On sinu elus kõrgekvaliteedilisi harjumusi? Tead sa üldse, mis need on või kuidas neid luua? Globaalne eliit kasutab väljendit „kõrgekvaliteediline inimene“. Mille poolest siis eristatakse seda „kõrgekvaliteedilist inimest“?
Me oleme looduse loodud harjumustega olendid. Kui lugeda psühholoogiaraamatuid või kuulata tunnustatud psühholoogiakoolitajaid, võib kindel olla, et nad räägivad harjumustest. Räägivad sellest, kuidas meie aju on tunnustatud mustritel töötav arvuti. Ta hoiab meid eemale ohust ning talle meeldib leida ja luua mustreid. Harjumused on suur osa meie elust.
Mis on kõrgekvaliteediline harjumus? Ma kitsendan seda mõistet kahele asjale.
Kõrgekvaliteediline harjumus peaks olema „ökoloogiline“. On see sulle kasulik? On see kasulik ka teistele? Kasulik sinu kogukonnale, planeedile või kohale, kus sa elad?
Näiteks sa tahad minna reede õhtul välja baari „juttu ajama“. On see kõrgekvaliteediline harjumus? Kui sa jood viis jooki paari tunni jooksul, siis sinu füüsilisel tasandil see kindlasti pole, kuigi sinu sõbra arvates võib olla.
Kõrgekvaliteediline harjumus on pühendunult eesmärgistatud. Hinnatud Ungari päritolu filosoof ja psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi ütleb raamatus „Kulgemine“:
„Pühendunult eesmärgistatud isik vajab vähe materiaalset omandit ja vähe meelelahutust, mugavust, võimu või tähelepanu, sest ta on rahul sellega, mida ta teeb. Seetõttu kogevad sellised inimesed voolamist töö juures, perekondlikus elus, kui nad suhtlevad teiste inimestega, kui nad söövad, kui nad on üksi ja ka siis, kui nad midagi ei tee. Nad on vähem teistest sõltuvad, sest nad pole kergesti manipuleeritavad ähvarduste ja hüvitistega.“
Mõtle natuke sellele kvaliteedile. Ta ütleb, et kui me loome selle harjumuse, kogeme ülimat sisemist rahulolu.
See toob meid selleni, miks kõrgekvaliteedilised harjumused võiks olla meie elus esimesel kohal. Selle asemel, et otsida rahulolu välistest allikatest, võiksime arendada endis välja harjumused, mis aitavad meis loomulikult rahulolu luua. Seda tüüpi rahulolu on täidetud rahulolu. See saab tulla lihtsatest asjadest. Näiteks kui istud aias ja naudid seal olemist, vaatad taimi või seda, kuidas lapsed mängivad.
Kujuta ette, et su meel on rahulik ega kihuta ringi, ei taha olla kusagil mujal. Sa ei taha ega vaja midagi muud kui seda, mis on juba olemas. Tahta seda, mida pole, on kindel teerada ärevuse ja frustratsiooni juurde.
Kõrgekvaliteedilised harjumused loovad harmooniat kehale ja meelele. Pole tähtis, kui palju kristalle sa kannad ümber pea. Kui sa ei tegele keha vajadustega, pole keskendunud traumade tervendamisele kehas, ei tegele keha ja meele harmooniasse viimisega, siis sa stressirikastest situatsioonidest lihtsalt mõtlemisega üle ei saa.
Kõrgekvaliteedilised harjumused loovad harmooniat kehale ja meelele.
Keha ja meelt harmoneerides tunned sa end nii imeliselt, nagu jooksjad on joovastuses pärast pika jooksudistantsi läbimist.
On üks eriline võtmeharjumus, mis viib need kõik kokku. See tähtis harjumus on… hingamine! See pole üllatus. Hingamine on meie elujõud. Kui lõpetad hingamise, lõpetad elamise.
Diafragma ehk vahelihas on meie keha kõige suurem lihas ja kõige vähem kasutatud lihas. Suurim lihas vajab tööd, et luua parimat kogu kehale.
Paljudel inimestel on harjumus hingata pinnapealselt, teha ainult nn rinnahingamist. Selline hingamine võib aktiveerida „põgene või võitle“ refleksi või stressireaktsiooni ehk teisisõnu see hoiab meid murelikena või me oleme pidevalt närvilised ja ärevusseisundis.
Aeglane, diafragmat hõlmav hingamine on hea tervise tagamiseks ja tippsoorituste saavutamiseks esmatähtis ning seetõttu on vaja see tehnika kindlasti omandada. Sellest võiks saada sinu teine loomus.
Paljud mehed keskenduvad sügavalt hingamises ainult rinna paisutamisele. Paljud naised muretsevad välimuse pärast ja kipuvad hingates kõhtu sees hoidma. Hingata on vaja piirkonda, mis kannab nime dan tien ehk hara. See on meie gravitatsioonikese ja asub mõned sentimeetrid nabast allpool, keha keskel. Selline hingamine võiks muutuda sinu jaoks automaatseks ja iseeneselikuks puhkeseisundiks.
Harjutused
Aseta üks käsi naba kohale ja teine käsi rinna peale ning jälgi hingamist. Kumb käsi liigub rohkem? Kumb liigub sisse hingates esimesena? Hingad rinna või kõhu kaudu? Kui sul on harjumuspärane rinna kaudu hingata, pead seda muutma. Kui oled loomupärane kõhu kaudu hingaja, tuleb kasuks, kui sa hingamist teadlikumalt veelgi sügavamaks ja tugevamaks muudad.
Harjuta lamades. Ole selili, kõverda jalad põlvedest ja toeta jalalabad maha. Kumerda sisse hingates alaselg ja suru välja hingates selg vastu põrandat. Sisse hingates ja alaselga kumerdades jälgi, kuidas puusad tahavad kallutada alla või tahapoole. Välja hingates ja alaselga vastu põrandat surudes pane tähele, kuidas puusad tahavad üles- või ettepoole liikuda. Lase alaseljal hingamiserütmis kaasa kiikuda.
Kui selga ja puusa niiviisi rütmiliselt liigutada, „pumpad“ keha iga hingetõmbega õhku sisse ja välja. Tunneta seda. Lisaks hingamise treenimisele on see harjutus hea lõdvestumiseks ja alaselja tugevdamiseks.
Kui sa istud, aseta kergelt ristatud sõrmedega käed nabale. Sisse hingates peaks sõrmed ja käed teineteisest eemale liikuma. Välja hingates peaks käed ja sõrmed oma kohale tagasi liikuma. Kui tahad kõhuhingamist veelgi arendada, suru harjutus harjutuse haaval käsi järjest kõvemini kokku ja hinga sellele survele tugevamalt vastu.
Kui otsustad arendada kõhuhingamise enda harjumuseks, on seda võimalik vabalt kodus ise praktiseerida. Näiteks alustad kolm korda päevas harjutuse tegemist 5 minuti kaupa. Regulaarse praktiseerimisega võid viia harjutuse pikkuse 10 minutile. Hea on alustuseks seda teha kohe hommikul peale ärkamist, enne lõunasööki ja enne magama minemist. Üks nipp veel: kui sul on soov kogeda suuremaid seksuaalseid naudinguid, siis enne armatsemist diafragmahingamise praktiseerimine võib neid mitmekordselt suurendada.
Hingamine on ainuke kehamehhanism, mis töötab nii automaatselt kui ka juhitult. Saad sõita autopiloodil või üle minna käsijuhtimisele. Sõltub sinust.
Hingamine on liim, mis hoiab kõiki harjumusi koos. Seetõttu on see peamine inimese ümberprogrammeerimise tööriist.
Hingamine on liim, mis hoiab kõiki harjumusi koos.
Nii et kui prioritiseerid, milline kõrgekvaliteediline harjumus võiks avaldada kõige enam mõju sinu elule, julgustan sind kindlasti hingamist oma edetabeli etteotsa panema. Ja anna mulle teada, kui vajad minult toetust selle juures!
www.teadlikhingamine.ee
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2018 numbris.
Autor: Heiki Tomson, hingamistreener ja –terapeut
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.