Väljak on avatud 2015.aastast ja paljud on seal juba mängimas käinud ning neil on oma arvamus. Tihti on nii, et me arvame, et tunneme juba seda väljakut, aga kas see arvamus ka paika peab? Ajakirja toimetuse esindus käis kohapeal asja uurimas, mida väljak pakub. Mängitud sai 18 rada ja nüüd on asi selge, ongi parim väljak! Üldmuljet aitas suurepäraseks kujundada ka imeline ilm, ehk sügisene suvepäev. Või peaks see olema hoopis suvine sügispäev …. vahet pole, lisaks ka meeldiv seltskond.
Kogu väljaku radade sarnasust leidsin päris palju, nii tundusid sarnased esimene ja kümnes rada. Nende radade ääres, kui ka teiste radade ääres lookleb kaunis liivariba. Sellepärast on oluline pall teele saata võimalikult otse ja püsida rajal. Samas pole need liivaribad nii hullud sugugi, sest sealt on võimalik rahulikult välja lüüa. Hea uudis oli meile ka see, et seal oli pall alati olemas ja nähtav, ei olnudki vaja kusagilt metsast või veest otsida.
Nagu tavapäraselt, on arhitekt projekteerinud enne griini bunkrid. Siin on need sügavad, looklevad ja tuleb targalt mängida. Kui ikkagi satud bunkrisse, tuleks kindluse mõttes palli välja löömise suund võtta sinna, kus äär madalam, sest eesmärk on ikka välja saada ja siis järgmiste löökidega raja tulemust püüda päästa.
Pärnu Bay Golf Links on tõeline links-rada selle sõna parimas tähenduses – rannaäärne maariba, mille liivane pinnas ja aruheina murukate panevad proovile iga golfimängija võimed ja oskused. Siinon avaraid edenemisalasid, liivaseid bunkreid kui ka mitmetasandilisi griine targale golfimängijale.
Neljandal ja kaheteistkümnendal rajal võivad mehed avalöögiks võtta sihtmärgiks vasakul oleva üksiku männi, mitte selleks, et selle pihta lüüa, vaid hoida oleks vaja trajektoor männist paremale. Naiste tii alalt need männid enam nii kutsuvad ei ole, sest avarust on ees rohkem.
Eriliselt jäi meelde üheksas rada, mis visuaalselt tundus väga pikk. Selle raja lippu oli eemalt keeruline eristada, sest vaadet varjutasid griini taga kõrguvad männid.
Pärast üheksandat oli sees juba mõnus väsimus, aga pool maad on käidud ja pool veel ees!
Jällegi, nagu ka eelnevalt, on alates kümnendast rajast griinid lainetavad ja pall ei taha kuidagi lipu kõrvale seisma jääda, sest tugevama löögi puhul veereb lihtsalt üle griini teisele poole, vaja oleks olnud rahulikumat keskendumist. Lisaööke tuleb sellepärast juurde. Võimalik ka, et kaunid looduspildid võtavad tähelepanu mängult, vaim on väsinud ja enam pole kogu fookus mängul.
Algajatele mängijatele edastan mõtte ja väljakutse: Viktor E. Frankl, kes on Austria neuroloog ja psühhiaater, on öelnud, et inimesel pole tarvis mitte pingevaba olekut, vaid püüdlemist ja pingutamist väärt eesmärgi nimel. Tähtis pole mitte iga hinna eest pinget langetada, vaid leida hoopis mõte, mille nimel elada ja mida teoks teha.
Ja viimane, kaheksateistkümnes, pikk Par 5. Imeline looduspilt, vasakul männid koos liivaribaga ja paremal meri. Merepoolsele küljele on liivale uhutud hulga adru ja pilliroogu, et kui pall sinnapoole kaldub, pole enam lihtne leida. Enne griini on paremal ka bunker, mis on toestatud kõrge laudisega. Eelmistest kordadest on meeles, et sealt saab välja ainult palli tahapoole lüües, muidu jäädki vastu laudseina lööma.
Kogemus näitas, et enne sellele väljakule minemist, peaks lähimäng olema kindlalt paigas. Ainult pikkade avalöökidega, nagu algajatel enamasti on, seda rada mängitud ei saa, sest tulemus ei meeldi siis kellelegi ja mängimas käime ikka sellepärast, et saada häid emotsioone. Kogenum mängija saab sellel väljakul ennast tõestada ja kinnituse oma mänguoskuse kohta.
Klubihoones ootab restoran Eagle, kus saab imetleda kauneid vaateid merele ning golfiväljakule. Mereäärse Pärnu Bay Golf Linksi vapilinnuks on valitud kalakotkas. See sümbol kumab ka restorani menüüs, kus on kindla koha leidnud kohalik tooraine ja põnevad mereannid. Esimesel korrusel paiknevas hubases sohvabaaris pakutakse kiireid ja kosutavaid eineid. Teise korruse restoran EAGLE on ideaalne paik suuremateks eriüritusteks nagu kontserdid, seminarid või pulmad.
Selleaastase Pärnu kohvikute nädala raames pakuti parti, mis oli siis neljal erineval moel ja maitses tõesti hästi. Desserdiks šokolaadikoorikuga banaanimousse karamellijäätise ja pähklitega. Pikemalt jäigi meelde dessert, mis hellitas maitsemeeli, oli rikkalik ja selle kogusega oleks saanud mitu inimest oma magusavajaduse rahuldatud.
Täname külla kutsumast!
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2018 numbris.
Autor: Pille Teearu
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
