TÄISPIKK LUGU! Arst selgitab: mis on maoballoon ning kuidas see aitab kaalu langetada

Maoballoone on küll toodetud ning patsientidele kaalulangetuseesmärkidel pandud juba 1985. aastast, ent nüüd on tehtud läbimurre – uus Elipse’i maoballoonisüsteem on parem nii ehituslikult, materjali poolest kui ka paigaldamise ja eemaldamise osas. Uus balloon on patsiendile paremini talutav ning ka tulemused võivad olla paremad.

Dr Rein Adamson. Foto: Karen Härms

Uus tehnoloogia kaalualandamiseks, mis ei nõua kirurgilist sekkumist

Dr Rein Adamsoni sõnul on The Health Clinic tegelenud juba kaks aastat sellega, et uue tehnoloogiaga maoballoon tuua ka Eestisse. “Alles sel kevadel õnnestus see tänu Soome kolleegidele, kus on paigaldatud samuti praeguse seisuga viis ballooni, nagu Eestiski,” räägib arst.

“Maoballooni eesmärk on vähendada toidukoguste hulka ja maomahtu, et makku ei mahuks nii palju toitu kui varem,” selgitab dr Adamson lihtsustatult, kuidas kaalulangus toimub. Tema sõnul on tegemist hea lahendusega ülekaalu puhul inimestele, kelle kehamassiindeks on alates 27st ning eeskätt neile, kellel ei ole näidustatud maovähendusoperatsioon, ent neil ei ole õnnestunud iseseisvalt piisavalt kaalu langetada ning vajavad selleks väikest tõuget, mida maoballoon võimaldab.

Maoballooni eesmärk on vähendada toidukoguste hulka ja maomahtu, et makku ei mahuks nii palju toitu kui varem.

Samuti on tegu vähem traumeeriva protseduuriga kui operatsioon, sest ballooni paigaldamiseks ei ole vaja narkoosi ning seda ei ole vaja ka eraldi protseduuri käigus eemaldada (mis on aga tüüpiline eelmise põlvkonna maoballoonidele) – Elipse on paigutatud väiksesse kapslisse, mille patsient ise arsti abil alla neelab ning 16 nädala möödudes balloon tühjeneb ja tuleb loomulikul teel välja.

Lihtne protseduur

Elipse on ellipsikujuline, mis muudab selle patsiendi jaoks veelgi mugavamaks võrreldes eelmise generatsiooni ümmarguste balloonidega. Pehmest ja õhukesest polüuretaanmaterjalist balloon on materjali poolest innovatiivne ning võrreldes vanade silikoonist balloonidega märkimisväärselt kehasõbralikum.

Kõige suurem uuendus on aga see, et balloon on algselt kapslikujul ning selle paigaldamiseks ei ole vaja operatsiooni ega narkoosis protseduuri. “Patsient neelab selle kapsli alla, kapsel täidetakse maos ning see muutub ellipsikujuliseks ballooniks, kuhu mahub 500 ml füsioloogilist vedelikku,” selgitab dr Adamson. “Nelja kuu möödudes kapsli peal olev bioloogiline membraan puruneb iseeneslikult, vedelik väljub ning balloon väljub loomulikul teel.

Balloon on algselt kapslikujul ning selle paigaldamiseks ei ole vaja operatsiooni ega narkoosis protseduuri.

Küll aga peab arvestama sellega, et kõigi balloonide puhul on esialgu iiveldust ja ebamugavust, harvematel juhtudel ka oksendamist või maospasme. “Tavapäraselt kestab ebameeldivustunne 2-3 päeva, siis organism harjub sellega ja jääb püsima täiskõhutunne, mis kestab kogu aeg,” selgitab dr Adamson, et ebamugavus kaua ei kesta.

Esialgu pärast protseduuri peaks tarbima vedelaid tooteid, nagu jogurt või püree. Pärast seda väiksemates kogustes tavatoitu.

Nelja kuu jooksul saab muuta oma elustiili

Maoballoon annab hea võimaluse muuta oma eluviise ning harjuda vähem sööma. Eeldatav kaalulangus nelja kuu jooksul on tootja sõnul 10% kehakaalust. Kui on aga soov pikemaks ajaks maoballoon panna, on võimalus valida ka 6 kuu või 12 kuu balloonide vahel, see aga nõuab narkoosi ning üheks ööks haiglasse jäämist. Uue neljakuuse ballooniga peab jälgimise all olema vaid pool tundi pärast protseduuri ning seejärel võib kasvõi otse tööle minna, kuigi dr Adamson soovitab siiski esimesed päevad rahulikult võtta, et anda organismile aega harjumiseks.

Dr Adamsoni sõnul sõltub kaalulangus paljuski patsiendist endast – kindlasti peaks piirama magusa söömist, sest ehkki balloon piirab toidukoguste hulka, ei tohiks süüa kaloririkkaid sööke. Samuti soovitab ta suurendada ka füüsilist aktiivsust, sel juhul on võimalik nelja kuuga saavutada väga head tulemused. Elustiili korrigeerimine on kõige aluseks eduka ja pikaajalise tulemuse saavutamiseks.

Tekst: Merje Miller

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga