Kahjuks lõpetasid paljud ettevõtjad 2019 majandusaasta kahjumiga ja negatiivse omakapitaliga. Negatiivse omakapitali taastamise viisidest räägin põhjalikumalt veebiloengul, mis on järelvaadatav veebilehelt www.markosaag.ee ning käesolevas artiklis annan lühiülevaate erinevatest võimalustest.
Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 p 1 sätestab juhatuse kohustuse kutsuda kokku osanike koosoleku, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus (EUR 2 500).
ÄS § 176 märgib, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama:
1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku -s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või
11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;
2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või
3) pankrotiavalduse
Analoogsed kohustused on ka aktsiaseltsidel.
Kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud, võidakse ÄS § 203 alusel osaühing lõpetada kohtumäärusega. Seega on oluline, et negatiivse omakapitali tekkimisel reageeritaks sellele esimesel võimalusel.
Nagu ülaltoodust nähtus, näeb ÄS § 176 ette teatud valiku toimingutest, kuidas negatiivset omakapitali taastada.
Kapitali vähendamise kaudu on omakapitali võimalik taastada olukordades, kus osakapital oli aetud liialt kõrgeks ning sellest tulenevalt oli ka omakapitali nõue kõrgem. Vähendades kahjumi katteks osakapitali, väheneb ka omakapitali nõue ning seeläbi omakapitalistress. Meeles peaks pidama ka seda, et kuigi kahjumi katteks osakapitali vähendamine on kiire protsess, kuhu ei ole vaja kaasata võlausaldajaid, kehtib pärast selle teostamist keeld järgmise 2 aasta jooksul maksta dividende.
Kapitali suurendamisel taastub omakapital juhul, kui suurendamine viiakse läbi ülekursiga. Kui kogu puuduolev väärtus panna osakapitali, suureneks sellega automaatselt ka omakapitali nõue (omakapital peab olema vähemalt pool osakapitalist). Sissemaksete tegemisel on oluline meeles pidada ka seda, et kõik omakapitali sissemaksed peaksid olema deklareeritud TSD Lisa 7 deklaratsioonil. Omakapitali sissemaksete summa ulatuses on võimalik hiljem teha ühingust maksuvabalt teatud toimingute raames väljamakseid.
Lisaks ülejäänud ÄS §-s 176 kirjeldatud drakoonilistele meetmetele taastatakse praktikas omakapitali ka osanike nõuete kirjamisega bilansi passiva kohustuste osast omakapitali vabatahtliku reservi või siis osanikelt saadud laenude allutamisega võlausaldajate nõuetele.
Vabatahtliku reservi loomiseks omakapitali koosseisu peaks selle võimaluse nägema ette ka ühingu põhikiri. Laenu allutamisel võlausaldajate nõuetele tuleks aga koostada laenulepingu muudatus. Paljud raamatupidajad võivad esimese hooga tõrkuda allutatud laenu kajastamisega omakapitalis või vara kajastamisega vabatahtlikus reservis, märkides, et Eesti raamatupidamisalased regulatsioonid ei näe sellist võimalust ette. Nii see siiski ei ole ning RTJ 3 märgib selgelt, et finantsinstrumentide finantskohustiseks või omakapitaliinstrumendiks liigitamisel lähtutakse nende majanduslikust sisust, mitte ainult juriidilisest vormist. Samuti sisaldab ka bilansiskeem nii muude reservide kui ka muu omakapitali kirjeid.
Ka nende variantide kasutamisel on oluline meeles pidada nende deklareerimist TSD Lisal 7.
Veebilehel www.markosaag.ee kättesaadavas koolituses räägin põhjalikumalt sellest, kuidas neid toiminguid teostada ning dokumente vormistada.
Tekst: Marko Saag
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 2/2020 numbris.
Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!
