia tulin, kui ma mingit kiirustamist veel nägin, siis oli see Kuivastu-Kuressaare tee peal, kus siis igaüks tormab kolonnis praami pealt maha,” räägib ta. “Jälgid, kuidas see kõik vaikselt eest kaob ja hargneb, siis vaatadki, et järsku kiirustamine kadus, inimesed võtavad siin rahulikumalt. Kui ma hakkasin mandril tihedamini käima, käisin tööl, siis iga kord mul olid kõrvetised. Ma tulin Saaremaale ja need olid kadunud, see mõjub psühholoogilisel poolel ka nii tervistavalt, seepärast tasub siin olla.”

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga