Mainor Meelis on tegelenud golfireiside korraldamisega aastast 1998 ning on selle aja jooksul saatnud inimesi golfi mängima maailma kõige erinevamatesse paikadesse. Firma klientideks on kujunenud seltskonnad ja erafirmad väga laialt tegevusskaalalt, kes saavad nende vahendust kasutades võidu mugavuselt ja aja kokkuhoiult, samuti reisikorraldajate oskustelt ja teabelt ning ennekõike kindlustundelt.
Mainor Meelise asutaja Jüri Rebane ütleb, et alustati Vene ajal 1988. aastal, mil tal oli kavatsus luua hoopiski kaubandusettevõte. “Olin kaubandusalasel koolitusel, kus lektor ütles, et üks Soome firma soovib kontakti mõne Eesti erafirmaga, kellega arendada turismisidemeid. Kuna sel ajal tegin veel lisaks giiditööd ja mul olid olemas kõik vajalikud kontaktid Soome poole peal, siis mõtlesingi, et nüüd teeme ära! Pärast loengut sain lektorilt kontaktid, võtsin soomlastega kohe ühendust ja nii see pihta hakkaski,” kirjeldab ta.
Esimesed reisid toimusid siiapoole, siis aga alustati kultuurigruppide saatmisega välja ning kuna tegu oli Vene passidega, siis olid ka arusaamatused kerged tulema. Juba siis said algatajad pihta, et heal reisikorraldajal peab olema julgust, visadust ja jonni, et mistahes viisil reis õnnestuks.
Golfireisid said alguse hoopis suusatamisest
Esimesed golfireisid said alguse suusareisidest ja sellest, et golfarid tahtsid teada, kas nii saab ka golfi mängima sõita. “Korraldasime sel ajal suusareise Andorrasse. Kui lennuk maandus Prantsusmaal, uurisime golfiväljakute kohta ja seal oli neid küll. Meilt oldi huvitatud kohti ostma ja hakkasimegi reisi kokku panema. Esimesel aastal sõitsime seega Prantsusmaale golfama ja teisel juba Hispaaniasse. Nii need esimesed golfireisid toimusidki,” jutustab asutaja, kes ka ise golfi mängib. “Sain tuttavaks teiste mängijatega, kellele sai soovitatud Mainor Meelist ja tänaseks pakume juba igasuguseid võimalikke reise.”
Gruppi kokku pannes tuleb arvestada mitmeid momente. Üks asi on, kui tuleb kokku seltskond, kus inimesed ei pruugi olla omavahel tuttavad ja sootuks teine asi on, kui tuleb grupp golfareid, kes meid juba teavad, kellel on rühm koos ning soovid sihtkohast samuti teada. “Lähtuma hakkamegi grupi olemusest ja võtame aluseks seltskonna soovid. Kuna golfarite mängutase on väga erinev, siis kindlasti peame lähtuma sellest, et kokku satuksid suhteliselt võrdsed mängijad,” selgitab Jüri Rebane. “Oluline on, et rühmad ei oleks liialt suured. Grupis võiks olla kuni 25 inimest, et ei tekiks teiste järel ootamist ja et oleks mugavam ühiselt õhtust süüa ning muud sellised aspektid.”
Eeltöö tagab tõrgeteta golfipuhkuse
Reisikonsultant Vilietas Nurm lisab, et üldiselt teavad mängijad täpselt, mida tahavad, on ära teinud eeltöö ja ütlevad ette sihtkoha. “Alustame sellest, kuidas korraldada lend, planeerida seejuures mugav lennukava, milles ei oleks liialt ümberistumisi. Sealt jõuame juba väljakuteni – uurime, mis sihtkoha ümbruskonda jääb. Põhiline, mida soovitakse, on see, et seltskond saaks olla samas hotellis ja et väljakud paikneksid lähedal. Suur grupp ei ole mugav seepärast, et golfarid hakkavad mängima neljakaupa, jättes teised paratamatult pikalt ootama.”
Valik, kuhu minna golfi mängima, ei olegi nii väga lai. Paljuski piiravad võimalusi näiteks lennule kuluv aeg, hind ja mugavus. Vilietase sõnul on lähimad kohad Praha ümbruses, samuti Gotland. Enimkäidavateks võib pidada Hispaaniat ja Türgit. Ka Tuneesiat ja Marokot valitakse. Taimaal käiakse enamasti talvel, aga kuna sinna on nii lihtne minna, siis lähevad inimesed ise. Talviti armastatakse ka Dubaid.
Vilietas Nurm täpsustab, et ümberistumiste rohkus tooks kohe kaasa golfipagasi mahutamise küsimuse, mis maksab ja sellistest reisidest katsutakse hoiduda, nii saab olla kindlam, et varustus ei lähe kaduma. Golfireisil on kavas viis kuni kuus mängu ja üks vaba päev ehk kokku nädal. Vaba päev on see, kui saab ringi sõita ja tutvuda ümbrusega.
Vastukajad golfaritelt on kiitvad
Viie aasta eest tõsisemalt golfimänguga tegelema hakanud Leho Alliksoo on selle ala juurde jõudnuna ühendanud puhkuse mõnusate mängu ja avastusreisidega maailma erinevates paikades asuvatele mänguväljakutele. Euroopa või selle lähikonna maadest on ta käinud Prantsusmaal, Itaalias, Türgis ja viimati möödunud sügisel Küprosel, kus Paphose linna lähedal paiknevad tuntud golfiklubid Minthis Hills, Aphrodite Hills ja Elea Hills.
“Mainor Meelise juhtkonna inimesed mängivad ise samuti golfi ja oskavad soovitada, kuhu sõita ning lisaks on need hea firma poolt valitud reisid. Kõik on hästi korraldatud, grupp paraja suurusega ja saab mobiilselt liikuda, kohal on firma esindaja. Golfireisi hinna ja pakutava kvaliteedi suhe on paras. Puhkusest ja golfimängust saab maksimaalselt kõike võtta. Mina jõudsin nädalaga väljakutel kuus ringi teha,” kinnitab Alliksoo.
Teemehed käivad võõrsil varakevadel
Eestis tegutseb selline üksmeelne, aga samas sportlikus mõttes võistluslik seltskond nagu Teedemeeste Golfi Klubi (TGK). Alguse sai see 1995. aastal, kui tollane Harju Teedevalitsuse juht Jüri Seppar tutvustas kolleegidele golfi.
“2001. aasta lõpus tuli Jüri Sepparile ja teisele aktiivsele golfajale Priit Postile mõte minna enne Eestis golfihooaja algust nii-öelda treeninglaagrisse, et tuletada ka talvel golfi meelde, puhata ja võistelda. Ja nii see lahti läks. Kuna teedemeeste tööperioodi tippaeg on eelkõige suvisel ajal, siis natuke puhata ja mujal golfi mängida saame ainult varakevadel ning algusest peale oleme üritanud seda teha Lõuna-Euroopas,” räägib meeste tegutsemisest golfimurul staažikas mängija Valev Kuusemäe. “Tänaseks oleme käinud juba 13 korda. 14. korral läheme siis nüüd Marokosse.”
Tavapäraselt on viis mängu ja toimub võistlus auhindadele. Viiest mängust läheb arvesse neli ja järgmise reisi auhinnad ning sihtkoha valik on võitja korraldada.Vabal päeval üritab seltskond teha koos ühe ekskursiooni lähikonnas, et selle maaga tutvuda.
Erinevad väljakud on meeltmööda
“Soovime alati mängida viis mängu erineva laadiga väljakutel ˗ mägine või palju puid või palju vett jne. Kõigile on ilmselt jäänud meelde esimesest reisist Carcasonne’i väljak, mis oli raske, kus alustades tuli kohe ülesmäge lüüa, aga keegi ei suutnud. Meil oli kaasas siis pro Enrico Villo, ka tema ei jõudnud,” meenutab Kuusemäe. “Väljakud on alati täis üllatusi, mängima peab mõttega algusest lõpuni, hooletus maksab kohe kätte. Siin on alati olnud reisikorraldajate abi oluline, sest nende kaudu on tulnud parimad soovitused.”
TGK-l on ka oma võistlussari, kokku 13˗14 võistlust, alustatakse tavaliselt aprillis ja lõpetatakse oktoobris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
