Saarlast on raske murda ehk golfi juurde tuua. Ent kui ta tuleb, siis jääb. Saare Golfi tegevjuhina teist aastat töötav Torel Neider tunnistab, et kadakasitket saarlast on raske golfi juurde tuua, ent võimalik. Ja kui saarlane kord juba mängu omaks võtab, siis on armastus jäägitu.
Neider on asjatundja. Ta lõpetas Inglismaal Myerscough College’i golf mänedžmendi erialal ning on praktiseerinud Soomes ja Inglismaal. Samas on ta ka tõsine golfar, alates 2005. aastast Eesti koondise liige. Ehk siis mees teab, mida mees räägib.
Oleme võtnud endale moto, et laps pole rahaallikas.
Ütle ausalt kui golfimängija, mida sa Kuressaare väljakust arvad?
Olen mänginud enam kui 200 väljakul ning Kuressaare kuulub raudselt viie parema sekka. Fantastiline layout ja suured griinid on väljaku omapära. Just griinid suudavad tekitada olukorra, kus erinevate lipukohtade puhul tuleb rada mängida erineva strateegiaga.
Teisalt on väljak minu mängustiilile sobiv – avalöögid satuvad õigesse kohta.
Kumb enamasti peale jääb, sina või väljak?
Oleme võrdsed. Mu händikäp on 2 ja mänguhändikäp ehk puhvertsoon 5 ja sinna tsooni ma enamasti ka mahun. Parim tulemus valgetelt avalöögikohtadelt on võistlustel olnud 73, treeningul 71. Kehvim 84. Aga üldiselt mängin oma taseme välja.
Tuultega oled sõber?
Tuuled mõjutavad mängu teinekord suurel määral. Väljak on tuultele avatud ja hommikuti puhub tavaliselt merelt, õhtul põhjast. Ent on ka täiesti tüüneid päevi, kus lippki ei liigu. Mängustrateegiat paika pannes tuleb tuult igatahes arvestada.
Mul on tegelikult lihtsam iilidega sõbruneda, sest õppisin Inglismaal, kus väljakud on tuultele valla. Vastutuulega pole probleeme punch-lööke lüüa ja pall madalal hoida.
Muudaksid sa väljakul midagi?
Arhitektuur on ideaalilähedane. Kui, siis pikendaksin mõnd rada. Väljak on niinimetatud championship- tasemel ja sestap võiks siin-seal valged tiid kaugemale viia ehk mängija elu raskemaks teha. Samas on lühikestel radadel takistusi piisavalt ning pole lihtne avalööki griini ette lennutada.
Küll aga oleks harjutusväljakut vaja kõrgemale tõsta, sest vastu päikest lüües pole palli lendu alati näha. Ent see kohendus on ka plaanis.
Kui lihtne on saarlast golfi juurde tuua?
Saarlane on kange kui kadakas, teda on raske murda ehk golfi juurde tuua. Usutakse müüte, et golf on hirmkallis ja pensionäride mäng. Ent need, kes golfiga sinasõbraks saavad, mängivad kirglikult. Meil on ligi nelikümmend aktiivset mängijat ja palju neid, kes asja uurimas käivad. Huvi tekib tasapisi, aga eks see ole pika vinnaga protsess.
Tõsist rannakalurit on vist võimatu golfiväljakule meelitada?
Tema armastab merd. Võrkpalli veel külaplatsil mängib, aga golf on vurlede värk – aja kepiga palli taga. Enamasti maksavad eelarvamused: golf ei ole minu mäng.
Noored on pisut ärksamad?
Ärksamad jah, nendele me loodamegi. Oleme võtnud endale moto, et laps pole rahaallikas. Kuni 18. eluaastani saab igaüks tasuta trenni teha ja kui green card käes, siis ka mängida. Tuleb astuda klubi liikmeks, kuid summa, mida selle eest küsime, on sümboolne – 7 eurot.
Millal Saaremaale teine väljak ehitatakse?
Ehitus peaks juba ammu käima. Või vähemalt planeerimine. Kaks väljakut teeks Saaremaa märgatavalt olulisemaks golfiturismi sihtkohaks ja raha tuleks saarele palju rohkem.
Tekst: Jaan Martinson
Fotod: Mati Hiis
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
