Otepää Golfikeskus peab oma trumbiks mägimaastikku

Kui enamik Eesti golfiklubisid on koondunud pealinna ümbrusesse, siis mõned on golfimuru rajanud Tallinnast pisut kaugemale, et seda huvitavat mängu rohkem loodusega siduda. Otepää Golfikeskus paikneb keset kõrgustiku kupleid ja sealse tegevjuhi Kristi Lauri hinnangul lisab see mängijatele kõvasti emotsioone.

Kristi, mida Otepää Golfikeskus endast kujutab? Kas see tekkis sinna seetõttu, et Otepää on populaarne turismikoht? 

Otepää potentsiaal tundus sellise vabaajakeskuse jaoks lausa ideaalne, sest siin on ilus maastik, unikaalne looduskeskkond, võimalused sportimiseks, mida kasutavad paljud profi- ja amatöörsportlased, korralik infrastruktuur ja turismiettevõtlust arendavad ning lisavad investeeringud ning palju muud.

Otepää Golfikeskuse profiil erineb teistest seetõttu, et meie väljaku kuppelmaastik annab ilma autota mängijale sportliku soorituse tunde golfiringi läbimisel autentsel looduskaitsealal ja oleme pea aastaringselt avatud, välja arvatud novembris ja märtsis kollektiivsete puhkuste ajal restoranis. Meie juures peetakse era- ja firmaüritusi igal aastaajal ning seda saab teha koos seminarikorralduse ja golfimänguga hooajavälisel ajal golfisimulaatoris, muidu väljas. Konverentsi- ja seminarikliente käib meil palju ja osadest firmadest on saanud lausa püsikunded, kes toovad mõnikord oma personali, vahest kliente ja partnereid, meie juurde nõu pidama, tooteuuendustega tutvuma, sööma ja golfama.

Kui võrrelda Otepää Golfikeskuses pakutavat ülejäänud Eesti mänguväljakutega, siis mis on siin paremat ja milles on arenguruumi?

Otepää kordumatu maastik soosib professionaalsete golfimängijate arengut. Golfis on ikkagi edukas see mängija, kes on maast madalast harjunud keerulisemate tingimustega nagu seda on kalded ja mitmekesine maastik. Muidugi on Eestis proffide jõudmine maailma areenile põlvkondade kaugusel, kui golfimängijate arv mitmekordistub, et tekiks vajalikul tasemel konkurents ning sedakaudu ka edasiminek ses osas, et Eesti nimed oleksid pidevalt näha profimängijate seas.

Eelis konkurentide ees on loomulikult ka see, et saame pakkuda golfiga seotud teenuseid aastaringselt ja Eesti TOP 50 hulka kuuluvas restoranis/seminarikeskuses, kus on kohandatud ruumid näiteks 50-le inimesele, väiksematele gruppidele või on siis võimalik kogu maja ühe ürituse tarbeks broneerida.

Arenguruumi on meil nagu igal teiselgi golfikeskusel, kuid esialgu pürime ikkagi suurendama klientide ja mängijate arvu, siis on võimalik ka arengut soosivaid kulutusi rohkem teha. Kõigest hoolimata suurenevad meie käibed ja mängijate arv jõudsalt ning ootustele vastavalt, olenevalt aastast 20-30%. Hooajaväliste teenuste arvelt kasvatame oma sissetulekuid ka pidevalt ning tulevik ei ole tumedates, pigem ikkagi helgetes, toonides, kuid töö ootab tegemist. Igal aastal augustikuus mõtleme juba järgmise hooaja ettevalmistustele. Pikas perspektiivis muidugi on etapitähised maha pandud.

Eesti on igas mõttes väike suurus, kui võrrelda enamiku naabritega. Kui palju on Eesti golfil arenguvõimalusi? Kas on tunda suuremat huvi golfi vastu ja kas põhjuseks on ala parem tutvustamine või paranev majandustaust, mis annab võimalusi lõõgastavate aladega tegeleda? 

