TÄISPIKK LUGU! Eesti Filharmoonia Kammerkoori juht Esper Linnamägi: olen tänulik igale kepile, mis aitab palli sihipäraselt lendu saata

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent 20 aastat. 2014. aastast on koori kunstiline juht ja peadirigent Kaspars Putninš.

Esper Linnamägi on välja kasvanud EFK-st, olles aastaid laulja, seejärel produtsent ja 2011. aastast kollektiivi juht. „Esper Linnamägi visioon on tugev ning senised saavutused eesmärkide elluviimisel ei jäta kahtlust, et Linnamägi juhtimisel püsib EFK nii loominguliselt kui ka organisatsiooniliselt tipus ka järgmised aastad,” on põhjendanud juhti valiv komisjon.

Foto: Rene Jakobson

Classical Music valis teid äsja maailma 10 parima koori hulka. Kuidas neid valitakse?

Maailma parimate hulka kuuluda on suur au, see on tulnud aastakümnetepikkuse töö tulemusel meie praeguste ja endiste lauljate, dirigentide ja Eesti heliloojate toel. BBC Music Magazine Classical Music on üks maailma juhtivaid, pika ajaloo ja traditsioonidega muusikaajakirju. Sarnaseid Top 10 edetabeleid, mis aitaksid süvamuusikas orienteeruda, peab BBC Music Magazine ka teiste klassikalise muusika koosluste, solistide, salvestuste ja heliloojate kohta. Näiteks oktoobris avaldatud ülemaailmsete parimate orkestrite Top 10 hulgast leiame Berliini Filharmoonikud, Leipzigi Gewandhausi orkestri, London Symphony Orchestra, Los Angelese Filharmoonikud, Kuningliku Concertgebouw Orkestri, Viini Filharmoonikud jt.

Valiku langetab ajakirja muusikatoimetus, mis koosneb oma valdkonna esimese astme spetsialistidest. Meie jaoks muudab sellise Top 10 hulka kuulumise eriti oluliseks see, et valik on sõltumatu, see on vaade EFK tegemistele väljastpoolt Eestit, sellel on lai kandepind maailmas ja samuti annab see meile kinnitust, et EFK aastakümnetepikkune muusikaline tegevus rahvusvahelisel areenil on kandnud vilja.

Maailma parimate hulka kuuluda on suur au, see on tulnud aastakümnetepikkuse töö tulemusel meie praeguste ja endiste lauljate, dirigentide ja Eesti heliloojate toel.

Foto: Rene Jakobson

Miks Tõnu Kaljuste nii hinnatud on maailmas?

Tõnu Kaljuste on tippdirigent maailma mastaabis. Olles atraktiivne artist ja suurepärane muusik, on ta alati võitnud nii dirigeeritavate kollektiivide kui ka publiku südame. Tema uskumatult hea oskus tutvustada eesti muusikat on teinud meie väikese riigi kultuuri maailmas suureks. Tõnul on väga eriline oskus tajuda, mida rahvas vajab. Seejuures lähtub ta aga alati suuremast visioonist ja ideest, otsides iga kord uusi lähenemisnurki ja ei rahuldu keskpärase ega lihtsa kontserdiproduktsiooni loomisega. Ka publik aimab ja teab, et Tõnu on oma ideedega justkui ajast ees ja tal pole kombeks korrata, vaid ikka üllatada, mis muudabki tema tegemised väga põnevaks. Selles soovitakse olla osaline.

Mis plaanid kooril sel hooajal on?

Hooaja alguses tähistasime Arvo Pärdi 85. sünnipäeva ja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva, mistõttu mitmed kontserdid olid pühendatud just nende suurmeistrite loomingule.

Oktoobri alguses ilmus meie järjekordne heliplaat Tõnu Kõrvitsa teosega “Sei la luce e il mattino” firmalt Ondine, mida salvestasime koos Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Risto Joostiga. Hooaja kestel teeme mitmeid esinemisi koostöös TKO ja ERSO-ga, esitades W. A. Mozarti, L. van Beethoveni ja J. MacMillani loodut. Kaunitele jõulukavadele detsembris järgnevad kontserdid vene muusika suurteosega S. Rahmaninovi “Püha Johannes Kuldsuu liturgia”, mille plaadifirma BIS palvel ka salvestame. Hooaja lõpus pakume koos peadirigent Kaspars Putninšiga välja üllatusliku kava: budistliku suunitlusega muusika G. Venjingi, J. Harvey, R. Schumanni ja T. Hosokawa loomingust.

Kuidas koroonaajal tegutsete?

Meie töörutiinis on ainuke muutus see, et ära on jäänud kõik turneed Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja Aasias. Kuid see on andnud meile suurema võimaluse esineda rohkem Eestis ja tegeleda erinevate teoste salvestamisega, milleks muidu meie pingelises kontsertidegraafikus pole jätkunud piisavalt aega.

Mida ise laulmine juhitööle juurde annab?

Olles olnud kaheksa aastat EFK laulja ja töötanud 15 aastat produtsendi ja juhina, on mul ilmselt lihtsam mõista ja hinnata artisti vastutust publiku ees. Tean, kui vajalik on end pidevalt täiendada ja vormis hoida ning seeläbi hindan väga meie lauljate ja meeskonna panust Eesti kultuuri tutvustamisel maailmas.

Foto: Kaupo Kikkas

Lõpetasite Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Teo Maiste lauluklassi. On teil mõni muhe lugu rääkida Maiste kohta?

Teo Maiste oli väga soe ja toetav õpetaja, tundes elu lõpuni huvi enda õpilaste käekäigu vastu.

Kogu tema olek tunde läbi viies möödus mõnusas ja humoorikas õhkkonnas.

2013–2015 osalesite kultuurimänedžeride koolitusel DeVos Instituudis Kennedy Keskuses ja Marylandi Ülikoolis Washington DC-s Michael M. Kaiseri ja Brett Egani juhendamisel. Mida kasulikku kõrva taha panite laulmise kohta?

Ameerikas nähtud paljudest kontsertidest jäi silma eelkõige nende kõrge muusikalidetase. Ise hämmastasin sealseid kolleege, tutvustades neile meie unikaalset ja pikaaegse ajalooga laulu- ja tantsupeotraditsiooni.

Tegite suvel Green Cardi. Mis teid golfi juurde tõi?

Minu huvi golfi vastu algas meie peretuttavatest, kes juba pikka aega tegelevad golfimänguga.

Kuna meie ühine kirg on reisimine, soovisime siduda seda samuti golfimänguga ja see oli ajendiks mänguga lähemalt tuttavaks saada.

Kus mängite?

Aeg-ajalt leian tee Niitvälja Golfikeskusesse.

Kui raske või kerge golf on?

Golf hakkas mulle kohe esimesest päevast meeldima, aga aususe huvides peab märkima, et kerge golfini on veel pikk tee…

Golf hakkas mulle kohe esimesest päevast meeldima.

Mis firma keppidega mängite?

Praeguses arenguetapis ei ole ma vist veel pädev kindlaid eristusi tegema. Olen tänulik igale kepile, mis aitab palli sihipäraselt lendu saata. (Naerab.)

Kui palju välismaa võistlusi jälgite?

Hetkel tegelen rohkem iseenda, kepi ja palli jälgimisega. Juba kohalikul platsil on palju eeskujusid.

*Intervjuu ilmus ajakirja Golf 4/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga