TÄISPIKK LUGU! Saaremaa kriisikomisjoni liige Aivar Aru: Tuleb tänada neid inimesi, kes tegid julgeid otsuseid eesliinil

Aivar Aru oli kriisikomisjonis transpordi ja logistika poole eest vastutav. “Volikogu aseesimehena oli minu kõrvu jõudnud uudis, et on loodud kriisikomisjon ja olukord näitas märki, et hakkab minema teravaks,” selgitab ta. “Selles olukorras ei saanud ju lihtsalt jääda kõrvaltvaatajaks, võtsin siis kõne ja küsisin, kas mul oleks võimalik kriisikomisjonis nõu ja jõuga kaasa lüüa.” Vallavanem Madis Kallas ütles küll esimese hooga, et peab mõtlema, kuna Aivar Aru kuulus riskirühma, sest käis ka võrkpallimatšil, aga kuna tal sümptomeid ei olnud, jäi ta endale kindlaks ning astus 13. märtsil kriisikomisjoni uksest sisse. Kriisikomisjon arutas ettevõtetega, kuidas ühendus mandriga säilitada.

Kriisikomisjoni töö oli Aivar Aru sõnul esialgu kaks korda päevas, hommikul kell 10 ja pärastlõunal kell 16. “Esimene tõsisem koosolek oli 15ndal, kui oli kohtumine Saaremaa ettevõtjatega, selleks ajaks oli juba riigis eriolukord välja kuulutatud ja Saaremaa oli ka suletud tsoon,” meenutab ta. Ettevõtjatega tuli arutada, et millised on nende soovid, et ikkagi suhteliselt hõreda laevagraafikuga saaks ettevõtjate vajadused rahuldatud. Kes mida sooviks, kes mida vajaks, kuidas keegi näeb seda asja, et nii piiratud olukorras ja tingimustes suudaks ikkagi midagi teha ja ellu jääda just ettevõtluse poole pealt. “Ei ole ju saladus, et paljud meie tootmisettevõtted, eelkõige just toiduainetööstus toodavad suuremas osas ikkagi kogu Eesti Vabariigile, mitte ainult Saaremaale,” selgitab ta.

Tunnet, et saarlased on üksi jäänud, ei olnud

Aivar Aru sõnul oli vabariigi eriolukorra komisjoniga hea kontakt just kriisikomisjoni esimehe ja liikmete kaudu, staapidega oli väga hea ühendus ja kontakt alati olemas, seega ei saa tema sõnul öelda, et nad oleksid üksi jäänud. “Meid kuulati väga palju, meie arvamust võeti arvesse ja usun, et selle põhjalt tehti kuskil ka häid ja tarku otsuseid,” räägib ta. Eriti tänulik on Aivar Aru eesliinile – meedikutele ja Kuressaare haiglale tervikuna. “See oli kindlasti väga oluline, kuidas meeskond seal töötas ja juhid juhtisid, praktiliselt esimesed 2-3 nädalat magamata,” räägib ta. Eks see situatsioon oli kõigile uus – kunagi varem pole ju meie riigis sellist pandeemiat üle elatud ega sellega kokku puutunud. Tegu oli uue ja võõra asjaga, mis tekitas pingeid. “Tuleb tänada neid inimesi, kes tegid julgeid otsuseid seal eesliini pool ja hoidsid sellega olukorda kontrolli all nii palju kui oli võimalik,” räägib ta.

“Sooviksin kindlasti meeldiva koostöö eest tänada MKM-i, Maanteeametit, TS Laevu,” loetleb ta veel. “Ettevõtetest sooviks ära märkida ja tänada meeldiva koostöö eest ML Transport OÜ, AS Est Trans Kaubavead, Sikassaare Vanametall OÜ, Cramo Estonia AS, kes kõik tegutsesid väga kiiresti ja operatiivselt ka töövälisel ajal ja puhkepäevadel.”

Nüüd soovib Saaremaa, et elu saarel taastuks

Nüüd, kus olukord on rahunenud, soovitakse saarel eelkõige, et normaalne elu, majandus ja turism taastuksid. Kui inimesed puhkaks sel aastal Saaremaal, saaks raskustest üle. “Me oleme olemas ja siia tasub tulla, ei maksa karta ja seda näitavad ka numbrid,” räägib ta. “Kui kriisi ajal oli Saaremaa lukus, siis üle Suure väina liikus keskmiselt 200 inimest ööpäevas, kes olid seotud kaubaveoga. Nüüd liigub 3000, 5000 või 10 000, see näitab, et tegelikult rahvas ikka julgeb, tahab ja tulebki Saaremaale. Me ei ole siin ju hävinud või must maa, lihtsalt see asi tabas meid natuke teisiti kui võibolla mujal Eestis, aga me saime sellega ikkagi hakkama.”

Golfiväljak oli Saaremaa jaoks väga vajalik projekt

Aivar Arul on oluline roll ka Saaremaa golfi ajaloos. “Saatus mängis kätte võimaluse osaleda golfiväljaku ehituse protsessis, see oli siis 2004-2009, viis aastat ja paar kuud rohkem. See oli äärmiselt keeruline, põnev ja huvitav aeg” selgitab ta.

Aivar Aru oli juhatuse liige. “Töö oli täistöökohaga esialgu üksi kuni 2006. aastani, kui hakkasime looma meeskonda ehk esimene green keeper väljaku juurde, hooldemeeskonna moodustamine, jne” meenutab ta. “Loomulikult oli sel ettevõttel ka toimekas ja tegus nõukogu, see oli keeruline, aga äärmiselt põnev ja ma usun, et äärmiselt vajalik projekt Saaremaa jaoks.”

Aivar Aru pole küll mõnda aega golfi mänginud, ent tema poeg Karl Aru on aktiivne mängija, kes õppimise ja töö kõrvalt võimalikult palju mängida üritab.

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga