Mediteerimisel on golfimängule suur mõju. Seda kinnitavad ka kuulsad golfimängijad, kes hoiavad end mediteerimisega keskendunud ja keskmes.
Võib-olla see ongi põhjus, miks nad suudavad lüüa otsustavatel hetkedel lööke, mis golfifänne ahhetama panevad.
Rory Mcllroy
Rory Mcllroy kommenteeris pärast Playersi võistlust, et mediteeris enne mängu iga hommik 20 minutit. “Mitte, et ma läheks Nepali munkade juurde elama, aga see aitab keskenduda,” selgitas ta ja lisas, et kasutab mediteerimiseks äppe, nagu Calm ja Headspace.
Tiger Woods
Paljud ehk ei tea, et Tiger Woods on budist juba lapsepõlvest. Ta on tegelenud mediteerimisega ja käinud emaga templites. Ta on öelnud, et ema Tai budism on aidanud tal keskenduda nii golfimängudes kui ka elus.
Tommy Fleetwood
Fleetwood on öelnud, et mediteerimine aitab tal püsida hetkes. “Kõik tahavad vaadata tulevikku ja minevikku. Mina keskendun praegusele hetkele,” ütles ta.
Mediteerimine: milleks ja kuidas seda teha?
Mediteerimine peaks kuuluma iga inimese ellu, et olla tasakaalus, vähendada ärevust ja stressi. On ka golfimäng omamoodi meditatsioon.
Palusime meditatsioonijuhendajatel selgitada, miks tasuks mediteerida ning kuidas see abiks on.
Psühholoogiamagister ja Holistika Instituudi asutaja ja juhataja Marina Paula Eberth: meditatsioon on võluvõti sisemiste ressursside juurde
Elus on oluline olla iseendaga kontaktis, mitte liuelda automaatpiloodil läbi oma päevade, tegelikult kuskil kohal olemata. Meditatsioon õpetab olema kohal, siin ja praegu. Ainult siis, kui sa oled olevikuhetkes, on sul võimalus olla kontaktis oma sisemise olemusega, oma tuumaga.
Treenides meditatsiooni, saavad inimesed kontakti sügavamate teadvusekihtidega. Muutunud teadvusseisund on võluvõti meie sisemiste ressursside juurde. See on seisund, milles avanevad uksed nii alateadvuse kui üliteadvuse juurde. Meditatsioonis kohtud iseendaga – oma sisemise vaimse olemusega, mis on allikaks suuremale elujõule ja energiale, intuitsioonile ja loomingulisele inspiratsioonile.
Mediteerimise viise ja tehnikaid on tohutult palju, üks pole õigem kui teine. Soovitan katsetada erinevaid ja leida endale sobivaim. Tehnikaid on hea vahetada, leida see, mis teatud perioodil paremini sobib.
Terapeut, nõustaja ja golfimängija Pille Teearu: iga swing ja putt saab olla meditatsioon!
Nii nagu kõikide tegevuste puhul, tuleb ka mediteerides teada, miks sa seda teed. On täiesti mõttetu ja kasutu mediteerida mingite tegevuste peale, aga neid mitte teha. Inimesed istuvad vägisi tunde ja aastaid mediteerides, aga on ikka peale meditatsiooni ajahädas ja elu ei suju.
Meditatsioon õpetab olema kohal, siin ja praegu.
Meditatsioonis olles võid hoida enda kujutluses pilti oma tegevusest, mis siiani ei ole sujunud. Lase see pilt liikuma, aga ära kommenteeri, lihtsalt vaata. Hoides fookuse sellel pildil või filmil, sa peagi märkad, mis on sind siiani takistanud ja seganud, mis on oluline ja mis ebaoluline ja nii saad kohe tegutsema hakata teadlikult ehk oma loodut ellu viima.
Minu meditatsioon on dünaamiline. Kuna veedan palju aega golfiväljakul, siis ka seal iga swing ja putt saab olla meditatsioon ehk fookuse hoidmise harjutus. Peale golfiringi on pinged lõõgastatud, stress, ärevus nii kehas, meeltes kui mõistuses on vabanenud, olen parem inimene.
Enesearengu teejuht Tiit Trofimov: ka meditatsioonis on see hetk, mis golfis avalöögiga alustades
Mediteerimine on just selleks vajalik, et me leiaks enda jaoks aja, et märgata, peatuda ja vaadelda, mis meie sees päriselt toimub. See on täpselt see hetk, kui golfis alustad avalöögiga. Sama hetk on ka meditatsioonis, kus sa oled täiesti kohal, märkad kõike, märkad oma asendit, kuidas on sinu lõdvestus kehas, kuidas sa hingad, kuidas sa pead täpselt palli tabama. Sama on ka meditatsioonis, kui sa võtad selle hetke, peatud ja tood ennast teadliku hingamise juurde jälle tagasi, sest enamiku ajast me hingame alateadlikult. Teadliku hingamise juures hakkad sa märkama kõike, mis on oluline sinu jaoks, mida sa justkui peaksid märkama, nägema ja tundma, sest seda tihti inimesed kahjuks unustavad ära.
