„Mõnikord võid avastada, et oled jõudnud kohta, kus sa praegu oled, läbi totaalsete jamade!“
Traditsiooniliselt võiks ühe persooniloo sisse juhatada kirjeldusega, kellest on järgnevatel ridadel juttu. Näiteks – Mats Soomre on kirglik golfimängija, golfifotograaf, KoostööKunstiKooli Belbin asutaja, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud. Ta on koolitaja, treener, hinnatud lektor, konsultant, abikaasa, isa, äripartner ja sõber. „Aga see ei ole vastus mitte küsimusele, kes ma olen, vaid mida ma teen, mis rollid mul on. Kord küsiti minult, kas ma olen rohkem Belbin või õppejõud, mille peale ma vastasin rõõmuga, et olen 120% Belbin, 120% Mainor ja 120% golfifotograaf. Ehk kui üldse midagi teha, siis võiks ikkagi täiega panustada,“ hoiab Mats põnevust.
“Ehk kui üldse midagi teha, siis võiks ikkagi täiega panustada.”
Ta jätkab, et kui keegi uurib, kes ta on ja millega tegeleb, oleneb vastus hästi palju sellest, kes küsib ja mis on kontekst. Inimese olemus on mitmetahuline ja -tasandiline ning eri olukorrad toovad meis esile ka erinevad küljed. „Üldjuhul ma soovitan vastates üles lugeda oma tugevused ja alles siis rääkida oma nõrkustest, millele uuesti lisada juurde tugevused, mis aiatavad nõrkustega toime tulla. Kogenumad ja enesekindlamad võiksid aga küsijaile rahulikult silma vaadata ning rääkida alustuseks oma nõrkustest – kui kuulajad selle peale ei ehmu, siis jätkata oma tugevustega. Sellisel moel saab alustuseks maha võtta põhjendamatud ootused, mis inimestel aeg-ajalt teineteise suhtes ikka tekivad.“
Igale olukorrale sahtlitäis lahendusi
Oma tugevustena näeb Mats võimet ja oskust viia kokku erinevaid inimesi, tuua inimestes välja nende tugevused ja parimad küljed, tõlkida inimeste eripärad kasulikuks, leida võimalusi paremaks koostööks, panna lauale probleemid ja aidata need koos meeskonnaga ka ära lahendada. Kord ütles üks hea klient Joosep Matsile: „Mis sul viga, sul on oma sahtlite süsteem: igale olukorrale on oma sahtel kuhja võimalike lahendustega.“ Mats on käivitaja, innustaja, võimaluste leidja, lahenduste leiutaja, inimeste kokku viija ja entusiasmi tekitaja, et asjad hakkaksid õiges suunas liikuma. Tema kireks ja peamiseks tööriistaks on Belbini meeskonnarollide mudel, mis on Matsi sõnul universaalseks tööriistaks juhtimise, inimestevahelise koostöö ja suhtluse parandamiseks ning teineteisemõistmise suurendamiseks nii töös kui ka eraelus.Belbini meeskonnarollide profiil on parasjagu nii täpne, et võimaldab inimesi suures osas tundma õppida ilma pikemalt kohtumata.
„Belbini meeskonnarollide profiil annab väga hea ülevaate inimese tugevustest ja lubatud nõrkustest. See on parasjagu nii täpne, et võimaldab inimesi suures osas tundma õppida ilma pikemalt kohtumata. Tegu on justkui inimese kasutusjuhendiga, mis on kokku pandud tema enesehinnangu ja kõrvaltvaatajatelt saadud tagasiside abil,“ selgitab Mats. Ta toob välja, et meid ei peaks nii väga huvitama inimese isiksus ega iseloom. See, mis määravaks saab, on tema mõttelaad, suhtumine, käitumine ja panustamine. „Kas sa võimaldad endal olla see, kes sa tegelikult oled? Kas keskkond, kus sa tegutsed, võimaldab sul rakendada oma tegelikke tugevusi? Kui teadlik sa oled oma tugevustest ja nõrkustest? Eeskätt oma varjatud tugevustest?“ suunab Mats enda sisse vaatama.
