Eesti meistrivõistlused löögimängus on sel hooajal juba selja taga ning selle aasta peakohtunik Benno Maaring toob alljärgnevalt välja oma võistlusega seotud mõtted ja tähelepanekud.
Eeltöödega alustati juba juunikuus, kui toimus kõigi osapoolte (lisaks ka EGL ja väljak) vaheline töökoosolek. Seal paika pandud ülesannete järgi sai igaüks juba ise edasi tegutseda.
Väljakule saabusid korraldajad alles neljapäeval enne reedest võistlust. Esimese asjana tuli vahetada välja umbes 20-30 kollast tokki punaste vastu, sest millegipärast olid paljud külgveed tähistatud kollaste tokkidega. Mõnes kohas paluti greenkeeperitel maha võtta raffi enne veeala, et olla kindlad palli kadumises just veealasse.
Talvereegleid otsustati mitte rakendada, sest väljak oli heas seisukorras. “Ühe korraga tegime ära ka kõigi kolme päeva lipupositsioonid. Seega kui kellegil oli soovi, oleks saanud lähenemistaktikad aegsasti paika panna,” selgitab peakohtunik Benno Maaring.
Selle aasta meistrivõistlustel oli ametis ainult 2 kohtunikku: Benno Maaring ja Anu Kendra. Tavaliselt on ametis kolm. kuid sel korral prooviti väiksema eelarvega teha efektiivsemat tööd. Kuna väga palju rõhku pandi ettevalmistustöödele, olid võistluspäevad juba märkimisväärselt kergemad ja Maaringu sõnul ei tundnud nad kordagi, et vaja oleks veel ühte kohtunikku.
Mängijatel lasti kulgeda omavahel, kohtunikud ei saatnud flight`e, kui selleks ei olnud reaalset põhjust.
Skoorerid ei tohtinud mängijatele öelda mahajäämust juhul, kui mängijad just ise ei küsinud. “Ei ole ju mõtet öelda flight`ile, et nad on 10 minutit ajast maas, kui samas on eelnev flight neil jalus ja minna ei ole kuhugi. Tavaliselt tekib mahajäämus 1-2 flight`ist ja nendega tegelevad juba kohtunikud,” räägib peakohtunik. “Pin’id proovisime teha läbi mängija pilgu. Otsisime välja mõnedki platood, kuhu lähenemine oli keerukas. Esimesel päeval oli selgelt tunda, et alahinnati griine. Kallete peale ei tehtud teadlikult neist ühtegi, välja arvatud 7. ja 12. griin, mis ongi kaldu.”
Mõningaid juhtumeid. 1. päev:
Õnnestus enne avalööki peatada mängija, kes soovis mängu ajal kõrvaklappidest muusikat kuulata. Tema argument oli, et Mid-Amatööride meistrivõistlustel lubati, mis ei olnud kahjuks pädev. (Descision 14/3-17).
Natuke küsimärke tekitas olukord, kus mängija oli oma auku mitteläinud puttist sedavõrd häiritud, et tõmbas selle augu äärelt ära. Kohtunikud ei suutnud seda kvalifitseerida juhuslikuks liigutamiseks, mille tagajärjel oleks mängija pääsenud trahvist, vaid siiski tahtlikuks aktiks. (1 trahv ja palli tagasiasetamine).
Esimese päeva märksõna oli vale palli mängimine. Selliseid juhtumeid oli kokku 4-5. Meeldetuletuseks, et vale palliga sooritatud löögid ei lähe arvesse, aga tulemuskaardile tuleb lisada 2 trahvilööki.
Võistlejad nägid palli vette minemas olukorras, kus pall tegelikult ületas veeala ja asus griini kõrval. Kuna oldi kindlad, et pall läks vette, siis pandi veeala trahviga pall mängu. Hilisem palli leidmine griini kõrval ei muutnud enam midagi. Kui pall lüüakse auti veealast, siis loomulikult tuleb uus pall mängu panna veealast. Seejärel on võimalik otsustada, kas mängida veealast või kasutada 1 trahviga reeglit 26.
2. päev oli kohtunikele kõige lihtsam
Pärastlõunal oli märksõnaks väga tugev tuul ja vihm. Mitmel juhul pall isegi liikus tuule mõjul mööda griini mitmeid sentimeetreid. Sellisel juhul tuli palli mängida sealt, kuhu see seisma jäi.
Kohtunikud tegid ka tuule tugevuse katse, asetades palli mitmeks minutiks kõige tuulisema griini nõlva otsa. Kuna pall selle aja jooksul ei liikunud, siis ei näinud nad mingit vajadust mängu peatamiseks.
Mängija puttas ühe käega ja võttis samaaegselt teise käega lipu august välja. Õnneks pall ja lipuvarras sel korral veel ei kohtunud.
3.päev
Väljaku hommikuse inspekteerimise (tii alad, lipud) käigus selgus, et üks lipuauk on märkimisväärselt viltu tehtud. Väljaku greenkeeper reageeris 10 minuti jooksul ja võistlus võis alata.
*Päev algas intsidendiga, kus 1. rajal sooritatud avalöögi tulemust nägid mängijad erinevalt. Teemaks oli, kas pall jõudis audini või jäi pidama enne auti asunud veealasse. Peale mängijate ja starteri poolseid selgitusi otsustati anda õigus mängijale (pall jäi pidama veealas), aga mängutempole andis see intsident korraliku hoobi.
Esimesel kahel päeval olid ilmastikuolud päeva lõikes väga erinevad. Mõlemal päeval sai hommikune vahetus mängida märkimisväärselt paremates tingimustes kui pärastlõunane.
Mängutempost
Kõik päevad oli selleks 4:20, mis on väljaku poolt kehtestatud igapäevane tempo. Esimestel päevadel oli keskmiseks tempoks 4:00 või isegi alla selle. Viimasel päeval, kui oli tegemist neljaste flight`idega, tekkisid mõningased mahajäämused, aga need oli põhjustatud rajal toimunud intsidentidest. Viimane flight lõpetas mängu tempos 4:40. Kellegile hoiatust mängutempo kohta kohtunikud ei teinud, küll aga edastasid nad mõnel korral palve kiiremini liikuda.
Kohtunikelt küsiti mõnel korral, miks olid viimase päeva flight`id neljased. Kaaluti erinevaid variante, aga ainus võimalus lasta 96 mängijal startida kahelt tiilt oligi nende mängutempo kunstlik alla surumine. See tuli päris täpselt välja.
Alternatiiv oli ka alustada hommikul kell 8 ühelt tiilt, aga siis oleks võistlus lõppenud umbes kell 18. See ei oleks kuidagi sobinud teleülekannetega ja ka suure arvu vabatahtlike tööpäev oleks venitatud väga pikaks.
Medalite osas suudeti järgida juhendit. Ülejäänud jagatud kohtade puhul aga Golfbox kahjuks ei võimaldanud päris sellist tõlgendust, nagu juhend ette nägi (viimased 18, 6, 3, 1 rada). Seetõttu ongi protokollis ülejäänud kohad kirjas jagatuna.
Kohtunikel tuli täita rohkest abipersonali rolli. Toodi kohale mahaununenud kaugusmõõtjaid ja asendati tühjaks saanud patareisid, hangiti valuvaigisteid ja plaasterdati vigastusi.
Golfi Eesti meistrivõistlused löögimängus toimusid augusti viimasel nädalavahetusel reedest pühapäevani Valgeranna golfiväljakul.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
