TÄISPIKK LUGU! Mida teha, kui leiad vigastatud inimese?

Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles. Seetõttu võivad kiire tegutsemine ning esmaabioskused päästa elu, seda eriti kohtades, kuhu kiirabi jõudmine võtab kauem aega ning ligi pääsemine on keerulisem. Üks sellistest kohtadest on kahtlemata golfiväljakud, mis tihtipeale asuvad linnast väljas ning on väga suured. See tähendab, et kui golfiväljakul midagi juhtub ja keegi näiteks elustada ei oska, läheb tükk aega, enne kui kiirabi appi jõuab. “Tõenäoline on see, et kui kohapeal abi ei pakuta, siis kiirabil on väga raske midagi muuta, sest aeg on läinud,” räägib AndMar Medservice esmaabikoolitaja Garl-Peter Kukemilk.

Garl-Peter Kukemilk
Foto: KUMA Foto

Esmaabi andes veendu eelkõige enda ohutuses

Esmaabi on vigastatule või haigele sündmuskohal antav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni lisaabi saabub.

Küll aga paneb Garl-Peter Kukemilk südamele, et kui leiate kannatanu, tuleb esimese asjana kindlustada enda ohutus, sest ühtegi elu ei tohi päästa teise elu arvelt. Seega ei tasu kangelaslikult kohe appi tormata, vaid esmalt tasuks hinnata ohtu sündmuskohal – näiteks võivad ohuks olla liiklus, tulekahju, varing, vägivald või elekter. Seejärel peaks kindlaks tegema, mis on juhtunud ning koostama tegevusplaani.

Kindlasti peaks kutsuma telefoni teel abi ning paluda ka teiste möödujate abi, et muuta piirkond ohutuks, tuua esmaabivahendid, kontrollida kõrvalseisjaid, sulgeda verejooksud või toestada jäsemed ning tagada kannatanu privaatsus.

Hinda kannatanu seisundit

Et hinnata kannatanu seisundit, tuleb vaadata, kas esineb suuri verejookse, kas on olemas teadvus, kas kannatanu hingab ning kas on olemas toimiv vereringe.

Et kontrollida, kas kannatanu on teadvusel, võib teda kõnetada, raputada ning kontrollida, kas ta reageerib füüsilisele ärritusele.

Et näha, kas kannatanu hingab, vaata, kas rindkere liigub. Kuula, kas kostub hingamiskahinat ja tunnete väljahingamisel õhuvoolu. Enne otsustamist tasuks vaadata, kuulata ja tunnetada 10 sekundit.

Vereringe kontrollimiseks katsutakse pulssi, mida võib katsuda unearteri, õlaverrearteri, kodarluuarteri ja reiearteri kohalt.

Kui kannatanu hingab, peab ta panema stabiilsesse külgasendisse ning kutsuma kiirabi. Kui aga kannatanu ei hinga, peab alustama baaselustamisega. Et osata kriitilises olukorras rahulikuks jääda ning teadlikult tegutseda, tasuks läbida esmaabikoolitus, kus võetakse kindlasti läbi sellised baasasjad nagu elustamine ning näiteks verejooksu peatamine. Baaskoolitus kestab 16 tundi ning pärast antakse välja ka tunnistus. Edasi saab võtta täiendkoolitusi.

Tekst: Merje Miller

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga