Õige golfimängija jälgib tihti ilmakaarti

Ei heiduta tugev tuul ega vihm: Jaan Martinson Saaremaa golfiväljakul, mai 2011

Ei heiduta tugev tuul ega vihm:
Jaan Martinson Saaremaa golfiväljakul, mai 2011

Golf kui vabas õhus peetav spordiala sõltub küllaltki palju ilmastikutingimustest. Alljärgnevas loos püüame vaadata, millised ilmafaktorid mängu rohkem mõjutavad ning kust saada adekvaatset infot, sest Eesti sünoptikute tavafraas „kohati võib sadada hoovihma“ ei tähenda tegelikult midagi.

Kumb mõjutab mängu rohkem: tuul või vihm?

„Tuule mõju ei ole tegelikult nii suur kui võiks arvata,” leiab Eesti 1996. aasta meister Jaan Martinson. „Tugevama avalöögiga mees suudab ka vastutuulega saata palli griinile vajaliku arvu löökidega, nõrgemat hakkavad iilid segama. Kui taganttuul peaks justkui šansse võrdsustama, siis siin on ka omad probleemid. Näiteks griinile lüües ei saa pallile taganttuulega anda tagurpidi vinti. Ning teiseks, kui läbid kogu väljaku, siis on tuul niikuinii pooltel radadel vastu ja pooltel tagant.”

Kümmekond aastat mänginud ja Eesti seenioride tippu kuuluv fotograaf Mati Hiis on aga kindel, et tuul mõjutab golfi kõige rohkem. „On mängijaid, kes löövad ainult jõu peale. Ükskõik, kas tuul on vastu või tagant, siis nende lööki mõjutab ta kõige rohkem. Taganttuul teeb vahel lausa selliseid trikke, et sa üldse aru ei saa, miks pall just sinna lendas. Mitmekülgsel golfaril on arsenalis erinevaid lööke. Kui vaja, saadab palli madalama lennuga teele, teab üldse igasuguseid nippe. Siit tulebki erinevus,” leiab Hiis ja lisab. „Pealegi on Eestis tuul alati ebaühtlane, pigem puhub iiliti. Näiteks Niitväljal on ka selliseid radasid, kus avalöögi kohas tuult nagu polegi, aga puude kohal puhub tegelikult võimsalt.”

Martinsoni arvates on vihm tähtsam faktor. „Nii-öelda keskmisel klubimängijal pole vihma jaoks õiget varustust, näiteks kindaid. Probleem on ka selles, et kui võistlustel ei saa ilma valida, siis harjutama lähed ikka kuivaga, seetõttu paljud ei oska vihmaga mängida. Golfikepp on libedam, pehmel pinnasel ei veere pall edasi ning vähemkogenumad mängijad kipuvad käega lööma. Profid oskavad end vastavalt tingimustele valmis panna,” pajatab Martinson.

Hiis on aga veendunud, et vihm mõjub kõigile võrdselt. Tõsi, ühe klausliga, mida mainis ka Martinson. „Öeldakse, et pole halba ilma, on halb riietus. Kui kõik mängijad valiksid vihma ajal õige riietuse, siis erilist vahet mängus pole,” ütleb Hiis. Temperatuur peaks olema pigem ebamugavusfaktor – näiteks pikka aega Floridas elanud väliseestlasest golfar Carl Orav ei taha alla +15 kraadiga üldse mängida. Mõni Eesti kliimaga harjunu ei salli aga kuumust. Siiski mõjutab temperatuur ka lööki – kuuma ilmaga on pall elastsem ja lendab kaugemale.

Hiis pooldab samuti sooja ilma. „Olen üle 30-kraadise kuumaga tihti mänginud, isegi Aafrikas. Mind ei häiri see kuidagi. Vanem inimene tahab sooja ilma, tema mäng ei tule pigem jahedaga välja,” on Hiisi arvamus sarnane Orava omaga.

Mais-juunis võib Tallinnas ja Niitväljal olla täiesti erinev ilm

PallLumesGolfarid pidavat ilmaennustust päris sageli vaatama. Võistlusteks ilma valida ei saa, kuid harjutada tahaksid kuivaga. Ehkki mõnikord võiks olla vastupidi – kui ilmaennustus pakub tähtsate võistluste ajaks vihma, tasuks enne ka vastavates tingimustes harjutada.

Eesti ilmateenistusel on portaal www.emhi.ee, kuid sellel on omad nõrkused mõne välismaise veebiküljega võrreldes. EMHI koduleheküljelt saad tunni aja kaupa vaadata, milline ilm OLI erinevates Eesti paikades. Milline ilm ON järgmistel tundidel, seda teada ei saa. Ainult, kui sa oled ilmatark, võid eelnevate tundide vihmasadude liikumise põhjal midagi järeldada.

EMHI-l on kombeks isegi järgmise päeva ennustuse puhul jääda ebamääraseks. Tihti kasutatav väljend „kohati võib sadada hoovihma” ei tähenda midagi. Kus sajab? Millal sajab? Kui palju sajab? Ja kas üldse sajab? Kõik need küsimused jätab see fraas vastuseta. Ainult frontaalse saju puhul on vahel võimalik täpsemalt ennustada, näiteks „hommikul hakkab saartel vihma sadama, päeva jooksul levib sadu üle Eesti”. Siis võib Kuressaare golfar valmistuda mänguks pärastlõunal, Niitväljal või Jõelähtmel peaks aga hommikul ära käima.

Lisaks on EMHI vaatlusjaamadest golfiväljaku lähistel vaid Kuressaare oma. Jõelähtmel ja Niitväljal mängija peaks lähtuma Tallinna andmetest, kuid siit hoiatus: kevadel ja suve algul ei tasu seda arvestada. Miks? Külma mere mõju on mais-juu- nis sedavõrd suur, et elades näiteks Pirital, võite hommikul avastada end jahedast udust, kuid Niitväljal on üle 20 kraadi sooja ja päike paistab. Samas on nii Niitvälja kui ka Jõelähtme väljak piisavalt lähedal merele – päeva jooksul võib briis ka sinna ulatuda ja ilma ebameeldivaks muuta.

Meile õnneks hõlmab Soome ilmateenistuse ennustuskaart leheküljel www.yle.fi/sää ka Eestit. Seal on võimalik jälgida vihmapilvede teekonda eelmise 8 ja järgneva 8 tunni jooksul. Tõsi, kui eelnev sadu on sellel kaardil paikkonniti erinev, siis järgmisteks tundideks pakutav on joonisel umbmäärasem – suur ala on vihmaga kaetud, kuid päris „täppisennustust” soomlastelt ei saa. Teiseks pead kaarti hästi tundma, et teaksid, kus sinu golfiväljak asub, sest kohanimesid Soome sademetekaardil pole.

Norra ilmakülje info on kõige üksikasjalikum

Olud pole olulised. Saaremaa mees Eero Lapp rühib golfiväljakule kasvõi läbi vihma

Olud pole olulised. Saaremaa mees Eero Lapp rühib golfiväljakule kasvõi läbi vihma

Huvitavat ilmainfot pakub veebikülg www.windguru.cz, kus on iga kolme tunni tagant näidatud üsna täpselt sademete hulk, pilvisus, tuule suund ja tugevus ning temperatuur. Kuid tegemist on surfaritele määratud ilmainfoga, seetõttu asuvad kõik vaatlusjaamad mere ääres ning teha võib ainult üldisemaid järeldusi. Kuigi Tallinna kohta on seal päris hea info.

Sellepärast on golfarid väidetavalt leidnud hoopis meist pisut kaugema ilmastikusaidi www.yr.no. Norralaste küljel on olemas ilmaennustus peaaegu kõikide Eesti enam-vähem paikade, ka Niitvälja või Jõelähtme kohta. Tunni kaupa saab vaadata, millal vihm neid paiku külastab. Ennustus on tehtud üsna täpselt – näiteks on hoovihma pakutud järgmisel päeval kell 11 ja 12, siis uuesti kell 16 ja 17. Saadki golfimängu aja kinni panna nende tundide vahel. Iseasi on muidugi see, kui palju see ennustus paika peab. Usun, et rohkem kui 70% täpsust ei saavuta ka norralased, ehkki nende sait on usaldusväärne.

Pikemat prognoosi läheks vaja siis, kui teil on kavatsus kuhugi näiteks terveks nädalaks golfi mängima minna. Venemaa veebikülg www.gismeteo.ru pakub ilma kaks nädalat ette, paljudele Venemaa paikadele isegi 1,5 kuud ette (näiteks Peterburi või Pihkva põhjal saab miskit ka Eesti kohta järeldada). Kuid olles selle saidiga tuttav, tuleb öelda, et teise nädala prognoos enamasti paika ei pea. Sealt võib saada üldisema info (kas ilm on pigem vihmane või kuiv), aga konkreetsed päevad lähevad pidevalt mööda.

Ärge uskuge, et Lõuna-Hispaanias on alati ilus ilm!

Kuuprognoosid on peaaegu alati üldsõnalised, neid pakub Eestis nii EMHI kui ka Marko Kaasiku kodulehekülg. Kusjuures üldjoontes on nad õiged, tänavuse suve kohta EMHI kuigivõrd ei eksinud. Küsimus on vaid selles, kas golfiharrastajal sellisest teadmisest ka mingit kasu on.

Lõpuks tuleb muidugi mainida, et paljud meie golfarid harrastavad talviti soojal maal, näiteks Lõuna-Hispaanias harjutamist. Seesama Gismeteo või www.accuweather.com pakuvad 10-14 päeva ilma ette ka Hispaania kohta. Et aga usaldusväärsem on alati vaid esimene nädal, tuleks sel juhul Hispaania-sõit ülikiirelt otsustada, pikemalt planeerida ei saa.

Ning siinkohal tahaks hoiatada kõiki golfareid: te eksite, kui arvate, et Hispaania ilma polegi vaja jälgida, seal on ka jaanuaris kuiv ja soe. Vahemere ääres sajab talvekuudel sageli vihma, päevane ilm võib kõikuda +25 ja päikesepaistelisest kuni +10 ja vihmani. Kui keegi ütleb, et Hispaanias paistab alati päike, siis see pole õige!

Tekst: Ants Põldoja
Fotod: Mati Hiis

Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!

Jaga