Inseneriteadusest inimesteni
Lisaks olevikuhetke kaardistamisele võiks aeg-ajalt võtta ka hetke, et tõmmata hinge, vaadata selja taha ja märgata, millised pöördepunktid on toonud meid sellesse aegruumi, kus oleme praegu. Mats sõnab, et mõnikord võid avastada, et oled jõudnud käesolevasse kohta läbi totaalsete jamade. „See on päris huvitav kogemus, kui jõuad järeldusele, et see oli kokkuvõttes päris hea, et selline jama juhtus. Kuigi jama sees olla on ikkagi jama, siis kunagi ei tea, mida kasulikku sellest sündida võib, kui sa olukorraga toime tuled“ mõtiskleb ta. Pöördemomente on olnud Matsi eluski. „Võrreldes ajaga, mil mina keskkoolis käisin, on praegustel noortel ikka palju rohkem võimalusi, vabadust ja ressursse enda avastamiseks ja arenguks. Meie ajal oli laiast maailmast kogemuse saamine oluliselt piiratum, et mitte öelda täiesti piiratud. Mul on olnud eluaeg huvi tehnika ja inseneriteaduse vastu. Osa mu lapsepõlvest möödus isa töö juures suurte trafode ja vilkuvate tuledega poolautomaatlülituskappide vahel, tänu millele sain ma juba maast ja madalast aru, mis on elekter ja kõik sellega seonduv. Pärast keskkooli oli loomulikuks sammuks tehnikaülikooli astumine, kus olin arvutite ja arvutivõrkude erialal. Minus on siiani säilinud tugev armastus ja lugupidamine insenerinduse vastu,“ ütleb Mats. „Kui insenerid on loonud midagi uut, kasulikku ja huvitavat, siis on meie asi sellest aru saada ja kasutamine selgeks õppida.““See on päris huvitav kogemus, kui jõuad järeldusele, et see oli kokkuvõttes päris hea, et selline jama juhtus.”
Olles juba enne cum laude’ga diplomi saamist täismahuga tööl tarkvara arenduses, oli üpris loomulik sama teed jätkata. „Ajad oli keerulised. Eesti sai lõpuks ometi iseseisvaks, rubla asendus krooniga, riik oli noor ja noor oli ka ettevõtlus. Tänu tolleaegsetele juhtidele Imrele ja Kaarlile olime kõik ise ka aktsionärid. Oma firma, ise osanikud ja spetsialistid – see oli väga tugev motivatsioon! Tegime kõike täie hooga ja täiel rinnal. Ühel hetkel sai aga selgeks, et paljud tööga seotud probleemid ei seisnenud mitte inseneriteaduses, vaid selles, kuidas inimestega toime tulla ja nendega läbi saada.“
Oli see siis juhuse, saatuse või Imre teadlik otsus, aga just Mats oli see, kes ettevõttest klientide jutule saadeti. „Sõbrad küll muigasid, et mida ma seal teen. Kust ma teadsin, mis ma teen?! Kliendi juures hakkasin lihtsalt rääkima ja oma asja parimal võimalikul selgitama. Esimene kord läks väga hästi ja eduelamus oli vägev. Teisel korral enam nii hästi ei läinud. Ütleme nii, et napilt visati kliendi juurest välja. Algul ei saanud aru, et miks, tegin ju samamoodi kui esimesel korral. Siis aga tabasin ära, et see inimene oli ju hoopis teistsugune inimene – äkki peaks siiski enda lähenemist muutma? See kõik käis läbi jooksva õppimise: läks valusaks, õppisid uutmoodi tegema; ei olnud valus, tegid edasi,“ meenutab Mats hetke, mida võib nimetada tema tulevase kire ehk meeskonnatöö ja inimestevahelise suhtlemise võtmetegurite avastamise alguspunktiks. Vähemalt elu hakkas teda justkui selles suunas tugevalt nügima. Liikudes tarkvarainsenerist projektijuhini kuni arvutitehase direktorini.
