Pärnu Bay Golf Links väljaku aastapäeval klõpsusid kaamerad ja ajakirja Golf reporteril õnnestus pildistamiste vahepeal vestelda ka golfifotograaf Joosep Martinsoniga, kes on juba aastaid mängu läbi kaamerasilma jälginud. Mis vahet on tavalisel ja golfifotol, sellest räägib juba Joosep ise.
Kui kaua olete golfifotograafina tegutsenud?
14 aastat olen kokku olnud fotograaf ja golfi pildistasin esimesed korrad umbes 10 aastat tagasi.
On see pikim golfifotograafi staaž, kui arvestada, et Eesti golf on natuke üle 20 aasta vana? Mida te selle aja jooksul õppinud olete?
Ma arvan, et kogu minu fotograafia on arenenud ja koos sellega ka oskus golfi paremini pildistada. Rohkem olen seda teinud 2010-2011. aastast, mil olen golfi rohkem pildistanud ja areng on sellest saati ka suurem.
Kas Pärnu Bay Golf Links väljakul on teistega võrreldes midagi, mis teile palju rohkem või vähem meeldib?
Kindlasti on see pildistamiseks parim väljak Eestis, põhjuseks see, et meri on taustal. Minu arvates on see ainus väljak, kus suvel päike merre loojub, seda saab taustana kasutada ja see on äge. Teiseks sügavad bunkrid, links-väljakule omased kõrkjad ja hästi palju reljeefi ning kumerusi. Kui on madal valgus, siis valgust ja varju on rohkem kui mistahes teisel väljakul.
On see fotograafile põnevam ja kunstilisem, kui loodus seda võimaldab?
Seda küll. Kui on pilves ja pole varje ning kontrasti, siis on iga väljak igav. Kui aga on sellised võimalused olemas, on pildistamine lihtsam ja ka väljakutse on suurem, sest kui väljakul on midagi pakkuda, tuleb see ka üles leida. Selles mõttes on siinne väljak äge.
Inimesed kiidavad teie golfifotosid. Milline on hea golfifotograaf ja millised on need erilised nüansid golfi pildistamise juures?
Nagu iga spordiala puhul, tuleb ka golfis seda ala tunda. Minul aitab kaasa see, et olen ise golfi mänginud, tean, et enne lööki peab olema vaikus, ei tohi seal sahkerdada ja peab nähtamatuna püsima. Kui oled nähtamatu, siis on pildistamisel juba üks eesmärk täidetud. Kuidas saab hea golfifoto? Kui näiteks jalgpalliväljakul on action, mäng võib käia mistahes nurgas, see pole ette planeeritud, siis golfis maandub pall ühes kohas ning fotograafil on võimalik pall ja taust kokku viia nii, kuidas ta ise tahab, tal on võimalik liikuda ja sättida midagi nii, et golfari taha jääb taust, mis kõnetab. See teebki pildist golfipildi, kus pole mitte ainult mängija ja pall, vaid ka taust räägib kaasa. Golfis on lihtne viia esi- ja tagaplaan ühte. Valguse koha pealt on esialgu tähtis mõelda, kus on päike ja mida ta teeb, kui sa pildistad vastu- või päripäikest. Reegleid selles suhtes pildistamisel ei ole, tuleb endal teadvustada, mis toimub, ja edasi tegutseda.
Milline on teie jaoks teie parim golfipilt?
Siin on paar erinevat varianti. Kõige meeldejäävamad hetked, millest mul on pildid, on Austraalia lahtiselt naiste golfiturniirilt. Seal oli viie naisega play-off ja neist viiest neljal oli viimasel griinil pooleteise-kahemeetrine putt — kui nad oleks sisse saanud, oleksid nad saanud miljon dollarit. Nad kõik suutsid selle puti mööda lüüa ja pidid selle uuesti tegema. Sellised hetked, kus viimasel rajal viimase putiga asjad ära otsustatakse, on vägevad hetked, kus ka endal on surin sees. Visuaalselt ei ole minu parimad pildid tehtud võistluse ajal, vaid nii, et ma võtan golfari kaasa, me läheme bunkrisse, ma panen valguse üles ja ta lööb täpselt sealt, kust ma tahan, et ta lööks — ma saan minna hästi lähedale ja teha sellist pilti, mida võistluse ajal pole võimalik teha. Need pildid, kus ma saan kõike kontrollida, eristuvad kindlasti võistluste ajal tehtutest.
Usutles Monika Kuzmina
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