Ma ikkagi olen tänaseks aru saanud, et Eesti golfiajaloos on kahetsusväärselt juhtunud kõigepealt nii, et golfi maine on saanud invaliidsuse tekitanud hoobi mainele juba ammu enne, kui tavaline tööinimene golfist üldse kuulis. Seetõttu on suurepärane kardiovaskulaarne (südame ja veresoonkonna head tööd soosiv) spordiala, mida juba mõnes Euroopa riigis soovitavad perearstid tervisespordina, jõudnud üldsuse teadvusse hoopis millegi muuna kui soodsa hinnaga tervise- ja perespordina. Seepärast enamus eestimaalasi, kes üldiselt peavad ennast maailma arenguga kiirelt kaasa minevaks ja uuendustele avatud rahvaks, ei julgegi golfikeskuse väravast ilma tungiva kutseta siseneda, mis on ju täiesti vastupidine sellele, mida golfikeskused ja nende personal ikkagi oma tegevusega kogu aeg taotlevad. Meie, Eesti golfikeskuste, seisukoht on: tulge, proovige, käige vahest või käige iga päev. Tooge oma pere, vanavanemad vaatama või tehke golfikursus kingituseks parimale sõbrale ning tulge koos. Kõigile golfimängu harrastajatele, nii pühapäevastele toksijatele kui golfist huvitatutele fanattidele, on golfikeskused Eestis ju avatud. Inimestele need ju ehitatud ongi ning tänases Eestis pole aadlisoost klientuuri, kellel oleks privileege ja suuremat õigust golfiklubi uksest siseneda. Iga huviline ongi meie jaoks privilegeeritud klient, kelle jaoks see kena ajaviitevõimalus Eestimaa erinevatesse paikadesse on rajatud.

Olete kursis golfi ärilise poolega. Kas meie riigis tasub see end ära? 

Täna veel mitte, ka lähimas tulevikus ei ole ilmselt golfikeskuse omanikel põhjust oodata kasumit, kuna suur osa sellest, kui kasumit juhtubki tulema, on vaja reinvesteerida golfikeskusesse tagasi, sest kogu hooldustehnika ja ka golfiväljaku eri osad vananevad ja neid on vaja kogu aeg uuendada, parandada, täiendada, luua lisaväärtust mängijatele. Golfi ümber toimuvat kinnisvaraarendust võib pidada kindlasti selleks osaks ärist, mis võimaldab pidada teatud mõttes golfiäri kasumlikuks. See osa on ka tavaliselt üheks adekvaatseks põhjuseks, miks üleüldse arendustöö ette võetakse. Teine, vähem ratsionaalne, põhjus on ilmselgelt hoopis ootamatu, aga siiski tõele väga lähedal – nimelt emotsioon. Emotsioon golfist on üks põhilisi argumente, mis käib alati kaasas nii harrastajate, arendajate kui partnerite tulekuga golfi juurde. Tundub, et see vahest kaalub üles ka kõik pragmaatilised põhjused. Igatahes arvan, et ei ole Eesti golfi arendajad oodanud kõige halvema stsenaariumi rakendumist, rajades siia nii mitu kvaliteetset golfikeskust. Ilmselt oli edu selle aastatuhande alguses nii pimestav, et kellelgi ei tulnud mõttessegi majanduslangus sellisel kujul nagu see tegelikkuses realiseerus. Ehk siis olude sunnil ongi minu roll olnud pigem see, et hoolitseda golfi võimaluste säilimise eest Lõuna-Eestis, rääkimata sellest, et suund on olnud edasi areneda. Igapäevase töö esimesed neli aastat tegevjuhina olid pigem toores saneerimine ja vähegi mittevajalikest kuludest hoidumine ning tulude kasvatamine. Samuti muidugi tuleviku arenduste peale mõtlemine ning esimeste sammude astumine selles suunas, et muuta tõestisündinud kriisiolukorrast väljumisel edaspidiseks väljavaateid positiivsemaks. Eks meiegi oleme pidanud oma hinna ja müügistrateegiat paljuski tagurpidi keerama, võrreldes kriisieelsete väljahõigatud põhimõtetega, et saavutada edasiminekuid. Midagi pole teha, sest täna on golfimaastik hoopis teine, kui 10 aastat tagasi. Parem olla kahe jalaga maa peal, kui soovunelmates, mille kaunidus reaalsusega kokku ei lähe.

