Proffe vaadates jääb tunne, et me ei suuda kunagi nii hästi. Talenti muidugi kopeerida ei saa, küll leidub aga asju, mida neilt üle võtta. Golf Monthly rääkis Peter Newbyga, kes oli kauaaegne European Touri golfipoiss ja European Touri golfipoiste liidu juht.
Newby arvates tuleks kõigepealt teada, kui kaugele te suudate lüüa. Mõõtke näiteks välja 147-meetrine kaugus ja harjutage siis seda kaugust lööma. Peagi tajute, kui pikka lööki on võistlusel vaja ja millist keppi kasutada. Amatöörid alahindavad kepi tähtsust. Tuleks välja selgitada, kui kaugele mingi kepiga on võimalik lüüa ja see üles kirjutada. Kui amatöör teab oma meetreid ja keppe, muutub see automaatseks ja võib keskenduda mängule.
Proffe ei huvita, mis keppi on tulemuseks vaja. Neid huvitab ainult tulemus. David Gilfordil võis olla 140-meetrine avalöök, mis tavaliselt vajab 8-rauda, aga võib-olla oli vastutuul või õhk liiga jahe ja ta ütles: „Ma arvan, et ma võtan 5-raua.“ Amatöörid arvaks, et nii ei sobi, aga kui olukord nõuab, võtke teine kepp.
Mängijad ja golfipoisid tutvuvad enne võistlust väljakuga. Nad teavad, kui kaugele on vaja lüüa ja kuidas vältida bunker’eid. Amatöörid on kindlad, et koduväljakul on selle puuni 150 meetrit, on aga hoopis 145 või 155. Infot pole kunagi liiga palju. Käige vaiksemal päeval mõõtmas.
Tehke vähem vigu. Profid sihivad harva otse lipu suunas. Nad sihivad kõige tõenäolisema aukumineku suunas. Kui kõige parem variant on teha ühe riskantse pika löögi asemel kaks kindlat lühikest, tehke kaks lühikest. Tuleb teada oma piire. Kui te teate, et te ei löö kaugele, siis polegi vaja üritada. Olge kannatlik ja kasutage ära oma muud tugevused.
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.