Saates “Terve tervis” tutvustati koostöös ajakirjaga Golf esmaspäeval muude teemade kõrval ka südame seiskumise korral kasutatavat elustamisaparaati, mis juhendab ise, kuidas sellega ümber käia, ning annab elektrišokki. Saatejuht Riina Reiman uurib, kas selline abimees peaks olema ka iga golfiklubis. Selleks on saatetiim tulnud Golf X golfistuudiosse, kus saatejuhi esimeseks vestluskaaslaseks on EGCC klubiliige Toomas Kull, kes tegutseb selle nimel, et sellised aparaadid oleksid kriisiolukorras alati saadaval.
Emotsioonid kergitavad ohtlikult vererõhku
Paljud noored on arvamusel, et golf on rahulik jalutamine ja palli toksimine ning seal ei saa midagi juhtuda. 10 aastat golfiga tegelenud ja erinevate inimestega koos mänginud Toomas Kull ütleb, et emotsioone on väljakul seinast seina ning adrenallinilaks on kerge tulema. “Vererõhk võib lakke hüpata nii positiivsetest kui ka negatiivsetest emotsioonidest,” teab ta. Teine saatekülaline, AB Technology diagnostikasektori juhataja Ilmar Kelder selgitab, et enamus südame äkksurmadest on olnud meestel vanuses 35 kuni 55 eluaastat. “Aga see ei tähenda, et seda ei võiks juhtuda nooremate või vanematega ja see ei pea olema otseselt spordiga seotud,” lisab ta.
Aparaat peab olema kergelt kättesaadav
Elustamisaparaadihinnaks on 1200 eurot. Toomas Kull lubab EGCC väljakule neid hankida kaks tükki, üks klubihoonesse, teine mänguplatsile, kus ta peaks mängude ajaks sätitama kõige kaugeimasse nurka, kus üldse mängitakse. Ka Ilmar Kelder soovitab elustamisaparaadidi panna kõige käidavamasse kohta, kus keegi, kes seda käsitseda oskab, selle ka üles leiaks. Hea koht oleks näiteks administraatori juures, kuid mitte mingi erialatöötaja sahtlis, sest teda ei pruugi hetkel hoones kohal olla. Tavaliselt pannakse aparaadi asukoha juurde vastav silt, vajadusel ka noolekesed ja tegu on spetsiaalse rahvusvahelise märgiga.
Seade õpetab ise, kuidas tegutseda
Elustamisaparaat on ise väike, et seda oleks mugav kasutada, see on lihtsam variant haiglates kasutatavatest defibrillaatoritest ja erinevus on selles, et selle seadmega ei ole võimalik kogemata šokki anda, sest sisse ehitatud automaatne analüsaator fikseerib ise, kas süda töötab või mitte ja kas šoki järele on vajadust. Aparaadi käivitamine pole keeruline, sest ta annab ise juhiseid, neid tuleb rahulikult kuulata ja nende järgi edasi toimetada.
Ilmar Kelder selgitab, et roheline põlev tuluke näitab aparaadi töökorras olekut, seade teeb ise sisetesti ja annab valmidusest teada. Kui elustamisaparaat on töökorras, tuleb ta seinalt maha või kapist välja võtta, käivitamiseks on vaja avada kaas ja aparaat hakkab kohe ise õpetama — ekraanile ilmuvad pildid, mida on vaja teha, pluss veel tekst. Tekst on oluline, kui elustamine toimub mürarikkas keskkonnas, näiteks tehases.
Tuleb elustada professionaalse abi saabumiseni
Inimene on see, kes paneb elektroodid kehale ning tema vajutab ka nuppu, aga šokk on vaid osa elustamisprotsessist. Samal ajal tuleb jätkata ka elustamise ABC-d ehk südamemassaaži ja kunstlikku hingamist, välja arvatud juhul, kui aparaat ütleb, et seda teha ei tohi, ehk siis šokiandmise hetkel. Täpsemalt ütlebki aparaat “Ära puuduta patsienti!” ja siis nupule vajutamise korral annab šoki. “Tihtipeale esimese šokiga tulemusi ei olegi ja aparaat jätkab iga kahe minuti järel ütlemist, et ära puuduta, laeb voolu üles ja annab nupule vajutades uuesti šoki, kontrollides seejärel, kas süda hakkas tööle,” kirjeldab Ilmar Kelder. “Elustamist tuleb jätkata kuni professionaalse abi ehk kiirabi saabumiseni, mil kiirabitöötaja elustamise üle võtab.” Iga minutiga, mil midagi ei tehta, langeb elustamisvõimalus 10 protsenti.
Iga sekund on ülioluline
Kui esimese 5 minuti jooksul kasutada elustamisaparaati, on šanss ellu jääda umbes 70%, kui ei, siis 10-20%, seega on iga sekund ülioluline. Mida kiiremini hakatakse südamemassaži tegema, seda kiiremini saab šokki anda ja seda suurem on ellujäämisvõimalus. “See ongi põhjus, miks elustamisaparaat peab olema käidavas kohas — Eestis jõuab kiirabi kiiresti kohale, aga esimese viie minuti jooksul ilmselt mitte, vahemaad on liiga suured, eriti kui ei olda kesklinnas,” nendib doagnostikaosakonna juhataja Ilmar Kelder.
Statistiliselt on Eestis üle 600 äkksurmajuhtu aastas ja iga kord oleks selline aparaat ära kulunud. Ilmar Kelder teab kahest juhtumist avalikus kohas, kus elustamine on olnud edukas ja inimesed siiani elus ning üks neist juhtus Tartus Aura veekeskuses.
Aparaadid igasse golfiklubisse
Toomas Kulli sõnul pole elustamisaparaate siiani üheski kümnest golfiväljakust, kuid võiks olla kõigis, ka kahes väikseimas. Ajakiri Golf on selle probleemi koostöös Toomas Kulliga üles tõstatanud ja EGCC on algatanud klubiliikmete seas annetamiskampaania, et aparaadid oma vahenditega ära osta. “Tavaliselt on nii, et kui kellegi või millegi ära kindlustad, siis reeglina midagi ei juhtu — loodan, et kui klubi seinal on elustamisaparaat, siis samuti midagi ei juhtu,” usub Toomas Kull.
VAATA SAATE KORDUST!
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.