Võib eeldada, et kõik golfi harrastamiseks pakutav on just ettevõtja pilguga vaadates üsna kallis, kasvõi radade ehitamine. Mida saab sellest entusiastlik ettevõtja?

Investeering on suur, kui arvestada käibeid ja tasuvust, mille nimel tuleb suurt vaeva näha.  Ettevõtja saab peamiselt rõõmu ja kogeda igapäevaseid töömuresid.

Kas meil on piisavalt inimesi, kel on võimalus ja tahtmine golfiga tegeleda? 

Neid inimesi on vaja iga päev juurde saada ja selle nimel töötab nii meie kui ka kõigi teiste Eesti golfiväljakute juhtkond. Hetkel ikkagi ei ole ühelgi Eesti klubil liikmeid nii palju, et nad ei saaks rohkem juurde võtta. Soomes on normaalselt tegutseva golfiklubi suuruseks vähemalt 1000 liiget, mõnedes klubides isegi mitu tuhat liiget. See 1000 kodumängijat oleks majandusliku efektiivsuse jaoks hädavajalik ka Eestis igas klubis saavutada.

Kas selliste inimeste arv praeguses majandusseisus kasvab või on arvudes seisak? 

Hetkel on hakanud golfi juurde uusi mängijaid tulema, lisanduvate mängijate arv on siiski aastas mõnesaja ringis. Neid sadasid võib veel täna ühe käe sõrmedel lugeda. Golfiklubid näevad selle kasvava klientuuri nimel ränka vaeva täna, homme ja ülehomme ning kindlasti veel järgmised aastad ja aastakümned. Kriitiline klubiliikmete ehk siis püsimängijate eesmärk on Eestis kusagil 600-800 mängija piirimail väljaku kohta, kuna ka väljakute kulutasemed on erinevad  nii Eesti väljakute, aga ka Eesti ja Soome vahel. Tallinna klubidel on püsikulud hulga suuremad, kuna neil on ka veel lisaväljakud algajatele ning keskmine töötajate arv hulga suurem kui Tallinnast väljapool asuvatel golfikeskustel. Tegemist ootava töö määr golfikeskustes on tegelikust paraku suurem kui tööjõukuludeks kulutatavad ressursid võimaldavad töötajaid palgal hoida. Nii et Tallinna tuludega (18-rajalise väljaku kohta) oleks teiste linnade/piirkondade väljakutel võimalik tegelikult ennast heasse kasumisse viia, kuna meie kokkuhoiumeetodid on tekkinud suurematest pingetest ning oleme harjunud paljusid asju väiksemate kuludega tegema tänu osavale töötajaskonnale, kes on leidnud ikka lahendusi ilma suuremaid summasid kasutamata. Paraku ei ole võimalik samaväärset käivet Eesti muudes piirkondades veel täna oodata. Ühe suure osa käibest tekitavad lähiriikide golfituristid, kes peaasjalikult Eestisse golfi mängima tulles mängivad igal juhul ka Tallinna väljakutel. Sageli nad sealt kaugemale ei jõuagi.

Mõned golfituristid on ka tajunud, et Tallinna väliste väljakute plussiks on asjaolu, et tiiaegasid on piisavalt ja meil on võimalik veel golfimängu ka nädalalõppudel, rääkimata argipäevadest, rahulikult nautida. Tallinnast pärit vaheldust igatseva klubimängija emotsioon on hulga eredam, kui ta saabub näiteks Otepää Loodusparki, mitte ei lähe naaberväljakule Tallinnas, veedab siin pika nädalalõpu või suvel miks mitte ka pikema aja ning lahkub mitmekordse energialaenguga, kuna tema golfimängu ei ole keegi seganud, teda ei kihutanud rajal tagant närviline marssal ning ta ei ole pidanud tunglema riietusruumides või kärarikkas restoranis.

NB! Meie tootevalikus on nädala ja kuu mänguõigused alates 150 eurost!

Paljud golfiklubid alustasid enne majanduskriisi. Kuidas selle üle elasite? 

