Kinnisvarabüroo Rosenhaus Kinnisvara omanik Dairy Rosenberg sai golfipisiku enda sõnul just õigel ajal, et saada selle rahustava mängu abil üle eluteele etteveerenud kivimürakast. Golf haaras naise sedavõrd endasse, et juba esimese aastaga õnnestus tal langetada HCP 24-ni ja 2016. aastal lüüa hole in one.
Kust sul see golfi huvi üldse tekkis?
Golfini ma jõudsin mõne aasta eest, kui üks tuttav kutsus, et tule proovi. Ja tegelikult tuli see õigel ajal, ühel mu ettevõttel ei läinud enam hästi – olin läbipõlenud, olin rahutu ja esimesest hetkest kohe mõjus golf täieliku teraapiana. Kui ma Piret Peerna käe all Niitvälja rangel esimesi harjutusi tegin, hakkas see mulle kohe meeldima. Esimese aastaga õnnestus langetada HCP-d 54-lt 24-ni. Ma ei ole golfi kunagi väga tõsiselt võtnud, pigem on see fun. Kui par4 kuue löögiga auku sain, olin ikka jube õnnelik. Hiljem mul oli hea meel kui parid ja bogey’d tulid, aga ma ei ole kunagi nutnud või süüdistanud oma halvas mängus kedagi või midagi, nagu mõned vahel teevad. Pigem olen püüdnud võtta pingevabalt. Algul oli mul muidugi eelarvamus golfi suhtes, mõtlesin, et see on mingi vanainimeste mäng, kes eriti joosta ei jõua, veeretavad oma palli ja jube lahe (naerab). Aga tegelikult võib ikka mõnusalt läbi võtta.
Mäletad esimesi lööke?
Jah, need hakkasid kohe algul välja tulema, see oli uskumatu. Mul on hästi sügav swing, keeran ennast kehaga päris „sõlme“, aga kui pallile pihta sain, lendas see ikka kaugele. Ma ei võistelnud kunagi teistega, et olla kellestki parem või saada kellestki kaugemale, pigem iseendaga. Minu jaoks oli golf algusest peale just for fun. Jah, mõni võistlus võib-olla oli tõesti, kus tahtsin hea mängu teha, aga suures joones pigem fun. Ja teistele oskan ma väga hästi kaasa elada, kui kellelgi hästi läheb, on mul hea meel.
Ma ei võistelnud kunagi teistega, et olla kellestki parem või saada kellesti kaugemale, pigem iseendaga.
Kui tihti sa mängid?
Esimesel aastal mängisin päris palju, nädalas minimaalselt kolm korda. Golf on äge! Käisin üksi või lasksin ennast kellegagi fighti panna, aga nüüdseks on meil kujunenud hästi tore seltskond. Sel aastal ei ole ma kahjuks väljakule saanud, eelmisel aastal mängisin vaid kuus korda ja kuna iga korraga HCP tõusis, siis sai 18-st 21. Aga hole-in-one õnnestus mul lüüa kaks aastat tagasi Niitvälja 6. rajal!
Mis siis hole-in-one`le järgnes?
Loomulikult on hole-in-one „wow“! Osad golfarid mängivad eluaeg ja ei õnnestu, aga millegipärast mingit meeletut emotsiooni mul vastu ootusi sellele ei järgnenud. See on täielik juhus, millel ei ole oskustega midagi pistmist, puhas õnn. Tellisime 10. rajale šampust ja viis šampust jagasime klubis mängijatele. See oli väga hea emotsioon ja ka üllatus, et oled sellega hakkama saanud.
Oled sa turniiridest ka osa võtnud?
Olen osalenud mitmetel erinevatel võistlustel. Kõige enim meeldivad GSK ja klubidevahelised võistlused ning muidugi ka naistele mõeldud „Mammograafi “ võistlussari. Sellel võistlusel Niitväljal olen ka ise paaril aastal olnud üks korraldajatest ja see oli väga lahe kogemus. On olnud väga hea tiimitöö. Ja see on üldse nii vahva, et naistele on kavas eraldi võistlussari.
Kas golfiväljakul sõlmitud sidemetest on kasu ka ärielus?
