19. juulil 2020 korraldas MTÜ Golf Aitab heategevusliku golfivõistluse Pardigolf 2020, mille tulu annetati Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule. Aastal 2021 toimub Pardigolf 18. juulil.
Selleaastast üritust korraldasid Anti Metsamaa, Üllar Aun ja Terje Varem, Merle Aun, Veiko Vill, Timo Olesk koostöös Estonian Golf & Country Clubiga, kus golfivõistlus toimus. Golfivõistluse lõppedes oli vähihaigete laste heaks kogutud toetussumma juba 5000 eurot.
Lisaks heategevuslikule golfivõistlusele viisid korraldajad koos EGCC juhatuse esimehe Hanno Krossi ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esimehe Kaili Semmiga läbi vähihaigete laste haiglas veedetud päevadel tehtud maalide ja joonistuste oksjoni, mille käigus pakutud summad annetatakse samuti liidule. Välja valitud kolme pildi eest annetati kokku 2000 eurot, millest 11-aastase Rasmuse töö maksis rekordilised 1000 eurot. Lisaks pani EGCC oksjonile golfiraja kasutamise õiguse, mille eest lisandus 600 eurot. Lõplik toetussumma kokku oli 7505 eurot.
Pardigolf 2020 korraldajad mõistavad, et lapse haigestumine on kogu perekonnale väga raske kogemus, sellises olukorras on igasugune abi väga vajalik. Lapsevanemad ei tohiks jääda oma murega üksi, nad peaksid saama võimalikult palju toetust ja mõistmist ning vastuseid oma kümnetele ja kümnetele küsimustele. Seetõttu toetavad Pardigolf 2020 korraldajad Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liitu, kuna teavad, et liit tegutseb ja püüab olla kõikidele raskes olukorras lastele ja vanematele abiks, toetudes oma kogemustele.
Uurisime korraldajatelt Anti Metsamaalt ja Üllar Aunilt, mis ajendas neid võistlust korraldama ning kuidas heategevuskultuuri golfimaailmas veel enam arendada.
Idee sai alguse raha kogumisest vähihaigete laste isolatsioonipalatite jaoks
”Idee sai alguse 2017. aastal, kui juulikuus korraldasime esimese heategevusliku golfivõistluse Golf Aitab 2017, et aidata sihtasutusel Tallinna Lastehaigla Toetusfond koguda raha vähihaigete laste isolatsioonipalatite jaoks. Võistlust korraldades saime väga palju positiivset tagasisidet ning see on andnud jõudu ka järgnevatel aastatel seda võistlust korraldada,” sõnab Anti Metsamaa. Ta peab ka tõdema, et igal korraldustiimi liikmel on oma igapäevatöö ning kogu see heategevuslik töö tuleb ära teha selle kõrvalt ehk siis omast vabast ajast. Tihti on see üpriski keeruline, aga tunne Anti sõnul on alati väga hea, kui see lõpuks tehtud on ning toetussumma on üle kantud abivajajatele.
Üllar Aun sõnab, et temale läks teema korda, kuna Anti, kahjuks küll isiklikel põhjustel, kutsus selle võistluse ellu. “Ma ei kahelnud hetkekski, et sellest võistlusest tuleb osa võtta; see on miinimum, mida saan enda poolt ühe heategevusliku ürituse heaks teha,” räägib ta.
Ma ei kahelnud hetkekski, et sellest võistlusest tuleb osa võtta; see on miinimum, mida saan enda poolt ühe heategevusliku ürituse heaks teha.
Loomulikult läks esimese aasta võistlus korda. “Mulle ja osalejatele jäi väga hea tunne, et sai olla toeks ühele õigele ja siirale ettevõtmisele,” on tal hea meel.
Golfisuvi sai läbi ja saabus detsember. Teadupärast on see aeg, kus igasugune heategevuslik aktiivsus ühiskonnas aktiveerub.
Üllar juhtus kodus vaatama ETV “Jõulutunnelit”, milles kajastatud teemad läksid korda. “Kui ei eksi, siis kas sel samal päeval või siis järgmisel helistasin Antile ja ütlesin, et sinu korraldatud Golf Aitab oli üks väga õige ja aus ettevõtmine, mis kindlasti võiks olla traditsioon. Ja pakkusin end appi ürituse korraldamisel,” meenutab ta. “Miks seda üritust korraldame – arvan, et õige vastus ongi see, et tegemist on ühe õige ja ausa ettevõtmisega, millega tegelikult aidatakse väga paljusid perekondi, kes on sattunud väga keerulisse olukorda.”
Kuidas valite, kellele võistlusega head soovite teha?
Anti Metsamaa sõnul on loodud MTÜ Golf Aitab visiooniga ühendada Eesti golfimängijaid, et ühiselt pingutades anda panus heategevuseks. Hetegevusprojektid valitakse sellised, mille abil saab toetada neid peresid ja lapsi, kes on saanud vähidiagnoosi. See aeg on nii lastele kui ka peredele väga raske ning seetõttu on projektid ja organisatsiooneid valitud just selliselt, et anda panus sellesse valdkonda.
Üha enam ettevõtteid panustab heategevusse
Anti sõnab, et ei eelda, et kõik sellega kaasa tulevad, aga nad sooviks seda muidugi väga. Üha enam ettevõtteid panustab heategevusse ning neil on selle üle väga hea meel.
”Eestis on tähtis seletada põhjalikult ära, mille jaoks me seda raha kogume ja kellele mingi konktreetne heategevusprojekt suunatud on. Hea näide on minu meelest see, kui mängisime võistlusel Pardigolf 2020 ühes flight’is ettevõtjaga, kes tundis rohkem huvi, et keda me täpselt toetame ja miks. Olime mänginud ära juba ca 5 rada ning pärast seda ütles lugupeetud ettevõtja, et kuule, tahaksin ka toetada teie ettevõtmist 1500-eurose paketiga ning meie hetegevusprojekt oligi saanud endale järgmise suurtoetaja – aitäh, Gert Tiivas,” toob Anti näite.