Vaevaliselt! Alles taastume sellest. Kuivõrd vajab golfi edendamine praegu selgitust, et see pole vaid püstirikaste ala, et sellega saab tegeleda ka Eesti mõistes normaalse sissetulekuga inimene? See vajab teistsugust lähenemist reklaamile kui varem, vähem tehnilisi profiswinge reklaammaterjalidel ning pigem rahvalähedasi ülesvõtteid, mida nähes igaüks end alateadlikult soovib mängijaga samastada. Samuti vajab golfi mainekujundus üle Eesti ühesugust lähenemist ja elitaarsuse välistamist nii hindades kui imidžis, kuna iga golfiettevõtja tegevus mõjutab üldist golfi mainet.

Mida Te näete kõrvaltvaatajana ja samas golfi arendajana mängijate arenemises erilist? 

Golfi näol on tegemist uskumatult väärika ja positiivse harrastusega, millega tegelemisel on võimalik enda ja teiste vastu siirast austust üles näidata ning nautida samaväärset suhtumist iseendasse. See lisab rahva igapäevasesse ellu nii vajalikku positiivset ja inimväärikust toetavat emotsiooni. Golf võimaldab suhelda enda tutvusringkonnaga kultuursel ja viisakal moel eriliste pingutusteta, sest loob omalaadse raamistiku inimeste suhtluse taustaks, kommunikatsiooni lihtsustamiseks ning oma eetiliste ja etiketiliste nõudmistega lihtsalt paneb kõik inimesed samale positsioonile, kus nad on loodetavasti rõõmuga valmis endast kõike positiivset andma.

Teil on olemas golfisimulaator. Kuivõrd mõttekas on golfiklubil seda soetada? 

Simulaatori olemasolu on pigem lisaväärtus, mis on teenusena teretulnud hooajavälisel ajal. See võimaldab golfiklubi jätta ka aastaringselt avatuks, kui klubihoones tegutseb näiteks restoran. Parim võimalik firmapidu või isiklik tähtpäev golfimängijale on ju ikka koos golfiga. Golfisimulaator on päris põnev, see on seltskondliku  ajaviitmise jaoks üks hea vaheldus  muudele talvistele tegevustele. Tõsi ta on, et see pole kasumlik investeering enne, kui saaksime hooajavälisel perioodil igapäevaselt simulaatorisse kliente vähemalt nii palju, et see oleks enamuse ajast välja müüdud. Ja muidugi kasum rahalises suuruses sõltub ka sellest, millise soetushinnaga simulaator ostetakse. Meil on kallimaid variante, kuid seejuures ka üsna hea USA-s toodetud full swing golf.

Oletame, et mina sooviksin hakata tegelema golfiga ja just Otepää golfikeskuses. Millised oleksid Teie eelnevad soovitused mulle ja millega peaksin arvestama? 

Põhjus number 1: ainulaadne rahu ja energia, mida siin loodusest ammutada. Põhjus number 2: meie juures on kindlasti plussiks asjaolu, et oleme kehtestanud mitmeastmelise soodustusperioodi umbes kolmeks aastaks just alustajale ja see kehtib hooaja mänguõiguse variantidest nii argipäeva kui ka täieliku nimelise mänguõiguse soetamisel. Soodustused sõltuvad ka golfikursuste läbimise ajast (hooaja jooksul) ja kindlasti peab kursus olema läbitud just Otepääl, et soodustust saada. Üks asi veel – meie juures saate kindlasti endale personaalse nõustaja/mentori, kes on kohe algusest peale praktiliseks nõustajaks, käib Teiega koos väljakul, tutvustab kogukonda, golfikeskuse ja klubi programme, mis sobivad just Teile ja nii edasi ehk on siis teisisõnu nagu hea sõbra eest, kes on Teie esimene ja soovi korral pidev golfikaaslane väljakul pärast golfikursuse läbimist. See teeb kodunemise üsna palju lihtsamaks uuele liikmele, kes võib-olla ei ole veel peensusteni kõigesse klubis toimuvasse jõudnud süveneda.

Mis plaanid on Otepää klubil alanud aastaks? Mis jäi möödunud aastast positiivsena meelde? Kas pakute sel aastal uusi puhke- ja golfipakette? 

