Golfiga tegeledes on kasulik põhiala kõrval ka üldist kehalist vormi treenida, et koormust saaksid ka need lihased, mis tavatreeningul koormust kätte ei saa. Ajakirja Golf toimetuse ajakirjanikud Monika Kuzmina ja Joanna Müür võtsid ette mitu kuud kestva projekti, mille raames käidi läbi erinevad treeningud. Tallinna Televisiooni saate “Terve tervis” autor ja juht Riina Reiman andis katseperioodist ülevaate igal esmaspäeval ka tele-eetri vahendusel.
Tuuli Jõgari joogatrennist saab adrenaliini, magusat valu, lõõgastumist ja gravitatsiooniseaduste rikkumist
Aerial Yoga treener Tuuli Jõgar tutvustab joogastiili, mida nimetatakse ka antigravity joogaks. Seda tehakse spetsiaalses hamak-linas, kus on võimalik kogeda nii-öelda antigravitatsiooni. Tegelikult gravitatsioonijõud ikkagi mõjub, lina vaid toetab teatud ebaloomulikes asendites olemist, näiteks pea alaspidi asendis.
“Vahel on see mõnus, vahel valus, aga Aerial jooga ongi teistsugune, seda ei saa võrrelda tavajoogaga — siin on võimalik adrenaliini tunnetada, kui ripud pea alaspidi, selles on rohkem tsirkust kui joogat,” seletab Tuuli Jõgar. Lina abiga on lihtsam ja rahulikum enda venitamist õppida ja teostada.
“Aerial joogat on võimalik mitmeti üles ehitada, ei pea ainult pea alaspidi rippuma. Inimesed tahavad alati seda kõige ekstreemsemat variant ära proovida,” jutustab treener. “Kes on siin juba mitu korda käinud, tahab juba neid trikke teistelegi näidata, ja kes on esimest korda, see võib kohkuda, et issand, mida siin tehakse! Ei pea tingimata olema pea alaspidi, kõiki asju saab teha ka rahulikumalt ja lihtsamalt, sellega pikkamööda harjuda.”
Treener küsib trenni tulijatelt, et kas selg on terve ja kas laeval või lennukil reisides süda pahaks ei lähe, tegu pole siiski pelgalt uudishimuga. “Kiikumine on asi, mis kõigile ei sobi — mõnele ju meeldib karussell, teisele jälle mitte. Mõni saab teatud olekus kaua olla, mõni jälle mitte. Aga see ei olene alati mitte inimese olekust, vaid mõnikord ongi päev selline, kus kõigil käib pea ringi ja ei saa asendeid võtta, väljas sajab näiteks vihma ja midagi ei tule välja. Selja kohta küsime sellepärast, et mõned venitused on tugevad ja kui neid teha ei saa, siis tuleb teatud alternatiivseid harjutusi teha,” selgitab Tuuli Jõgar.
Vastunäidustuste kohta ütleb Tuuli, et Aerial jooga rasedatele ei sobi, neile peaks selleks olema eraldi tund, kus nad saaksid lihtsalt linas pikutada, sest seal saab peaaegu et kõhuli olla. Harjutusi tehes aga võib lina tihti kõhtu või selga suruma hakata ja seda siiski teha ei tohiks. “Kui on kõrge või madal vererõhk, siis see jooga keelatud küll pole, lihtsalt peab valvel olema, pole vaja endale probleeme tekitada. Kui inimesel on suhkruhaigus, siis pole see tund talle ka hea, sest lina on palju aega ümber keha ja käte ning see soonib. Palju sõltub treenitava soovidest — võib aega veeta nii, et pikutadki, aga võib ka nii, et higi on otsa ees,” seletab treener.
VAATA VIDEOT!
Synergy 360 trenn annab hea tuju, jõudu ja kiirust
Treener Erik Grigorjev tutvustab treeningstiili nimega Synergy 360. Treener selgitab, et tegu on jõutreeninguga, milles töötatakse läbi kogu keha ja see annab hea tuju, jõudu, kiirust, võhma ja mõistagi on seda tore teha teistega koos. Alguses on soojendus, kus lihased saavad läbi töödeldud ja siis hakatakse jõuliselt treenima. Trenn meeldib inimestele ka seetõttu, et traumaohud on välistatud, kuna treener seisab kõrval ja jälgib tehnikat.