Üllar Aun on veendunud, et üldiselt on mis iganes ettevõte vähemalt enda mõtetes avatud aitama ja toetama.
“Mida oleme selle võistluse korraldamisega aru saanud – et ei toimi lihtne rahaline abipalumine ürituse toetuseks. Küll aga on väga hästi toiminud ettevõtetega heategevuslik koostöö,” toob ta välja.
Viimasel kahel aastal on pakutud ettevõtetele “Kuldtoetaja” paketti, kus koostöös väljakuga pakutakse meeskondadele üks lahe ja meeldejääv golfitutvustuse päev.
“Ja tuleb mainida, et selline koostöö on ülimalt hästi vastu võetud. Tihti on seda päeva meeskonnale oluliselt laiemaks viidud – näiteks ettevõte on teinud enda meeskonnale enne sportlikku üritust koolituspäeva või siis on organiseeritud meeskonnale lisaks juurde mingi õhtune programm või lisaks on üritusele kutsutud ka enda koostööpartnereid,” räägib ta.
“Ma olen ürituste korraldaja ning tänu oma klientidele olen korraldanud päris paljude golfivõistluste auhinnalauda, mille juurde käib loomuliku osana ka sponsorite ja toetajate otsimine. Kui Anti selle ideega minu poole pöördus, siis ma ei kõhelnud, kuna sain nüüd enda töö ja energia kaudu panustada heategevusse. Ma küll ise golfi ei mängi, aga mulle väga meeldib golfimängijate ühtehoidev vaim, väärtused ja mängulust. Ning heategevuse kaudu see kõik võimendub mitmekordselt. See on ruumis nii selgelt tajutav, millest pärast tekib endal eufooriline tunne, mis toidab hinge. Nõrgemate aitamine tugevamate poolt peaks olema ühiskonna loomulik osa, aga selgelt pole seda kunagi piisavalt. Olen alati juhindunud mõttest, et alustada tuleb iseendast, et kui palju sa suudad iseenda suhtumise ja käitumisega enda ümbritsevat muuta. Sellele tuleb jõud taha, kui teised inimesed ka seda väärtustavad ja aitavad. Seepärast heategu tähendab minu jaoks väga pühendunud panustamist, vahel ka vastuvoolu ujumist ja rasket eneseteostust, kuid pärast seda uskumatult ülevat tänulikkusetunnet abisaajate ja tiimi üle, kellega koos seda teostati. Juhindun mõtteterast, et kui on tahe, siis see, millesse tõeliselt usud, saab alati teoks,” ütleb üks korraldajatest Terje Varem.
Mis on heategu?
Anti jaoks tähendab hea tegu aidata abivajajaid. ”Kahjuks ei ole meie väikeses riigis tagatud kõigile abivajajatele piisavad vahendid ja teenused ning seetõttu peame seda märkama ja aitama,” ütleb ta.
Üllar mõtleb pikalt ja ütleb, et see on lihtne küsimus, ent sellele ei oskagi vastata. ”Tsiteerides Hanno Krossi või pigem tema lauset ühes kirjas ülejäänud Pardigolfi meeskonnale vahetult pärast ürituse toimumist: „…. Aga koju sõites oli hea tunne küll – midagi saime ära tehtud, mis reaalselt maailma muudab.” Ehk see ongi kõige parem vastus, mis on heategu – see on tegu, mis läheb nii teistele kui ka sulle endale korda,” ütleb ta.
Anti usub, et golfimängijate seas on hetegevuslikud võistlused üha enam populaarsust kogumas. Igas klubis on tema teada vähemalt üks selline võistlus hooaja jooksul. “Hea meel on seda näha ning anname ka omalt poolt panuse, et see kultuur edeneks,” tõdeb ta. “Tahaksin veel lisada ja teha üleskutse, et ootame hea meelega oma väikesesse MTÜ-sse Golf Aitab korraldustiimi liikmeid ja kaasamõtlejaid erinevatest golfiklubidest, et tulevikus korraldatavad võistlused ja sündmused leiaksid laiemat kõlapinda ja rohkemat osavõttu.”
Üllar ütleb, et sel aastal said nad selgeks, et selleks, et Pardigolfi võistlussarjast saaks golfipere ühine asi, ei saa olla see jäigalt ühe väljakuga seotud üritus.
“Oli väga positiivne näha, kuidas tuli EGCC meie üritusega kaasa ja kui palju EGCC mängijaid sellega liitus,” räägib ta. “Ja loomulikult, siinjuures ka suur kummardus Rae väljaku mängijatele, et olenemata sellest, et seekord kolis see võistlus naaberväljakule, siis väga paljud mängijad olid endiselt seda üritust oma osalemisega toetamas. Super!”
Selleks, et Pardigolf saaks golfiperelt sellise staatuse, et seal peab osalema, peabki Üllari sõnul võistlus liikuma aasta-aastalt erinevatel väljakutel. Mida rohkem erinevate väljakute/klubide mängijaid selle üritusega kokku puutub, seda rohkem jagatakse sõnumit selle ürituse heategevuslikust eesmärgist.
“Jah, meie pisikese tiimi unistus oleks küll, et sellest üritusest saaks Eesti golfipere ühine asi ja see elaks pikalt edasi. Et see elaks edasi ka siis, kui tänased eestvedajad astuvad aktiivsest organiseerimisest kõrvale ning tulevad uued inimesed uute ja toredate ideedega seda üritust edasi vedama,” räägib ta.
Tekst: Merje Miller
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2020 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