Jah. Kuna ma tegelen kinnisvaraga, siis võin öelda küll, et läbi golfi on mulle tulnud päris palju tööd. Ostan, müün, rendin nii elu- kui äripindu. Olen sellega Rosenhaus Kinnisvaras tegelenud 5 aastat. See on hästi huvitav töö minu jaoks, kuna inimestega on palju suhtlemist ja suhtlemine mulle meeldib. Saan ise oma aega planeerida, mulle ei meeldi hommikust õhtuni kontoris istuda. Aitan korraldada ka üritusi, näiteks korraldame BlissTray restoranis ja konverentsikeskuse majas 7.- 9. detsembril Healthy Christmas Market jõuluturu läbi nelja korruse.
Mida golf on sulle andnud?
Golf on andnud mulle hästi palju häid emotsioone, häid tuttavaid, sõpru ja muutnud mind rahulikumaks. Olen õppinud nautima head lööki, isegi kui sellele eelneb või järgneb mõni vähem õnnestunud õhulend.
Olen õppinud nautima head lööki, isegi kui sellele eelneb või järgneb mõni vähem õnnestunud õhulend.
Millised väljakud sulle kõige enam meeldivad?
Mul on kaks lemmikut – Niitvälja Golf ja Pärnu Bay Golf. Kui ma mängisin aktiivselt, siis käisin iga ilmaga mängimas. Polnud vahet, oli siis külm või soe, vihm või rahe. Niitvälja on nagu kodu, kuhu lähed, need inimesed, kes seal töötavad ja mängivad, on kõik nagu üks pere. Juba see kutsub sinna ja ka väljak on kogu aeg nii heas korras.
Oled sa välismaal ka mänginud?
Jah, mitte küll palju – aga Küprosel, Lätis ja Soomes paaril väljakul.
Pere tuleb sinu hobiga kaasa?
Mu elukaaslane on mänginud, aga praegu ei mängi ka tema. Mu 20-aastane tütar Merily, kes õpib Inglismaal marketingi, teeb küll meelsasti kaasa minu tööalastes projektides, kuid golf teda ei huvita. Ta ei ole proovinud, tema hobi on õppimine.
Mida sulle veel teha meeldib?
Mulle meeldib lugeda ja ma olen avastanud enda jaoks Carlos Castaneda raamatud. See sari räägib nõiaõpilasest, kes avastab ja kogeb. Spirituaalsus – see teema mind huvitab.
Selle aasta algul hakkasin tegelema joogaga. Varem arvasin, et jooga ei ole minu jaoks, sest see on liiga rahulik. Mulle on kogu aeg meeldinud aktiivne sport, olen teinud kergejõustikku ja sõitnud ratast võistlustasemel. Aga nüüd, kui ma olen joogaga üle poole aasta tegelenud, ma näen, kuidas see kehale mõjub – hea vorm ja meelerahu. Ma olen väga emotsionaalne inimene, aga nüüd suudan ma oma emotsioone kontrollida. Elu muutub seeläbi palju lihtsamaks.
Tegin hiljuti kuuajalise reisi USAsse, et külastada Texases elavat joogit, kes on mu elukaaslase õpetaja. Läksin teada saama, kes ma olen, enda seest vastuseid otsima. Kokku oli mul seal reisil kaks retriiti, üks oli USAs joogi juures ja teine kohe pärast seda Mehhikos, kus toimus nö kolmanda silma avamine. Ja vaat see oli väga põnev kogemus! Kui sa näed, kuidas inimesed „hõljuvad“ laudade peal ja ise oled lõpuks samas seisus… Olin algul väga skeptiline. Mis seal siis toimus? Midagi tehti energiakanalitega, avati blokeeringud, toimus puhastumine ja selle tulemusena energia justkui ise tõstab sind tasapinnast kõrgemale. Esimesel päeval ei tundnud ma midagi, teisel ka eriti mitte, kuid kolmandal hakkasin tundma, et midagi mu sees justkui avanes, kuidas energia liigub. Viiendal päeval tundsin, kuidas ülevalt universumist tahetakse sind lihtsalt üles tõmmata, käed jalad tõusevad, keha jääb paigale, energia nagu voogab sinust läbi. See võib tunduda uskumatuna, ma tean, aga see on nii võimas! Vabaned nagu mingist hirmsast koormast, mida oled enese teadmata kaasas kandnud. Sellele järgnes imeliselt kerge tunne. Tagasi tulles ütlesid paljud, et ma olen nagu ümber vahetatud, nii rahulik ja tasakaalukas. Ja see muutus on kestma jäänud.
Vabaned nagu mingist hirmsast koormast, mida oled enese teadmata kaasas kandnud.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2018 numbris.
Autor: Ene Veiksaar
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