Kuidas mediteerida? Kõige lihtsam: tule lihtsalt rahulikult hingamise juurde, märka oma hingamist, märka, millised mõtted su peas liikuvad, mida sa tunned kehas, mis sind ümbritseb ja too ennast võimalikult peast südamepiirkonda. Südamepiirkonnas asub meie hing ja see ongi tegelikult meie päris tõeline olemus, meie kohalolu. Just sellise lihtsa tehnikaga võid sa saada väga häid tulemusi. Kui hakkad seda vaatlemist, hingamist ja kohalolu praktiseerima, hakkad golfis paremaid avalööke tegema.
Akrediteeritud Rännaku praktik ja nõustaja Gerly Sepp: mediteerimine ehk millegi tähelepanelik vaatlemine, aitab meil vaigistada mõtteid
Kui oleme lahti lasknud peas keerlevatest lugudest – mis viivad meid minevikku ja tulevikku – ning meel on jäänud vaikseks, siis oleme kohal hetkes, kus on alati rahu. Meie sees on alati olemas see koht, kus kõik on hästi: koht, kus on armastus, valgus, vaikus ja rahu. See on see, kes me tegelikult oleme.
Mina teen seda nii, et viin tähelepanu enda südame piirkonda ja hakkan lõdvestuma sügavamale iseendasse, võttes vastu kõik tunded, mis seal pinnale kerkivad, vaatlen neid, justkui lõdvestun neist läbi. Selliselt lasen lahti kõigest sellest, kes ma ei ole, et jõuda päris iseendani. Selles kohas kogeme avardumist, kõigega üksolemist. Kui meie sees on sügav rahu, armastus ja harmoonia, siis saab see tekkida ka meie ümber, sest elu loomine toimub seestpoolt väljapoole. Mida rohkem hoiame tähelepanu südames, seda vähemaks jääb mõtete virvarri. Selles kohas saab toimuda igasugune tervenemine. Nii võib avastada, et ei peagi enam nii palju tegutsema ega pingutama ja lihtsalt lõdvestudes hakkavad olukorrad palju kergemini lahenema ja sujuma.
Joogaõpetaja Karolin Tsarski: meditatsioon pakub kasu paljudes igapäevaelu puudutavates tahkudes
Miks mediteerida? Vastaksin sellega ühe mu keskkooli õpilase sõnadega: ”Tänapäeval on see lausa hädavajalik”. Klassikalise jooga perspektiivist on meditatsioon ehk sanskriti keeles sõna dhyana osa inimese arengu ehk jooga teekonnast, et jõuda inimese potentsiaali tippu. Dhyana on kontrollitud meele avardumise seisund, mida peetakse väga edasijõudnud seisundiks ning milleni tegelikult on jõudnud vähesed meistrid. Traditsiooniliselt veetsid õpilased selleks, et seda seisundit kogeda, aega meistri lähedal, kogedes seda seisundit, mida tema kogeb ja seda aastate vältel, kinnistades enda sees meditatsiooni seisundi kogemist ning arendades tasapisi võimekust seda iseseisvalt kogeda.
Tänapäeval sellised võimalused või isegi huvi enamikul inimestel puuduvad ning meditatsioon on saanud igapäevaseks ja laialdaselt kasutatavaks sõnaks, mille tähendus ning ka praktika eristub suuresti algtähendusest ja algsetest praktikatest.
Siiski on tänapäeva teadus uurinud ka klassikalise meditatsiooni praktika tõhusust ning leidnud, et ka päris algajad, kes praktiseerivad iganädalaselt 6-8 nädala vältel 8-10 minutit päevas, saavad märkimisväärset kasu niivõrd paljudes igapäevaelu puudutavates tahkudes, et tekib küsimus, miks terve maailm ei mediteeri igapäevaselt.
Sellele on selgitus lihtne: meie meel igatseb meelelahtust, stimulatsiooni, põnevust, tegevust, muutlikkust. Meditatsioon aga eeldab meele taltsutamist, keskendumist, keskendumist, tähelepanu kontrolli ning meel meie peas proovib leida kõikvõimalikke vabandusi, miks seda mitte teha. Ükski metsik hobune ei taha, et teda taltsutatakse ning sarnane on ka meie meel. Kuna me samastame ennast oma meelega, siis võibki tunduda, et kui mina ”pean” mediteerima, siis ma justkui teen midagi enda soovide vastu. Siiski, kui meditatsiooniharjumus enda sees tasapisi kinnistada, tõuseb motivatsioon mediteerida oluliselt, sest selle mõjud on lihtsalt nii nauditavad, et ei vajagi teaduslikku tõestust.
