Hea füüsiline vorm on vajalik nii tervise seisukohalt kui ka paremate tulemuste saavutamiseks golfimängus. Ajakirja Golf toimetuse ajakirjanikud Monika Kuzmina ja Joanna Müür on mitu kuud katsetanud erinevaid treeninguid, et mõista nende põhiolemust ja tutvustada uusi võimalusi ka golfimängijatele.
Kevadises ajakirja numbris proovisime lugejatele tutvustamiseks Aerial-joogat, Synergy 360 ning jõusaalitreeninguid, seekord aga hatha-joogat ning stepaeroobikat.
Tallinna Televisiooni saate “Terve tervis” autor ja juht Riina Reiman andis katseperioodist ülevaate igal esmaspäeval ka tele-eetri vahendusel.
Anna Sarapi hatha-jooga tunnis pannakse palju rõhku hingamisele
Golfimäng nõuab tööd iseendaga ning samuti on see joogas. Seepärast leiabki üha enam golfimängijaid tee joogani. Treener Anna Sarap ütleb, et hatha-jooga näol tegu on staatilise joogaga, mille juurde tehakse ka dünaamilisi liigutusi. Tunnis võetakse sisse erinevad asanad ehk poosid ja siis vahetatakse neid. Poosides püsides muutub mõistus rahulikumaks, inimene saab rohkem enda sisse vaadata ning hingamist kontrollida, lihaseid venitada ja kehas energia liikuma panna, et tšakrad lahti läheksid.
„On mitmeid astmeid, kuidas seda teha, alustades füüsilisest kehast ning lõpetades sisemise maailma ja sisemise minaga,“ selgitab treener. „Räägitakse, et terves kehas on terve vaim – me saame keha terveks ja läheme sissepoole. See mõjutab siseorganeid, vererõhku, kõiki protsesse, mille pärast me üldse elus püsime. See korrigeerib ja paneb paika.“
Hatha-joogas pannakse palju rõhku õigele hingamisele, sest hingates me püsimegi elus. Hingamine annab eluenergiat, sellega saab kontrollida pingeid ja halbu mõtteid ning hingamise teel on füüsiline keha seotud vaimsega.
Hatha-jooga trennis ei pea hambad ristis pingutama. Iga treenija teeb täpselt nii palju, kui jõuab. Treener kontrollib ja juhib tähelepanu küürus seljale või kõveratele põlvedele, sest kui selg on sirge ja rüht ilus, tunnetab inimene oma keha paremini. Venitused võivad olla valusad ning mõned inimesed ei suuda minna valulävest edasi ehk valu sisse. Selleks et valu sisse minna, peab oskama õigesti hingata ja lõdvestuda, ennast ümbritsevast välja lülitada. Seejärel valu sisse minnes võib avastada, et seda valu polegi, on vaid pinged ja probleemid meie peas.
Hatha-jooga trenni minnes pole vaja peljata vähese liikumisvõime või treenimatuse pärast. Kõik tuleb tasapisi ja harjutades ehk tegu on protsessiga. „Kui kehal võttis aega, et kinni minna, siis läheb ka aega, et lahti minna,“ seletab treener.
Tegemist on väga tasakaaluka trenniga, kuid siiski võib ka hatha-joogas end teadmatusest vigastada. Viltu võib minna palju asju, kui inimene pingutab üle või ei tea õigeid tehnikaid. „Ka joogas on olemas tehnika, mida peab teadma ja jälgima. Kui inimene on piisavalt palju treeneriga koos olnud, lugenud, ise kaasa teinud, siis ta endale viga ei tee, aga algajate puhul on oht olemas,“ ütleb Anna, lisades, et treenida tuleb oma tunnetuse järgi. On olemas ka asanaid ehk poose, mis mõne haiguse puhul on vastunäidustatud. Neid peaks inimene teadma ja mitte kaasa tegema.
Kuidas elasid treeningu üle ajakirja Golf katsealused?
Joanna ütleb naerdes, et hatha-jooga tund oli üks valus kogemus. „See oli tund, kus mul tekkis sügav austus kõigi iluvõimlejate ja joogatajate vastu. Minusugune puujalg ei paindunud ikka peaaegu üldse, aga treener Anna Sarap on väga kindla käega ja pani isegi minu keha pisut painduma. Trenn ise oli tegelikult mõnus ja lõõgastav. Usun, et kui seda järjepidevalt teha, on see lõpuks juba täielik nauding. Jooga on hea hommiku alguseks, aitab kondid pehmeks väänata ja pea mõtetest puhtaks saada.“
Monika hindab Anna Sarapit treenerina, kelle karmi käe all uue treeningu proovimine on omamoodi väljakutse. „Ta ei jäta midagi tähelepanuta, kuid kui midagi liiga raske tundub, oskab ta õigel hetkel ka veidi nalja teha. Kõige rohkem jääb aga trennist meelde see, et treener rõhutas pidevalt, et tuleb naeratada – elu ega trenni ei tohiks võtta üleliia tõsiselt, eriti veel alustades. Joogat soovitavad golfimängijatele paljud golfitreenerid ning mujal maailmas harrastatakse juba pikki aastaid golfijoogatki. Eks jooga kasulikkusest golfimängule tuleb igaühel ise veenduda, kuid hea tuju on Anna Sarapi juhitud hatha-jooga tunnis igatahes garanteeritud,“ jäi alati positiivne peatoimetaja rahule.
VAATA VIDEOT!
Stepitund on hea võimalus arendada vastupidavust
Treener Riina Suhotskaja tutvustab treeningut nimega stepaeroobika. Tegu on treeninguga, kus sinu ees on stepipink ning treeneri näitel tehakse stepipingil erinevaid harjutusi. Pingileastumise idee pärineb Ameerika treenerilt Jim Millerilt, kes tegi 1986. aastal põhisammud, pani paika tehnika, muusikatempo ja selle, milline võiks olla stepipingi kõrgus.
Stepitunnid on mõeldud erinevatele raskusastmetele, et kõik huvilised, sealhulgas algajad, saaksid sisse elada. „Stepitunnis on mitu raskusastet sõltuvalt sellest, kas tegu on algaja või edasijõudnuga, kas see on tantsuline aeroobika või suunatud lihastreeningule,“ tutvustab treener. Viimase aja trend on tema sõnul see, et pinki kasutatakse ka lihaste treenimise vahendina.
Kuna golfimängu jooksul läbitakse pikki vahemaid, on oluline võhm, mida saab arendada näiteks stepaeroobika tunniga, kuna stepaeroobika tund vastab 12 kilomeetrile paigaljooksule. Kui teha terve tund kaasa, on see treenijale hea aeroobne koormus ja et hoida põlveliigest, ei ole ka tempo tavaliselt kõrge. Kui tehnika on õige, tugevdab see treening põlve ümbritsevaid lihaseid, treenib neid ning on hea põlve- ja hüppeliigesele.
Selleks et stepaeroobika tund õnnestuks ja tooks enesega kaasa ainult head tuju ja tulemusi, mitte vigastusi, tuleb eelnevalt selgeks teha põhitõed. Riina sõnul peab seda tegema iga treener, kes tundi alustab. Oluline on see, et treenija ei seisaks pingist väga kaugel, vahe peaks olema labajala pikkune. Seista tuleb pingi keskel. Oluline on kehahoiak ehk siis pea on otse, õlad all, lihased toonuses ja jalg põlveliigesest pisut kõverdatud, mis on vajalik, et põlveliigest üle ei sirutaks.
Esimeste tundide jooksul tuleb vaadata, kuhu astud, aga ei tohi ka olla hirmu, et kukud. „Kui õigesti astud, ei ole võimalik kuskile kukkuda, pink on stabiilne,“ seletab treener. „Maha astudes on oluline see, et ei astu kaugele. Kõigepealt paned maha päka ja siis rullid maha kanna. Uut liigutust alustades jälgid, et kannad oleksid kindlalt maas, et koormus ei langeks sääremarjale ja hüppeliigesele. Sellega väldime ülekoormust.“
Stepaeroobika tund on kombinatsioon stepitunnist ning lihastreeningust. „Põhisammud on kerged ja kui need selgeks saate, on tund puhas nauding,“ räägib treener. „Mõtlete vaid sellele, et astute pingile ja maha, ning lihased teevad muudkui tööd. Kes tahab ilusaid reielihaseid, siis stepitund on selleks ideaalne.“
Mida arvavad stepaeroobika tunnist ajakirja Golf katsetajad?
„Trenn oli tantsuline ja treener nõudlik,“ räägib Monika. „Sammud läksid ikka mitu korda sassi. Pealtnäha on kõik väga lihtne, aga kui ise kaasa tegema hakkad, pole nii kerge midagi. Selles trennis kulub rütmitunnetus ja tantsuarmastus igati marjaks ning kes soovib ennast tantsuliselt tugeva treeneri käe all treenida, siis see trenn on just teile.“
Ka Joannale oli stepaeroobika paras katsumus. „Trenn oli tegelikult päris keeruline. Tundub küll, et mis see ära ei ole – pingile hüpata ja siis jälle maha. Aga tegelikult on tegu hea lihastreeninguga enda keha raskusel.“
VAATA VIDEOT!
Artikkel ilmus ajakirja Golf suvenumbris.
Jüri Kukk, Joanna Müür, Monika Kuzmina
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
