Tänapäeval on Nabala mõis restaureeritud ja kaasajastatud kompleks, mis pakub erinevaid võimalusi veeta vaba aega ja tähistada tähtsaid sündmusi.
Nabala asub Tallinnast vaid veerandsaja kilomeetri kaugusel. Parajalt lühike vahemaa, et tulla siia ka seminare pidama, et tavakeskkonnast välja ja mõte teistmoodi liikuma saada. Sellises looduslikus kohas on hea akusid laadida.
Mõisast saab rentida kas ainult peosaali või suurema ürituse korral täismaja kinni panna. Täislahendus on olnud eriti populaarne pulmade puhul, sest peolauda mahub korraga keskmise pulma jagu inimesi, kuni 70. Öömaja saab pakkuda 31-37 inimesele. Esimesel korrusel asuvad peasaal, kaminasaal, fuajee, kahene tuba peo perenaisele ja peremehele, vannituba ja tualettruum, garderoob ja abiköök. Pidu saab pikendada ka terrassile. Teisel korrusel on jahisaal, avar rõdu, duši- ja tualettruumid ning neli tuba.
Õues meenutab mõisa ammust ajalugu küngas, mis tähistab keskaegse tornlinnuse kunagist kohta. Nabala küla on mainitud Taani Hindamisraamatus 1241. aastal nime all Napalae kui Taani kuninga valdust. 1327-1337 kuulus maavaldus vasallidele Nappelitele, kelle nimi oli arvatavasti tuletus kohanimest. Teated mõisa asumisest selles külas ulatuvad aastasse 1475. 1510. aastal vahetas mõisaomanik Bertram Junge Nabala mõisa Palmse mõisa vastu. Nabala mõis läks üle Tallinna Naistsisterlaste nunnakloostrile. 1598. aastal rändas mõis aga Maanõunike kolleegiumile, mis on Rüütelkonna eelkäija. 1685. aastal läks mõis kaudselt kloostrile tagasi, sellest sai kloostri kompleksis tegutseva Tallinna gümnaasiumi omandus (hilisem Gustav Adolfi gümnaasium). 1710. aastast kuulus Nabala mõis taas Rüütelkonnale, kelle kätte jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Praegune mõisahoone on ehitatud 18. sajandil ja teinud läbi põhjaliku uuenduse 20. sajandi lõpus. Maja ja ümbrust on viimistletud viimasel viiel aastal, mil see on uue omaniku käes.
Nabala mõisast mõne kilomeetri kaugusel on Tuhala nõiakaev koos vägeva energiasambaga.
Uurisime Nabala mõisaproua Maie Matšenase käest, miks ta mõisa soetas, millised on tulevikuplaanid ja milliste väärtuste eest golfimängijast mõisaproua seisab.
Kuidas ja miks ostsite mõisa?
Elus on erinevad etapid. Peale pere loomist ja laste kasvatamist tekib mingil hetkel aega rohkem enda jaoks. Kui esitada siis ise ausaid küsimusi, mida oma tulevikus siiralt käsi südamel mõeldes teha tahta, hakkavad ka vastused ise tulema.
Mina jõudsin selleni, et tahan elada Eestimaal. Soovisin teha midagi täiesti erinevat põhitööga võrreldes. Algusest saadik oli mõte leida mõni huvitav maamaja või armas mõisamaja. Kuna mu nägemuses on olnud hiljem korras majas korraldada salongiõhtuid ja erinevaid üritusi, siis hakkasin selles suunas konkreetseid tegusid tegema. Soov oli ka omada väikest köögiviljaaeda ja veel mine tea, mis pisi- ja pudulojuseid. Kogu aeg on mul olnud soov tegeleda enda suguvõsa uurimisega ja ajalooga.
Milliseid arendustegevusi olete jõudnud teha?
Kõige suuremaks tööks on olnud viie aasta jooksul kõigi vanade ahjude vahetus uute käsitööahjude vastu koos uue ahju ja köögipliidi ehitusega. Kokku on majas nüüd neli küttekollet. Renoveeritud on pikad, kohati kuni 17-meetrised korstnad.
Olen vahetanud rea aknaid ja teinud tervele esimesele ja osaliselt ka teisele korrusele uuenduskuuri. Sel aastal sai uue näo sissesõidutee ja piirdeaed ning uuenesid ja tekkisid juurde uued lillealad. Plaane on mitmeid, teostamine sõltub paljudest asjaoludest.
Te ei hoia mõisa ainult endale.
Olen mõisa ostmise algusest siiani majandanud üsna sarnaselt paljudele mõisatele. Siin saavad inimesed korraldada sünnipäevi, pulmi ja muid perekondlikke sündmusi. Vahel teeme kontserte ja üritusi firmadele ja erinevatele ühendustele.
Kord aastas on mai lõpus ka vallarahva osavõtul suur rahvapidu, kus tantsitakse rahvatantsu, esinevad kohalikud ja külalisesinejad, toimub külalaat. Olen alati hea meelega tulnud vastu valla ettepanekutele rahvale oluliste sündmuste ja ürituste korraldamisele Nabala mõisas.
Püüan välja mõelda uusi plaane ja projekte… võib-olla isegi selleks talveks…
Milliste väärtuste elushoidmist peate oluliseks?
Minu jaoks on väärtused justkui ajateljel. Kõike, mis on olnud enne meid ja veel alles, tuleks säilitada, hoida elus ja leida uut rakendust. Kõik, mis on praegu – need inimesed, see käsitöö ja oskused -, seda on puhas rõõm leida, talletada tekstiili ja savisse ja puuse jne. Kõike, mida Eesti inimesed on tänasel päeval võimelised tegema, on näha mõisas igal sammul, sest nii ahjud, aknad, kremoonid kui ka peenem näputöö on Eesti inimeste tehtud täna ja praegu.
Nabala kohajuttude raamat ja selle esitlemine Nabala mõisas oli kogukonna ühtekuuluvustugevuse märk. Mõis oli seal küll rohkem kohapakkujarollis, aga nii mõnigi inimene tuli ürituse käigus tänama, et mõis on kesksel kohal ikkagi oluliste kohalike sündmuste kontekstis.
Eesti elu väärtustamine.
Ma ei oska ega tahagi teha kõlavaid sõnu. Pigem leian, et eks igaüks jõuab ise sisemuses selleni, kus end kõige paremini tunneb ja mis talle oluline on. Mina leidsin mõned aastad tagasi natukest aega võõrsil elades, et ma ei taha olla võõras võõral maal. Igal maal elamisel on head ja halvad küljed. Minu jaoks on Eestimaal elades väga palju häid külgi ja nende asjadega, mis pole hästi… nendega me ju peamegi ise tegelema. Hoian rõõmuga Eesti kultuuri ja inimeste tehtut ning jagan seda alati ka teiste eesti inimestega.
Autor: ajakiri Golf
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2019 numbris.
Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!
