Kui mulle esitati palve teha intervjuu Rein Auväärtiga, tundus see kohe väga lihtne – kirjutada mulle meeldib ja neid inimesi, kellega oleks dialoogi pidamine sama huvitav, kui Reinuga, on väga vähe. Vähemalt korra nädalas joome koos teed. On imelik, et mõnda inimest võib tunda juba aastakümneid, aga ikkagi teda mitte tunda ja samas võib kohata kedagi, kellega tekib lühikese ajaga tunne nagu oleks olnud sõbrad kogu elu. Rein on üks viimastest sellistest ning kui hakata mõtlema selle üle, et tunnen teda ju alles 2009. aasta algusest, mil alustasin tööd Jõelähtme Estonian Golf & Country Club’is, siis ei jõua pärale, kuidas see aeg nii aeglaselt on möödunud.
Umbes kaks aastat tagasi, ühel teejoomisel siin EGCC-s, tegi Rein juttu maailma pikimast golfiväljakust Austraalias. Jutt käis Nullarbor Links’ist, mis on 1365 km pikkune, Par 72, kus keskmiselt radade vaheks 66 km, millest kaks on teineteisest ka ligemale 200 km kaugusel. Kui see mees juba millestki sellisest räägib üleüldises võtmes, lähemalt täpsustamata, siis tähendab see otseloomulikult, et tema peas on midagi pikemat aega toimunud ning kui juhtus veel paaril korral seda väljakut mainima, taipasin üpris kähku, et ta on võtnud selle järelikult nõuks läbi mängida.
Ja seda ta planeeriski oma 70-ndaks sünnipäevaks, mis oli ootamatu, kuid samas väga reinulik – sai teha midagi niisugust, mis on südamelähedane ja samas võimaldas legaalselt põgeneda ootuste eest istuda ühise suure laua taga ja võtta vastu õnnitlusi. Teda teades võib arvata, et ta ei nautinuks seda. Rein teab, mida talle juubelilauas öeldud oleks ja mulle tundub, et selle kordamine on ülearu, eriti veel, kui panna kaalukausile võimalus Austraalias golfi mängida ning midagi enesele tõestada… Loe edasi ajakirjast Golf
Tekst: Hanno Kross
Telli ajakiri SIIT!
Fingler asub SIIN!
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.