TÄISPIKK LUGU! Miks me vajame vitamiine?

Vitamiinid on asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Need kuuluvad peamiselt ensüümide koostisesse, reguleerides seeläbi elulisi biofunktsioone.

VITAMIINID JAOTATAKSE

  • Rasvlahustuvateks (A-, D3-, E-vitamiin)
  • Vesilahustuvateks (C-vitamiin ning B-grupi vitamiinid)

MIKS VAJAME VITAMIINE? SEST NEED:

  • osalevad ainevahetusprotsessis
  • reguleerivad närvide tööd
  • omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel
  • kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest
  • kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Seetõttu nimetatakse mitmeid vitamiine (A-, C-, E-vitamiin) antioksüdantideks.

Vitamiine on vaja väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni. See-eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.

Inimorganism suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (niatsiini, biotiini, retinooli β-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D3-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. Reeglina on rasvlahustuvate vitamiinide varu organismis vesilahustuvate vitamiinide varust pikemaajalisem. Erand on aga B12-vitamiin, mille varud peavad vastu mitu aastat. Seetõttu, isegi kui seda toiduga praktiliselt ei saada, ilmnevad selle defitsiidi tõsised probleemid alles 2-5 aasta möödudes. Enamikke vitamiine leidub nii taimset kui loomset päritolu toiduainetes, kuid D3-, ja B12-vitamiini leidub inimorganismile sobival ja kõige paremini omastuval kujul vaid loomset päritolu toidus.

VITAMIINIDE VAJADUS SÕLTUB PEAMISELT:

  • soost
  • vanusest
  • organismi tervislikust seisundist
  • kehalisest aktiivsusest

Tekst: Tagli Pitsi, Kristin Salupuu, raamat „Tervislik toitumine“, Rahva Raamat

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga