Ehkki sööme me iga päev, levib toitumise ümber mitmeid küsimusi, millele vastuseks tuleb erinevat vastuolulist informatsiooni. Kas supertoidud on tervislikud? Kas peaks sööma enne või pärast trenni? Kas kaalulangetamiseks on vaja süüa sagedasti ja väikseid portsjoneid? Kliiniline toitumisterapeut ning Health Clinicu toitumiscoach Maarja Lember vastab enimlevinud küsimustele toitumise ümber.
- Kas supertoidud toovad tervise?
Lember selgitab, et supertoidud on ilus turundusväljend, aga sisuliselt mitte ükski toit oma olemuselt ei tee toidusedelit tervislikuks või ebatervislikuks. “Tegelikult väga paljud meie enda kodumaised toiduained on kõrge toiteväärtusega ning rikkaliku vitamiinide ja mineraalainete sisaldusega, näiteks kaer, rasvased kalad nagu heeringas, muna, sarapuupähklid, mustikad,” toob ta näiteid. Ta rõhutab, et kuigi n-ö supertoidu tiitleid kandvad toiduained on kasulikud, ei tähenda see seda, et kui tahta tervislikult toituda, siis peab toidusedelis olema kindlasti kinoa või avokaado vmt. Kui kinoa ja avokaado maitsevad, võib need enda toidusedelisse lisada, aga meie igapäevased toiduained nagu tatar, kaalikas, küüslauk ja õun on samuti kasulikud.
- Milline on hea hommikusöök?
Kliiniline toitumisterapeut nendib, et tema eelistab hommikuti süüa putru ja lemmikuks on kaerahelbepuder. Et puder oleks magusam, ent jääks tervislikuks, jagab ta nippi – kui puder hakkab valmis saama, hakib ta sinna sisse pirni, õuna või muud puuvilja, mis pudru magusaks teevad. Et saaks ka valku ja kasulikku rasvhappeid, siis paneb ta pudru peale erinevaid seemneid või pähkleid.
“Hea hommikusöök on tasakaalustatud, hoiab energiataset stabiilsena ja tagab täiskõhutunde. Esindatud võiks olla kindlast valk, näiteks muna või piimatoode ja ka kiudaine, kas näiteks täisteratooted, puuvili või köögivili,” soovitab ta.
- Kas piim on kasulik?
Kui vaadata Tervise Arengu Instituudi Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringut, siis kipuvad inimesed liigselt sööma piimatooteid, kus on kõrge lisatud suhkru sisaldus. Lember selgitab, et siis kipub see piimatoode pigem kuuluma maiustuste toidugruppi.
“Aga muidu piim, kodujuust, juust ja teised maitsestamata piimatooted on väga head valgu- ja kaltsiumiallikad. Tuleb olla teadlik, kui sagedasti ja palju me neid sööme,” räägib Lember.
- Kui tihti peaks sööma?
Lember soovitab jälgida, et söögipausid ei kipuks liiga pikaks minema. Kui hommikusöök või lõuna jääb vahele, on hiljem koju jõudes söögiisu niivõrd suur, et raske on teha läbimõeldud ja kasulikumaid toiduvalikuid. Seega kui nälg on väga suur, siis valikud kalduvad rohkem valmistoodete poole ning samuti kipume üle sööma.
“Osadele sobib, kui on kolm põhitoidukorda päevas, mõnele sobib hoopis viis või kuus väiksemat einet. Toidukorra muster oleneb inimese eelistustest ja tema päevarütmist,” räägib ta ja lisab, et pole tõestatud, et vähem ja sagedamini söömine aitaks kaalulangust soodustada.
- Mis saab, kui kipud söömist kiirel ajal unustama?
Kui inimene aga terve päev ei söö, võib veresuhkruväärtus langeda madalale, tekib väsimus, võib tekkida minestamistunne, ei suudeta hästi keskenduda. “Võib ka juhtuda, et kui päeva jooksul üldse ei sööda, siis hiljem süüakse korraga liiga palju ning süües korraga palju võivad tekkida ebameeldivad seedehäired nagu puhitus ja röhitsused,” selgitab Lember.
- Kas süüa enne või pärast trenni?
Lemberi sõnul ei pea harrastussportlastel olema söömine nii kellaajaliselt reguleeritud kui professionaalsetel sportlastel, kuid üldiselt ei ole soovituslik tühja kõhuga trenni minna. Enne trenni võiks süüa süsivesikute allikat, näiteks puuvilja või jogurtit. See tagab lihastele energiat, et trennis oleks sooritus võimalikult hea.
Pärast trenni soovitatakse tunni jooksul süüa tasakaalustatud eine, mis sisaldaks valku, süsivesikuid ja ka kasulikke rasvasid, et organism taastuks pingutusest kiiremini.
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 1/2021 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