Meie üldine pürgimus on selles suunas, et golfikeskus oleks aastaringselt avatud, seejuures oleks võimalik tegeleda golfiga ning muude populaarsete vaba aja veetmise liikidega. Tegeleme sellel suunal nüüd juba igapäevaselt. Otepää populaarsus ja teised vabaajakeskused aitavad meid tublisti aastaringselt avatud golfikeskuse elavdamisel, näiteks Kuutsemäe laste- ja peresõbralik mäesuusakool, spaahotelli võimalused lõõgastumiseks, aga ka muidugi Tehvandi uhked maailmakuulsad suusarajad ja veel teised kohalikud teenusepakkujad.

Meie pikema perspektiiviga eesmärk on pakkuda parimat golfipuhkust Baltikumis. Seoses selle põhilise eesmärgiga pakume juba mõned aastad golfipakette nii hotellimajutusega kui ilma, mis tähendab, et Otepääl saab veeta golfipuhkust, soetades väga hea hinnaga kasvõi näiteks nädalase või kuuajalise piiramatu mänguõiguse meie väljakul. Seda minu teada teised väljakud ei paku või vähemalt ei ole ma tähele pannud, et selline toode oleks mujal olemas. Meie pakutav kalender sisaldab kogu hooaja suuremaid võistlusi. Võistluste päevadel on meil alati kuni pooled tiiajad päeva jooksul broneeritud green fee ja klubimängijatele, kes võistelda ei soovi.

Seega alati tasub, olenemata võistluse olemasolust kalendris, küsida ka mänguaegu nendele, kes satuvad meie kanti tulema või oma reisi siia planeerima. Hotelli broneeringud golfikeskuse kaudu saavad premeeritud ka veel umbes 15-20% soodustusega majutuselt. Seda siis meie partnerhotellides Tartus ja Otepääl, sest julgeme soovitada ainult parimaid.

Mis Teid ennast golfiga seob peale selle, et olete tegevjuht?

Kunagi varem olin tavaline harrastaja, sai nii mõneltki võistluselt karikaidki koju klaasi taha toodud. Mida rohkem olen olnud tegev golfikeskuse töö korraldamisega, nagu ka teistel kolleegidel, on harrastus pigem ikkagi oluliselt kahanenud. Hoolimata minu tööst on mu ülejäänud pere lausa golfisõltlasteks muutunud. Mu kaks poega, 6- ja 9-aastane, alustasid juba enne kõndima hakkamist ning ei jõudnud kumbki ära oodata, mil lubatakse golfikursusele. 6-aastane poeg Mikko Marten läbis kursused 4-aastaselt ja suurem poeg Oskar kohe, kui sai 5-aastaseks. Elukaaslane Pekka on golfi mänginud 30 aastat. Minu enda golfimäng jääb hetkel mitme põhjuse taha – golf on sõltuvusttekitav harrastus ja mind huvitavad golfikeskused turismiobjektina, seda siis minu EBS-ist tulnud haridusest ja elukutsest johtuvalt. Kulutan aega pigem golfikeskuste töökorralduse või ärilise kontseptsiooniga tutvumisele ja see võtab oma aja. Seega on vahetu töö suurim põhjus, miks ma golfi hetkel ei mängi. Lisanduvad muidugi ka muud kohustused, mille jaoks kulutan oma võib öelda olematust vabast ajast lõviosa, näiteks lapsed ja nende tegemised. Laste harrastuste hulka kuuluvad hetkel korvpall, jalgpall, peotants, animatsiooniring, judo lisaks golfile ja olen otsustanud, et neile peab mul aega olema. Aga muidugi, kui peaks juhtuma, et töö seoses golfiga oluliselt väheneb, tõotan mängimata ringid tasa teha!

Minu pere tegemised ja traditsioonid hoiavad mind liikvel ka reisides ehk siis meie pere sissetallatud teekond igal aastal on kokkuvõtvalt umbkaudu selline: Tallinn-Otepää-Alaska-mõned muud Euroopa või USA sihtkohad ja suviti olen Eestist eemal tavaliselt kokku umbes poolteist kuud. Alaskal jõuame mängida igal aastal ikka mõned golfiringid pärast seda, kui kalastusretkede kõige suurem nälg on kustutatud. Läheduses asuvates külades on 3 erinevat golfiväljakut, millest üks 18-rajaline Birch Ridge.

Tekst: Jüri Kukk

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!