“Alguses ongi tähtis tehnika kätte saada, siis saab ka kiirust ja jõudu lisada,” seletab Erik Grigorjev. Üheks peamiseks treenerile esitatavaks sooviks on suveks saledaks saada ja kohapeal uurisimegi, et kas praegu treenimist alustades on seda 1. juuniks võimalik saavutada. ”Annan endast parima, aga ma ei tea, millised on inimesel eluviisid pärast trenni, kuidas ta toitub jne. Luban, et hoian kätt pulsil,” ütleb Erik. Tema sõnul algab kaalulangetus õige toitumisega, aga tulemuse saavutamiseks on vaja 3-4 korda nädalas trennis käia.
Järgmisena uurisid ajakirjanikud, kas on treeninguid, mis annavad kiire tulemuse. Treeneri sõnul on esimest tulemust varsti näha, esimesed 6-7 kilogrammi saab kähku alla, aga need 3-4 kilogrammi, mis on vaja veel maha võtta, need nii kiirelt ei kao, see võtab aega. Palju oleneb ka konkreetse inimese lihastest, geneetikast, toitumisest ja paljust muust — edu saavutamiseks ainult trennist ja juurikate nosimisest sageli ei piisa. Erik täpsustab, et tulemusi ei pruugi tulla, kui süüakse rasvast ja jahust toitu ning suhkrut, samuti ei tohiks hilja õhtul süüa. Puu- ja juurviljad seevastu on väga kasulikud. Paljudele inimestele teevad tuska teatud kehaosad, millel küll teiste silmis ei pruugi midagi viga olla. Treeneri sõnul saab neid vastavalt soovile trimmida. Üldiselt aga ei peaks inimesed vaid hooajaliselt trennis käima, see peaks olema elustiil ja -mõte ning alustada võib kes tahes ja igal ajal, kõik oleneb endast.
Erik Grigorjev kinnitab, et Synergy 360 trennis töödeldakse terve keha läbi ja kui keegi tahab treenida teatud kohta, siis annab treener just seda lihast mõjutava koormuses. “Sa ei pea ennast teistega võrdlema, tee õigesti ja pikapeale tuleb kõik välja, siis saad ka jõudu ja koormust lisada,” ütleb treener.
VAATA VIDEOT!
Treener Roman Gritsanjuk ütleb, et igaüks, kellele meeldib treenida, leiab jõusaalis tegevust
Kolmas saal, mida ajakirjanikud ja Tallinna Televisiooni tervisesaate võttemeeskond külastasid, oli jõusaal, kus treener Roman Gritsanjuk kohe alguses rõhutas, et igaüks, kellele meeldib treenida, nii mehed kui naised, leiavad jõusaalis tegevust.
“Mehed tahavad olla vormis ja tugevad, aga naised tegelikult kardavad suurteks saada, kuid samas on neil raskem ka lihasmassi kasvatada,” selgitab treener. “Naised tahavad olla ilusad ja pringid, käed ja tagumik on sellised kohad, mida nad tahavad vormis hoida ja ilusa vormi jaoks sobib jõusaal nii meestele kui naistele.”
Treeneri sõnul saab jõusaalis teha vägagi erinevaid harjutusi, kuid tähtis on seejuures ka inimese eluviis, toitumine ning jõusaal võib olla ka mingi ala lisatreeninguks. Kuivõrd Terases tehakse rühmatreeningud, siis võib daam, kes soovib oma tagumikku heas mõttes vormi ajada, lisada ka jõusaalis rassimise. Kui aga inimene on jõusaalis esimest korda või pole tal treeningmasinatel veel eriti kogemust, siis on mõistlik paluda abi ja nõu personaaltreenerilt.
Õigem on kasutada personaaltreeneri abi
“Kui inimene tuleb esimest korda, ei tea ta, milleks on need masinad tehtud ja siis tasub pöörduda valve- või personaaltreeneri poole,” selgitab Roman. “Personaaltreener on parem, ta vaatab üle treenija tausta, tema tervise, uurib, mitu korda nädalas ta trenni tahab teha, mida ta peale jõusaali veel teeb, ja annab siis soovitused.”
See, kui kaua personaaltreeneriga koos trenni teha tuleb, pole mingite reeglitega paika pandud. Mõned inimesed teevad seda treeneriga koos paar-kolm korda, mõned tahavad kogu aeg koos teha. “Inimene peab ise aru saama, kas ta juba oskab teha või mitte ja treeneriga saab ju alati nõu pidada,” pakub Roman. “Mõned arvavad, et saavad esimese korraga kõik selgeks, aga see on võimatu. Esimesel korral näitab treener ette ja teisel korral tulles on see juba ununenud — tavaliselt jääb õpetus kolmandal korral pähe.”
Paljud jõusaalis tehtavad tüüpilised vead on tingitud teadmatusest. Romani jutu järgi tahavad inimesed alustada suuremate raskustega, aga kui tehnikatest midagi ei teata, ja hakatakse treenimata seljaga tegema kükke või tõstma raskusi, on see pigem ohtlik. Mõni jälle paneb tema tähelepanekuid mööda peale väikesed raskused ega pinguta üldse ning kui ei pingutata, pole ka trennist kasu. Personaaltreener ongi selleks hea, et tema paneb need asjad paika.
Kolm-neli kordas nädalas on parim
“On hea, kui inimene käib nädalas paar korda trennis, kuid tervisele see olulisi tulemusi ei anna, peab natuke rohkem pingutama, 3-4 korda nädalas ja kui on tõsisemad eesmärgid, siis ka viis korda,” õpetab treener. Kontoris töötavatele inimestele on mõistagi seegi kasulik, kui jõusaali jõutakse paaril korral, sest lisaks saab nii kaua trenni tulles õues liikuda, kuid 3-4 korda on siiski optimaalne.
Jõusaali trennis käiakse selleks, et keha vormis hoida ja kaalu alandada, aga on ka neid, kes tahavad vastupidist tulemust, kaalutõstmist, enamasti lihasmassi kaudu. Sel juhul tuleb trenni teha suuremate raskustega ning korduste arv on väiksem ning sööma peab ka rohkem kui tavaliselt. Roman soovitab ka toidulisandeid ja proteiinijooke kasutada. Kui aga ajakirjanikud uurivad, kumb on kergem, kas kaalu tõsta või langetada,ütleb Roman: “Kaalu langetamine läheb mõnel inimesel kiiresti, teisel aga väga vaevaliselt. Kaalu tõstmine aga on väga raske töö, just lihaste saamiseks, niisama ei juhtu selle juures mitte midagi.”
Joanna sai enesest jagu
Golfiajakirja toimetaja Joanna Müür ütleb, et ta on enamasti jõusaalist eemale hoidnud, kuna on olnud kimpus kaaluga ja tahtnud seda langetada, kuid talle tundus, et jõusaal pole justkui selle jaoks, vaid pigem ikka rühmatreeningud või jooksmine. “Samuti olen alati arvanud, et lõpuks näeb see üritus välja selline, et jalutan ühest saali otsas teise, hantlid käes ja üritan välja mõelda mõne harjutuse, mis oleks enam-vähem normaalne,” mõtiskleb Joanna.
“Treener Roman tegi selgeks, et ka jõusaali treeninguga on võimalik kaalu kaotada ja näitas ette mitmeid harjutusi, millest võiks jõusaalis alustada. Tunnistan, et jõusaal on minu jaoks küll väga raske ja andis ikka kõvasti tunda, et pole seda kohta ammu külastanud.
Kõige enam soovitaksin inimestel, kes samuti kardavad jõusaali minna, hankida endale kas personaaltreener või mõni sõber, kes asjast rohkem teab, sest see annab julguse ja personaaltreeneril on siiski rohkem kogemust ja ka harjutuste pagas on suurem.”
Monika tegi alguses targa näo pähe
Monika Kuzmina ütleb, et personaaltreeneri juuresolek ja nõuanded esimestel treeningutel annavad juurde turvatunnet, et olla kindel, kas harjutused saavad õigesti tehtud. “Olen varem jõusaalis küll treeninud, kuid mäletan selgelt, kuidas aastaid tagasi tuli saali peatreener pead raputades minu juurde ning näitas ette, kuidas tegelikult peaks treeningmasinat kasutama. Ega ma ise abi küsida küll tookord ei julgenud.
Tegin esimestel päevadel lihtsalt tarka nägu ja püüdsin aimata, kuidas peaks. Mulle tundus, et teen trenni, aga nagu selgus, siis treenerile mitte. Muidugi polnud see õige käitumine, aga inimene kord on selline,” meenutab Monika esimest trenni. “Kujutan ette, et sama probleem võib ka teistel olla, et peas kumiseb mõte: ah ei hakka jõusaali minema, ebamugav on mitte osata neid kümneid treeningmasinaid kasutada ja küsida nagu ka ei taha, äkki jään lolliks. Muuseas, hetkel naljakana näivad eelarvamused ja hirmud valdasid mind ka golfimängule mõeldes ajal, mis green cardi taskus polnud.
Usun tõesti, et parim lahendus olekski alguses paluda jõusaali külastades treeneril mõned korrad kõike ette näidata ehk koos läbigi teha ja alles siis targalt targa näoga edasi treenida. Valdkonna spetsialistide abi kulub igal pool ära!”
VAATA VIDEOT!
Artikkel ilmus ajakirja Golf kevadnumbris.
Jüri Kukk, Monika Kuzmina, Joanna Müür
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
