Aktsiaselts Prike missiooniks on arendada Eestis joogikultuuri, mille üheks osaks on ka veinikultuur. Selle jumalate joogiga tutvumine ei alga sugugi pudeli avamisest, vaid kaugemalt, veinipiirkonna ajaloost ja traditsioonidest, ning alati on igal veinil ka oma lugu jutustada. Joogiekspert Hannes Aedla kinnitab, et vein on elus ja muudab maitset vastavalt seltskonna meeleolule, ning tutvustab veinimaailma lähemalt.
Kui kaua te olete veinidega tegelenud?
Olen lõpetanud sommeljeekooli, olen sommeljeetasemega ekspert ning veinidega tegelenud 10 aastat. Alkoholiga üldisemalt viimased 20 aastat, valdavalt restorani- ja hotelliäris.
Teie vastutate siis pigem eksklusiivsema valiku eest?
Minu ülesanne on pigem kliendile erilisi lahendusi leida, nii erakliendile kui ka koostööpartneritele. Tänapäeva inimesed otsivad oma nišši ja uusi elamusi, seega on parim võimalus konsulteerida inimesega, kes tunneb portfelli läbi ja lõhki ning annab parimad soovitused.
Millised on 2016. aasta veinitrendid?
Kui vaadata alkoholiturgu, siis veini osa kasvab, kange alkoholi osakaal samas langeb tänasel päeval. Inimesed on enda jaoks veinid avastanud, muutunud on tarbimiskultuur. Veini ei naudita eraldiseisvana, vaid otsitakse uusi lahendusi veini ja toitu sobitades. Otsitakse uusi põnevaid viinamarjasorte, tahetakse rohkem erinevate valmistamisviiside kohta teada ja mis seal salata, tervislikud eluviisid on toonud meile biodünaamilised veinid. Tänapäeval on veiniarmastaja laua lahutamatuks koostisosaks loomulikult vahuveinid. Trend vahuveini suunas on toonud täiesti uue lähenemisviisi — kui vanasti oli vahuveinil pigem tähistamismoment, siis tänasel päeval on see toidulaual nii erinevates situatsioonides kui ka erinevate söökide juures nii salati, pearoa, liha, kala kui ka desserdi juures.
Kas te oskate professionaalina öelda, kust on selline vahuveini menukus tulnud?
Me oleme mõnes mõttes õnnelikud, samas jälle õnnetud, sest meil viinamarjad ei kasva nii lihtsalt, kuid julged inimesed proovivad ka meil ägedaid veine teha, mis on superasi. Meile on jõudnud erinevate maade toidukultuur ja inimestele meeldib ka kodus süüa teha. Meil on tekkinud juurdepääs erinevatele toorainetele, saab teha fantastilisi toite ning nii on meile jõudnud ka uued joogitavad. Kui ma vaatan Prosecco tohutut tähelendu ja populaarsust, siis Eestis on kindlasti selle taga itaalia toidu populaarsus. Inimesed on vahuveinidesse hakanud suhtuma mõnusa kaasusena, seda on hakatud rohkem veinina võtma. Peaks mainima, et maaletoojad on samuti hakanud meile erinevatest põnevatest piirkondadest vahuveine tooma.
Kui me taasiseseisvumise algusaastatest mäletame Sovetskoje Shampanskojet ja ka magusad Asti veinid olid populaarsed, siis tänaseks on ikkagi Cava, Champagne, Prosecco jmt. Kõikvõimalikud ägedad lahendused on saadaval, inimestel on võimalus katsetada. Ärge unustage, tänapäeva inimene otsib oma nišši. Kui me vaatame, millised võimalused on noorematel, algajatel veinisõpradel minuga võrreldes, siis nemad on väga heas olukorras. Eestis on oluline ka see, et me pole seotud kindlate veinimaadega. Oma kogemustest võin öelda, et kui Eestit külastavad inimesed maadest, kus vein on väga tähtsal kohal, siis nad on üllatunud, kui suur valik on meil erinevaid veinimaid ja viinamarjasorte. Meil on selles suhtes äge stardipakett, millest võime alustada.
Kust tulevad Eestisse kõige ägedamad veinid?
Ikka meie oma inimeste kaudu, kes reisivad palju. Tänapäeval on palju erinevaid kauplusi, sealhulgas e-poed, ent ka supermarketid pakuvad laia valikut ja võimalust vein nii-öelda kaasa haarata, kui on vaja minna külla, väljasõidule või võtta midagi õhtusöögi kõrvale. Kui vaatame aga tulevikku, seda, kes meie maitseid kujundavad, pean silmas vinoteeke, restorane, sealhulgas toidukultuuri, siis paljud kohad püüavad anda inimestele lisaks söögi- ja jooginaudingule ka nägemust, et maitse ei koosne mitmest osast, vaid kõigist asjadest kokku. Meie restoranikultuuris on tervitatav näha, kuivõrd palju nähakse vaeva, et toidud ja veinid, kogu koha olemus ja teema läheksid ühte. Väga tänuväärne töö on ära tehtud, ja olles ise Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni liige, näen, et Eestis on väga popiks saanud sommeljeede kursused ja veiniteadmised. Kuna olen ise koolitaja, siis paljud helistavad ja tahavad veinimaailmast rohkem teada. Kõik see on viinud hoopis teistmoodi lähenemiseni.
Kui mõelda nii tavapoest veini ostva kliendi kui ka restoranikülastaja peale, siis millised on need brändid, millega kohe kindlasti ei eksi?
Uus-Meremaa Sauvignon Blanc on inimestel südames, fantastiline aperitiiv, mis sobib salatite juurde. Suurt comeback’i teeb Rieslingu viinamarjasort ja mitte enam klassikalise magusana, vaid kuiva Rieslinguna. Inimesed peavad ühe rohkem lugu asukohamaast, kust vein tuleb. Vana Maailma klassikalistest veinipiirkondadest pärit veinid on leidnud uue tee inimeste südamesse.
Kui me räägime Itaalia köögist, siis on hästi põnev, et Eestisse on hakanud tulema vanemaid kohalikke viinamarjasorte, eriti Lõuna-Itaaliast ja Sitsiiliast. Apuulia Primitivo on väga trendikas punane mari, mida kasutatakse koos erinevate roogadega, ja Rose’l on tohutu potentsiaal. Eesti on üks suurimaid Rose tarbijaid inimese kohta ning tänaseks on näha, et suhtumine Rose veinidesse on muutumas – paljud restoranid soovivad veinikaardis näha paljusid erinevaid Rose stiile. Rose d`Anjou, mis on moosisem, kompotisem, on levinum ja meeldib inimestele rohkem. Provence Rose on maailmas tõusev, tulevikku suunatud trend, mida hakatakse vaikselt avastama ja sellega harjuma – see on kuiv, karge, hea happelisuse ja kerge särtsakusega roosa vein, mis sobib hästi aperitiiviks ja toidu kõrvale. Üha enam ei nähta Rose’d pelgalt alternatiivina valgele ja punasele, vaid see esindab omaette maitset, mida sobitatakse õhtusöögil toitudega suurepärasel. Nii et tulevik on helge.
Me näeme, kui tähtsaks on saanud meie endi kodumaal valmistatud toit. Kui võimalik, tahame teada, kus kohast on pärit sibul, tomat või värske kartul – see trend kandub üle kõigele. Inimesed tahavad teada lugu, mis on selle veini taga, kust see tuleb ja millised on kaasas käivad traditsioonid. Sageli ollakse võlutud, et vein on erilisest kohast. See on koht, kus restoranid teevad veinikultuuri tutvustamisel ära suure töö koos traditsioonidega, mis on vastavas köögis olnud juba paarsada aastat. Itaalia pole ammu enam meie jaoks pelgalt pitsa või pasta, me oskame eristada hispaania kööki prantsuse omast, meil on kogemused, kus võetakse aasiapärased asjad ja püütakse seda eestipäraselt teha. Taoline lähenemine on viinud selleni, et inimesed tahavad, et veinid oleksid ägedad, autentsed ja oma looga. Traditsioonid ja kõik sellega seonduv on taas au sees, nii ka veinimaailmas.
Maitsed võivad muutuda – kuidas valida õige, kuidas lasta harjumuspärasest maitsest lahti?
Me kõik oleme maitsetes arenenud vastavalt eale ja kogemustele. Sageli jõuame tagasi sinna, kus alguses olime. Ei ole minulegi võõras mõni soodsam ja magusam vein. Veini puhul on kõige tähtsam seltskond ja mida parem on seltskond, seda parem on vein. Kui mulle on sõbrad külla tulemas, valin veini veelgi hoolsamalt, sest veini valides on parim asi minu jaoks jagamine!
Milline oleks veinivalimise ABC neile, kes veel ei tea, millist veini milliste roogade juurde valida?
Hakkaksin veidi rohkem algusest peale. Alustame klaasidega — ostke endale korralikud klaasid, sest klaasi kuju, suurus, olemus, see kõik on veini maitsmisel oluliseks saanud. Kui teil on hea klaas käes, siis muutub ka keskpärane vein paremaks. Kui teil on hea vein, aga pole korralikku klaasi, siis jääte ilma paljust, mida see vein võiks pakkuda.
Teiseks tuleks mõelda, kas tähtsam on vein või toit, ning siis saate aru, millest pihta hakata. Kui tahate mõnda traditsioonilist prantsuse, hispaania või itaalia rooga valmistada, siis juurde võiks valida kohalikku veini sealt, kust toit on pärit – nii saate suurepärase tulemuse. Kui räägime reeglitest, siis meie maitsed on subjektiivsed, aga mõned reeglid aitavad veine paremini mõista. Kui on soe tugeva maitsega toit, siis on ka vein tugeva maitsega. Sageli räägitakse, et veini peaks valima toorainepõhiselt, liha või kala juurde, aga me peaksime teadma, et mõnikord ei ole liha maitse sedavõrd domineeriv kui kastme oma. Näiteks pardifilee puhul määrab kaste palju maitseomadusi. Peame mõistma, milline on domineeriv maitse toidus, selle põhjal saame valida ka domineeriva maitse veinis. Happelised veinid sobivad toiduga, milles on happelisus kõrgem, täidlasemad toidud vajavad võimsamaid veine, spetsiifilised ulukiliharoad tahaksid kõrgema alkoholisisaldusega jõulisemaid veine. Meil Prikes on fantastilisi veine, mida kaubandusest ei leia, nii saame soovitada hea lahenduse. Meil on e-pood, kus valik on laiem ja katab ka nõudlikuma veinisõbra soovid.
Kas nende veinide juures on soovitused?
Jah, meil on suur töö ära tehtud, veine saab valida iseloomu järgi – kas eelistate kuivemaid või poolkuivi veine. Kuivusaste on tegelikult üle hinnatud, viinamarjasordi eripära võib ära petta, tuleks jälgida soovitusi. Selle taga on inimeste töö, kes on neid asju maitsnud ja proovinud. Kui tahate teha ilusa õhtu sõpradega, siis võiks erinevate käikude juures olla erinevad veinid. Alustage headest aperitiividest, võtke fantastilisi vahuveine, minge sealt rahulikult edasi salatipõhistele veinidele. Mõelge hästi läbi pearoog, kuhu tahate jõuda, maitsed võiksid olla tõusvas joones. Loomulikult on ka desserdi juurde suurepäraseid veine. Paljud inimesed peavad loomulikuks lähenemiseks seda, kui võtame tükikese kooki kohviga ja sinna juurde brändit või konjakit. See on hea, aga täna pole meil ainult kreemikoogid, meil on juustukoogid, ägedad tordid ja sinna sobib korralikult tehtud dessertvein, mis paneb õhtusöögile ilusa punkti.
Trendikas on juua vahuveini veiniklaasist, vastavalt selle stiilile ja iseloomule. Vein tungib juba kokteilidesse ja meil on olemas vahuveinina esimene trendilooja Möet Ice Imperial, mis on mõeldud jääga tarbimiseks. See ongi alguse saanud Ice-tüüpi vahuveinidest. Kokteilid on mõeldud selleks, et inimene saaks päevast või õhtust istumist nautida. Siin pole reegleid selle kohta, mis on keelatud. Viis aastat tagasi olnuks mõeldamatu, kui me paneksime jää, vahuveini ja šampanja kokku. Šampanja tarbimine on jõudnud tasemele, kus see pole enam isegi kokteil, vaid seda maitsestatakse teega ja serveeritakse käsitsi raiutud jääga. Kõik traditsioonid, mida oleme pühaks pidanud, on muutumas, inimesed otsivad uusi nüansse ja elamusi.
Kui kellelgi tekkis tunne, et järgmise sündmuse tahaks veelgi pidulikumaks muuta, kas saab Prike esindaja kutsuda ka endale soovitusi andma?
Loomulikult oleme alati valmis aitama nii tulevasi kui ka praeguseid kliente. Meil on suurepärased võimalused ja nõuanded, kuidas viia üritust paremini läbi just veinide seisukohast, sealhulgas muidugi toidu ja veini sobivusest. Lisaks sellele on igal üritusel oma eelarve, ajaline mõõde ning seetõttu peame leidma paindlikke lahendusi. Sealhulgas ei osata sageli arvestada, kui palju peaks olema kindlaid jooke, nendele probleemidele leiame väga kiirelt lahenduse –alati saab tagastada ülejäänud joogid, saab varuda meie käest näidised, mille järgi kõik ise järele proovida.
Ei pea ilmtingimata olema suurüritus, see võib olla ka väike pereringis toimuv sündmus, kuhu soovite teha suurepärase õhtusööki. Pöörduge alati meie poole!
Monika Kuzmin, Jüri Kukk
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