Infovälja- ja sagedusterapeut, nõustaja, koolitaja Liis Kuurme: meditatsioon aitab lülitada mõtted oma peas hoopis teistsugusele lainele
Meditatsioon on olnud minu jaoks viis, kuidas võtta aeg-ajalt endale n-ö vaikusehetk. Inimesed, kes tänapäeva kiire elutempoga ja stressirohkes maailmas vajavad puhkust ja lõõgastust, et enda tasakaalu leida, on avastanud endale meditatsiooni kui ühe lihtsa tööriista. Meditatsioon annab justkui võimaluse eralduda mürast ja minna enda sisse vaikusesse. Ikka selleks, et endal säiliks heaolutunne ja kontakt vaimse ja ratsionaalse vahel. Seesmises vaikuses olemine on valdavalt olnud oluline ka selleks, et inimese teadvustasand saaks avarduda ja mõttetasand läbi selle luua uusi seoseid nähtava ja nähtamatu maailma vahel.
Meditatsioon annab võimaluse eralduda mürast ja minna enda sisse vaikusesse.
Traditsiooniliselt arvatakse, et mediteerima peaks justkui vaikuses istudes ja nii tundide kaupa iga päev. Kuid meditatsiooniks võib minu arust nimetada ka loomingulise tegevuse tegemist pühendumise ja seesmise vaikusega. Ise olen rakendanud meditatiivset tegevust ka näiteks metsajalutuskäikudel, matkadel ja ka autoga sõitmisel. See on võimalus lülitada oma peas mõtted hoopis teistsugusele lainele. Seepärast võib minupoolest ka toiduvalmistamine, koristamine või käsitöö olla taotluslik meditatsioon, kus laieneb energia sügavamatesse kihtidesse.
Kirjanik, elustiilidisainer ja joogaõpetaja Merit Raju: jalutamine on minu jaoks meditatiivne praktika
Kas teadsid, et ainult 16% töistest ideedest ja lahendustest tuleb laua taga istudes? Seepärast püüan oma päeva alati mahutada vähemalt tund aega jalutamist. See on minu jaoks meditatiivne praktika, kus ma midagi telefonist ei kuula, vaid lasen mõtetel vabalt rännata või valin mõne konkreetse teema. Kasutan jalutamist kui meditatsiooni loovuse avamiseks ja teemade “läbikõndimiseks”.
Hommikuti pärast ärkamist ja õhtuti enne uinumist panen voodis silmad kinni ja püüan kujutleda mõne endale olulisema eesmärgi realiseerumist. See annab mulle päevaks alateadliku ja ka teadliku fookuse ja uneajaks alateadvusele konteksti.
Hommikuti teen aeglasi meditatiivseid venitusharjutusi ja kujutlen, et puhastan oma energiavälja, et püsida kehaliselt ja energeetiliselt parimas vormis.
Väelaulik ja maailmarändur Tom Walsberg: inimese keha taastub kõige rohkem mõttevabas seisundis
Paljud õpetajad, nagu näiteks Gunnar Aarma, Eckhart Tolle, Osho ja loomulikult kõik idamaised koolkonnad, kirjutavad, et inimese keha laeb end, terveneb ja taastub kõige rohkem mõttevabas seisundis.
Meetodeid, kuidas mõttevaba seisundit saavutada, on palju erinevaid. Jalutuskäik looduses ilma nutiseadmeteta, väelaulude laulmine, jooga ja meditatsioon on kõik võimalused, et seda mõttevaikust saavutada.
Inimese keha laeb end, terveneb ja taastub kõige rohkem mõttevabas seisundis.
Mediteerimine on ehk kõige ligipääsetavam, sest seda saab teha alati. Kodus, kontorilaua taga, autos enne sõitma hakkamist, hommikul ärgates või õhtul enne magamaminekut. Eriti siis kui tunned, et oled endast väljas, ärritunud: kui sul on võime end tagasi sisemisse vaikusesse tuua, on sinu käes võtmed end alati tasakaalustada, et mõte oleks selge ja südames oleks rahu. Jooksvalt mõttepauside tekitamist harrastades oled tasakaalukam ja käitud ka tasakaalukamat pingelistes olukordades.
Hea on, kui saad mediteerida vaikuses, aga ka see pole hädavajalik, saad tähelepanu enda sisse pöörata ka siis, kui sinu ümber on müra.
Oluline on pöörata tähelepanu enda sisse ja kõige lihtsam viis on näiteks keskenduda lihtsalt hingamisele. Sisse ja välja. Sisse ja välja. Mõnele toimib hästi visualiseerimine: vaikust ja rahu ja valgust sisse, pinget ja raskust välja. Kui mõte läheb rändama, siis ei pahanda endaga, vaid tood tähelepanu lihtsalt tagasi. Mõnele toimivad paremini vaikusemeditatsioonid: näiteks paned taimeri 5-15 minutiks ja lihtsalt hingad vaikuses. Teisele jälle juhendatud meditatsioonid, kus on taustaks muusika või kellegi hääl, kes tähelepanu juhendab. Igapäevane mõttevaikuse loomine on kindlasti tervendav ja rahustav. Selle tulemuseks on rahulikum meel, selgemad mõtted ja hingerahu, mis annavad sulle väe ja tasakaalu oma sihte saavutada.
Tekstid: Monika Kuzmina, Merje Miller
*Artiklid ilmusid ajakirja Golf 2/2021 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