Pere ja sõprade toel sündinud karjäärimuutus
„Ühel hetkel, kui olime piisavalt suureks ettevõtete grupiks kasvanud, ei suutnud ma omanikele oma nägemust enam selgeks teha, olin justkui kahe hammasratta vahel,“ meenutab Mats, kes muu hulgas oli toonase emafirma aktsionäriks. „Tulin päevapealt ära, olles selleks hetkeks pannud endast viimse välja. Alles hiljem ühes vestluses soomepoolse aktsionäriga kuulsin, et ma olla väga tubli ja asjalik ning suure potentsiaaliga olnud. Ütlesin üllatunult aitäh ja lisasin, et kahjuks on see vestlus aasta jagu hiljaks jäänud.“ Matsi jaoks tõstatus toona teravalt küsimus, mis on asjakohane tänapäevalgi: kui juhi ülesanne on kiita, tagasisidestada ja hoida üleval meeskonna vaimu, siis kes on see, kes juhti kiidab ja tema motivatsiooni hoiab? „Me kipume unustama, et ka juhid on kõigest inimesed oma tugevuste, eripärade ja nõrkustega. Vaevalt, et juhid ise lähevad meeskonnale kurtma, et keegi peab ka juhte kiitma, tunnustama ja motivatsiooni tõstma. Siinkohal tulebki küsiva pilguga vaadata omanike ja meeskondade poole.“
“Me kipume unustama, et ka juhid on kõigest inimesed oma tugevuste, eripärade ja nõrkustega.”
Pealtnäha taas üks nõnda-öelda jama olukord, ent just see andis Matsile võimaluse siseneda juhtimistreeningute ja koolitamismaailma põnevast uksest, lingiks üks toonases Äripäevas nähtud tööpakkumine, kus otsiti juhtimistreenerit. See oli üks nendest hetkedest, mis muutis kogu senise liikumise suunda. Kui kergelt selline karjäärimuutuse otsus sündis? See on pikem lugu, kuidas abikaasa ja sõbrad saavad olla keerukas olukorras abiks, kui endal piisavalt tarmukust.
Aasta oli siis 1998. Nüüd, 24 aastat hiljem, on suund sama ja hoog raugematu, sest Mats teeb kirega just seda, mis talle meeldib ja sobib, mis tal hästi välja tuleb ja mida kliendid kõrgelt hindavad. Tema südameteemadeks on tugevustel põhinev juhtimine ja meeskonnatöö, meeskonnarollide mudel, inimeste ja meeskondade tugevuste ning nõrkuste analüüs, kindel suhtlemisstiil ja esinemisoskused. Mats otsib probleemidele lahendusi ja aitab meeskondadel leida inimeste tugevused, nõrkused ning õpetab seda kõike mõistlikult kasutama.
Kolm mõtet Mats Soomrelt
- Kui üldse midagi teha, siis panusta täiega. Ole teadlik oma tugevustest ja nõrkustest ning anna endast maksimum. Ära anna kõikide tegevuste peale kokku 100%, anna 120% igas tegevuses!
- Kui sul on vaja ennast kellelegi tutvustada, siis kirjelda oma tugevusi. Kui enesekindlus lubab, siis lisa ka oma nõrgad küljed, kuna see võtab maha teise osapoole põhjendamatud ootused sinu suhtes.
- Mida põhjalikumalt oma klienti/partnerit/vestluskaaslast tundma õpid, tema tugevusi tunnustad ja nõrkusi aktsepteerid, seda edukamaks kujuneb teievaheline suhtlus ja koostöö.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
