STERF arendab keskkonnasõbralikke golfiväljakuid

STERF tähendab Scandinavian Turfgrass and Environment Research Foundationit (Skandinaavia Sportmuru ja Keskkonna Uurimisfond). Fondi asutas 2001. aastal Rootsi Golfiliit koostöös Taani, Norra ja Soome Golfiliitudega ja Rootsi Greenkeeperite Liiduga, kellega 2006. aastaks liitusid Islandi Golfiliit ja Põhjamaade muud greenkeeper’ite liidud. Finantseerimisel osalevad kõikide osapoolte riikide golfimängijad – ikka selleks, et keskkonnasõbralikult igapäevase majandamisega arendada parema kvaliteediga golfiväljakuid ja elukeskkonda.

Kui fond jõudis lõpuks nii kaugele, et andis 2006. aastal välja esimese tegevusaasta kokkuvõtte, oli Põhjamaade golfiliitudes ligikaudu 900 000 mängijat, kes mängisid enam kui 850 väljakul. 2019. aasta kokkuvõttes oli mängijatearv endine ja väljakutearv 900 ringis. 2006. aastal eraldati projektidele 1,5 miljonit Rootsi krooni ja 2019. aastal 2,4 miljonit. Enim ehk 6,3 miljonit eraldati 2014. aastal.

Sportmuru oli uuritud varem mitmetes ülikoolides, eriti Põhja-Ameerikas, ent Skandinaavia kliima on unikaalne. Põhjamaade keskkonna õigusaktid on sageli palju rangemad kui teistes riikides. Näiteks oli Taanis ja Rootsis väljakuid, kus keemiliste pestitsiidide kasutamine oli keelatud või kastmisvee eest makstavad tasud ülemäära suured.

Fond uuris algusaastatel näiteks teemasid „Lämmastiku kasutamise tõhusus griinide ehituses” ja „Golfiväljakute roll märgalade organismide toetamises”. Praegu on fondi jaoks üks tähtis teema „Sportmuru talvine stressimaandamine”. Rohi sureb peamiselt talviste kahjustuste tõttu. Suure sademehulga ja ebastabiilse temperatuuri tõttu saavad jää- ja veekahjustused tulevikus talvekahjustuste kõige olulisemaks põhjuseks. Umbes 70% Põhjamaade golfiväljakutest kannatab igal aastal talvekahjustuste all. Sellega seotud keskmised kulud ühe väljaku kohta on 35 000–40 000 eurot aastas.

Oluline on ka „Golfirajatiste ja ökosüsteemiteenuste multifunktsionaalne kasutamine”. Multifunktsionaalsed golfiväljakud võivad aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse suurenemisele, loodusliku ja kultuurilise keskkonna säilitamisele ning ökosüsteemiteenuste säilitamisele ja laiendamisele. Need aitavad parandada inimeste tervist ja elukvaliteeti, pakkudes võimalusi aktiivseks vaba aja veetmiseks.

18-rajaline väljak võtab enda alla keskmiselt 65–70 hektarit. Sellest umbes 20 hektarit hallatakse intensiivselt: tiialad, faarvaatrid ehk fairway’d, griinid. Ülejäänud ala on looduslik maa, mida majandatakse vähem. Väljakul võiks teha mõndagi muud peale golfi, samas hoolitsedes väljaku mõju eest keskkonnale. Seejuures on oluline koostöö väljakute ja omavalitsuste vahel.

Üks selline näide on Hässelby Golf. 2005. aastal otsustasid 33 kohalikku keskkonnast hoolivat organisatsiooni taastada ja laiendada väljaku tiiki. See tekitas vee-elukatele uusi elupaiku, puhastas vett ja parandas golfi mängimise kogemust.

2003. aastal soovis Kristianstadi Golfiklubi osta kohalikult omavalitsuselt maad, et ehitada täiendav 18-rajaline väljak. See maastik sisaldab suurt hulka punasesse nimekirja kantud taimi, loomi ja seeni ja alguses polnud reaktsioon väljaku rajamisele ainulaadsele alale päris positiivne. KOV jõudis siiski järeldusele, et parem integreeritud juhtimisega golfiväljak kui tööstuspiirkond ja müüs maa golfiklubile tingimusel, et klubi omandab väljaku jaoks keskkonnasertifikaadi.

2004. aastal külastasid fondi juhid EGL-i. Kohtumisel, kus osalesid ka EGCC-st Krzysztof Misiaczyński ja Paul Tõnis Marley, saadi lähemalt aimu fondi tegemistest. Samuti arutati, millised on peamised mured Eesti golfis ja missuguseid lahendusi saaks fond pakkuda. Fondiga liitumisel avaneks Eestil juurdepääs paljudele olulistele uuringutele ja kontaktvõrgustikule Põhjamaade juhtivate teadlastega. EGL teatas, et asub pidama läbirääkimisi väljakute ja Eesti Greenkeeperite Ühendusega, et fondiga ühinedes koos luua parem keskkond ja parima tasemega väljakud.

EGL 2020. aasta novembris ütles, et nemad 2017. aasta EGL-i tegemisi ei tea. Fondi liiget pole EGL-ist veel saanud.

Tekst: STERF, ajakiri Golf

*Artikkel ilmus ajakirja Golf 4/2020 numbris.

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga