Igapäevaselt ennekõike väga hea jäätise poolest tuntud firmat Premia juhtiv Katre Kõvask (hcp 13) on kirglik spordifänn. Tema saavutused golfiväljakul on sama muljetavaldavad kui ärimaastikul ning uudishimu, teadlikkus ja julgus proovida erinevaid asju aitab kindlasti jätkuvalt nii golfis kui ka töös jõudsalt edasi areneda.
“Sport on mind võlunud väga varasest lapsepõlvest saadik, oli see siis sulgpalliturniir vanaisaga või rattavõidusõit võitmaks iseennast või lihtsalt Eesti sportlastele, kes tol ajal veel NSVLi värvides võistlesid, televiisori vahendusel kaasaelamine,” räägib Katre. “Otsustav samm sai tehtud 10-aastaselt, kui täiesti vabatahtlikult ja ilmselt ka vanemaid informeerimata osalesin Tartu Kergejõustikukooli katsetel eesmärgiga pääseda mõnda treeninggruppi. Katseid lõpuni teha ei õnnestunudki, pärast 60 m jooksu pandi mu nimi kirja ja algas minu kergejõustiklase karjäär, mis kestis keskkooli lõpuni. Lemmikaladeks said kaugus- ja kolmikhüpe, kuid kes vähegi kergejõustikku teinud, teab, et tegelikult tuli ühel või teisel kujul rinda pista kõigi aladega.”
Katre on varasest noorusest sporditüdruk
Ülikooli alguseks oli Katrel taskus Eesti noortemeistri tiitel kaugushüppes ning sporditegemise ja enese proovilepaneku pisik on sellest ajast veres. Tänaseks on noorusaegne tihe kokkupuude liivakastiga asendunud golfimängu käigus ikka ette tuleva bunker’ites rassimisega, kuid Eesti kergejõustikule elab ta endiselt tulihingeliselt kaasa ning vaatan suure rõõmuga, kuidas uus põlvkond tuleb, näeb ja võidab.
Katre ütleb, et tee golfi juurde oli väga käänuline. “Kõige esimene mälestus pärineb aastast 1989, kui käisin külas Rootsis elavatel sugulastel. Üks neist oli golfipisikuga nakatunud ning viis meid kõiki oma koduklubisse, pistis mulle harjutusgriinil putteri pihku ja käskis palli auku veeretada. Puhtast viisakusest seda siis ka tegin, täpselt ühe korra ja sellega mu huvi piirdus,” meenutab ta.
Glfipisikusse nakatumine tuli nagu selliste asjade puhul ikka. “Aastal 2007 korraldas Premia koostööpartner asjast huvitatutele green card’i kursuse ja taas, puhtast viisakusest, lubasin, et osalen ka. Leppisin iseendaga mõttes kokku, et püüan esimese päeva sellest kolmest vastu pidada ja seejärel mingi ettekäändega rohkem enam mitte kohale ilmuda. Millegipärast oli mul arvamus, et see ala ei sobi mulle – liiva küll on, aga mitte jooksmist või kangiga hüppeid, parimal juhul siis paarikümne aasta pärast võiks seda jalutamist ja vehkimist tõsisemalt proovida. Esimese green card’i kursuse päeva õhtuks olin sellest alast aga enesele väga suureks üllatuseks ülepeakaela sisse võetud.” Näpp oli seega alates green card’i kursusest golfimängule antud …
Tasapisi golfi juurde
Katre ütleb, et mängu tehnilisest keerukusest ja vaimsest küljest ei teadnud ta sel hetkel veel midagi. Küll aga oli seis selline, et naine oli samal ajal alustanud tenniseõpinguid ja need kaks ala korraga tema ajalimiiti lihtsalt ei mahtunud. Katre valis tennise ja pühendus sellele. Golf jäi selliseks mõnusaks jalutamiseks, eesmärgiga aeg-ajalt pallile pihta saada ja lihtsalt looduses olla.
“Väljakule sattusin suvel vaid loetud korrad, tehnikast ei olnud aimugi ning kui par 5 või par 4 õnnestus läbida ühekohalise numbriga, olin väga rahul,” meenutab ta.
2013. aastal tuli aga teha kannapööre: tennisemäng oli segastel asjaoludel vaja jätta unarusse ning seetõttu avanes lõpuks tee golfi juurde. Hooaja alguses paar kuud omaette pusimist andis konkreetse signaali, et niimoodi ei jõua mitte kuhugi. Edasist kirjeldab Katre nii:
“Hea kolleegi soovitusel läksin Mari Suursalu juurde trenni, lootes, et hooaja lõpuni jäänud paari kuuga ehk saab midagi selgeks. Uut infot tuli palju, hakkasin regulaarselt treenima ja händikäp kukkus kahe kuuga 36 pealt 20-le. Ühtlasi sain aru, et õppida on veel vaja väga-väga-väga palju ja et golf on maailma ägedaim mäng, mida ma tahan mängida elu lõpuni. Üks parimaid ütlusi golfi kohta, mida olen kohanud, pärineb Bobby Jonesilt: „Golf is the closest game to the game we call life. You get bad breaks from good shots; you get good breaks from bad shots – but you have to play the ball where it lies“. (Golf on sarnaseim mäng sellele mängule, mida me nimetame eluks. Heal löögil võib ebaõnne korral olla kehv tulemus ja kehval löögil juhuslikkuse tõttu hea tulemus, kuid palli tuleb sellegipoolest mängida sealt, kus see asub.) Eks see ongi see, miks nii paljud inimesed on golfipisikusse nakatanud – nii nagu minagi. Golf on mäng, kus tuleb võita iseennast nii vaimses kui füüsilises mõttes, pidevalt edasi arenedes ja uusi eesmärke püstitades, ja see ongi see, mis mind golfi juurde alati tagasi kutsub.”
Kolm olulist märgusõna
Tugevus, painduvus ja energia on Katre sõnul need kolm märksõna pilateses, mis käivad golfimängu juurde nagu sukk ja saabas. Pilatese tehnika ja golf on üllatavalt sarnased – mõlemad nõuavad täielikku keskendumist, teadlikku kontrolli oma liigutuste üle, õiget hingamist ja pidevat eneseületust. Enamik maailma golfitippudest pilatest ju harrastabki ja seda täpselt samal eesmärgil – saamaks painduvust ja saamaks tugevust just nendele lihastele, mis tagavad swing’i stabiilse ja veatu sooritamise. “Pilatese mõju on mu enda näitel väga selge – keha liikumine on oluliselt paranenud ja võime hoida swing’i ajal palju paremini tasakaalu on silmnähtav ja hästi tajutav. Suurt osa keha liikumisest, mida täna suudan teha, veel pool aastat tagasi, enne pilatesega alustamist, ei suutnud,” räägib pilatese harrastaja.
“Harjutusi on kokku rohkem kui 500, neid kombineeritakse vastavalt võimekusele ja oskustele ning ükski trenn ei ole mõne eelmise koopia. Alati on midagi uut, on enese proovilepanekut ning sageli saabub ka positiivne üllatus seoses mõne harjutusega, mida kunagi varem tehes saatis jännijäämise tunne. Pilatese arsenali kuuluvad ka spetsiifilised golfimängijate harjutused, näiteks üla- ja alakeha autonoomse liikumise tagamiseks, tänu millele on mul õnnestunud mitmeid vajakajäämisi swing’i sooritamises üsna kiires tempos parandada.”
Pilates aitab golfimänguks vormi
Sügisel-talvel, enne golfihooaja algust, teeb Katre pilatesetrenne TPE stuudios kolm korda nädalas poolteist tundi korraga. Sellest on saanud tema golfihooaja ettevalmistuse lahutamatu osa.
“Senine praktika on näidanud, et lisaks oluliselt paranenud füüsisele ja rühile annab pilatesetrenn ka täiesti uutmoodi positiivse energia, mis stressirohkel ajal aitab säilitada vaimset tasakaalu. Ühtlasi tunnen, et tänu treeningutele on rohkem jõudu ja oskust vastu pidada hektilistele ja pingelistele tööpäevadele, pikkadele lennureisidele ning tundidepikkustele koosolekutele. Omast kogemusest soovitan pilatest küll kõigile, kes endas vähegi tahavad arendada füüsilist tugevust ja painduvust ning olla positiivne ja energiline. Kindlasti võiksid pilatesega tegeleda ka harrastajatest golfimängijad, et swing paremini töötaks, draivid sirged oleksid ja putid sisse läheksid,” soovitab Katre.
Pilatesehuvilised võivad lähemalt uurida: www.truepilates.ee
Jüri Kukk
Kui soovid, et ajakiri Golf jõuaks ka Sinu postkasti, telli ajakiri SIIT!
