Spordiklubid on olulisel kohal rahva vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks. Statistika näitab, et spordiklubides on olnud viiruse levik praktiliselt olematu ning need peaksid jääma igal juhul avatuks, sest spordiklubid on ühed ainsatest kohtadest, kus saab stressi maandada ning lisaks füüsilisele tervisele hoida ka vaimset tervist.
Fitness on kõige suurem liikumisharrastuse viis
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, mis esindab fitnessiklubisid, mis ühendavad rohkem kui 150 000 harrastajat ja annavad tööd tuhandetele töötajatele (sealhulgas treenerid, abi- ja tugipersonal jt), selgitab, et fitness on tervisliku ja elustiili, vaba aja veetmise võimaluse ning spordialana täna Eestis ja kogu maailmas kõige suurem nii täiskasvanuid kui noori ühendav liikumisharrastuse viis. Fitness ja kulturism on suurim mitteolümpiaspordiala Eestis, samuti suurim spordialaliit täiskasvanud harrastajaid arvestades.
Eesti Vabariigi Peaministrile ning Vabariigi Kriisikomisjonile tehti ettepanek hoida spordiklubid avatuna, et inimestel säiliks võimalus oma tervise eest hoolt kanda ja säiliksid töökohad spordivaldkonna professionaalidele. Samuti sooviti, et COVID-19 kriisiolukorra reeglite väljatöötamisel spordiklubisid puudutavates küsimustes kriisikomisjoni otsuste väljatöötamise juurde kaasataks spordiklubide esindajad.
Spordiklubides on jaanuarist viiruse esinemine praktiliselt olematu
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit kinnitab, et alates jaanuarist on spordiklubides koroonaviiruse esinemine olnud praktiliselt olematu, seda kinnitab ka Rahvusvaheline spordiklubide katusorganisatsioon IHRSA. Uuriti kokku 2877 spordiklubi, mida külastas kokku 49 miljonit liiget ning viiruse esinemise määr oli 0,002% ehk 49 miljoni külastuse juures tuvastati viirusesse nakatumine vaid 1155 külastajal. Eestis on nakatumise suhe samal tasemel: Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu andmetel on see 0,0022% 1 539 762 klubikülastuse kohta.
Samuti näitas uuring, et spordiklubid omavad positiivset mõju inimeste füüsilise ja vaimsele heaolule. 90% harrastajatest kiidavad heaks ning peavad kinni klubides kehtestatud meetmetest, 80% küsitletute jaoks on spordiklubi nende ainus või peamine huviala töövälisel ajal, 85% on veendunud, et spordiklubidel on oluline roll nende vaimse ja füüsilise heaolu tagamisel ning soovivad, et nad saaksid ilma piiranguteta jätkata oma igapäevase treeninguga.
Ka Sotsiaalministeerium on kirjutanud: „Maailma Terviseorganisatsiooni kogutud andmetel põhjustas COVID-19 esimene laine ärevust ja stressi enam kui kolmandikul maailma täiskasvanud elanikkonnast. Ka Eestis tehtud uuringud on kinnitanud, et inimeste stressitase tõusis. Eriolukorra aegu tehtud Turu-uuringute elanikkonna küsitlusest selgus, et stressi või pinget tundis kuni 79% elanikkonnast. Tervise Arengu Instituudi tehtud elanikkonna küsitluses tunnistas iga teine vastanu, et tundis kevadel tavapärasest rohkem stressi ja ärevust. Enam kogesid stressi lapsed, noored ja tööealised.“
Lisaks on IHRSA andmetel Euroopa klubid kaotanud üle 30% liikmetest ning sama trend on nähtav ka Eestis.
Fitness-sektor on oluline tugi tervishoiusüsteemile
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit on veendunud, et fitness-sektor on oluline tugi Eesti tervishoiusüsteemile. Riik, hoides spordiklubid ja sportimisvõimalused avatuna, andes seeläbi inimestele võimaluse püsida füüsiliselt aktiivne ja oma tervise eest hoolt kanda, suudab hoida tulevikus hoida tõsiste krooniliste haiguste ravikulud tunduvalt madalamad.
Seega on spordiklubide kättesaadavuse tagamine inimeste jaoks praegustes piirangute tingimustes elutähtis. Talveperioodil ja iseäranis linnade elanikel ei ole teisi liikumise ning sportimise alternatiive kui spordisaalid. Spordiklubide ülesanne on motiveerida inimesi regulaarselt liikuma, et tagada rahva parem tervis ning teha seda turvaliselt.
Spordiklubides hoolitsetakse hügieeni ja puhtuse eest
Kõrged hügieeninõuded ning puhtuse ja korra eest hoolitsemine spordiklubides on olnud ajalooliselt fitnessi harrastamise kui kultuuri elementaarne osa ja harjumus, millest peavad kinni nii klubid, klubides tegutsevad pühendunud treenerid ning harrastajad ja sportlased ise. Lisaks on kõik külastajad isikuliselt registreeritud, mistõttu on tagatud inimeste süsteemne tuvastamine vajadusel ka tagantjärele.
Spordiklubides kehtivad järgmised meetmed:
- Klubidesse (sh rühmatreeningutesse) on kontaktivaba juurdepääs.
- Klubid on varustatud käte ja seadmete desinfitseerimisvahenditega.
- Maskide ja kinnaste olemasolu spordiklubi töötajatele.
- Haigusnähtudega inimestel on klubi külastamine keelatud, vastavasisuline meeldetuletus kuvatakse inimesele klubi registreerimisletis igal külastuskorral.
- Klubides on infoplakatid nii klubide seintel kui ekraanidel ning helisõnumid klubide siseraadiotes, et juhtida inimeste tähelepanu reeglitest kinnipidamisele.
- Klubides kohustatakse hoidma 2 meetrit vahemaad. Rühmatreeningute saalid, klubi jõusaalis olevad üldalad ning teenindusalad on tähistatud 2-meetri markeeringutega, kindlustamaks, et treeningutes osalejate vahel oleks piisav vahemaa.
- Klubiliikmeid ja külastajaid kohustatakse desinfitseerima treeningvahendeid ja –matte enne ja pärast kasutamist.
- Külastajatelt nõutakse isiklikku treeningrätikut igas treeningus, et vältida otsest kokkupuudet treeningvahendite/ -matiga.
- Klubi personal ja treenerid on kohustatud järgima ja juhendama inimesi kinni pidama klubi poolt kehtestatud reeglitest.
- Igapäevase koristuse, desinfitseerimise ja puhastuse sagedus on klubide avatud olemise ajal pidev ja kohene.
- Klubide külastusajad on pikendatud, et hajutada harrastajate arvu ajas.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
