Peaaegu igasuguse golfiprobleemi jaoks leidub 1990. aastal kõrgtehnoloogiline ravim, mida polnud müügil 10 aastat tagasi. Soovite tuulise ilmaga lüüa madalalt? Titleisti 384 Low Trajectory pallide lohud on mõeldud just tuulega võitlemiseks. Tahaks lüüa kaugele? Yonex pakub draiverit ADX 200, mille tabamiskoht labal on 20% suurem kui tavaliselt ja grafiitvars 5 sentimeetrit tavapärasest pikem, mis tagavad ettevõtte sõnul 11,7% pikema löögi.
On golf muutumas liiga lihtsaks? „Vähesed tavamängijad on mulle öelnud, et mängivad liiga hästi. Minu händikäp küll praegu mu elu madalaim pole,” ütleb Sports Illustratedile Titleisti juht Wally Uihlein. USGA andmetel on 1990. aastal meeste keskmine händikäp 17 ehk sama, mis 25 aastat enne seda. Milles siis mure? Aastatel 1981-1989 langes PGA Touril ringi keskmine tulemus 72,06 löögilt 71,09 löögile ja keskmine avalöögipikkus suurenes 237,7 meetrilt 239,4 meetrile. Feeri tabamine oli 61,8% ja on 65,1%.
Tulemused paranevad aga kõigil aladel. Miks mitte siis golfis? Väljakud on paremas korras ja griinid ühtlasemad, ent Al Geibergeri 1977. aasta rekordit 59 pole tuuril korratud ja ka Sam Sneadi 1950. aastal püstitatud hooaja parim keskmine 69,23 püsib.
Golfiliit otsustas, et Ping Eye 2 vaod asetsevad liiga lähestikku. PGA Tour keelustas nelinurksed vaod 1990. aasta algusest. Karsten Manufacturing Corporation vastas kohtusse minekuga. USGA jõudis Karsteniga kokkuleppele: Ping Eye 2 on lubatud, kui Karsten hoiab vaod tulevikus rohkem lahus.
1978. aastal keelustas golfiliit Polara isekorrigeeriva palli. Kohus mõistis Polara kasuks ligi 1,5 miljonit dollarit.
„Tootjate osavus ületab golfiliitude võimekuse,” sõnab PGA Touri juht Deane Beman.
„USGA ei suuda kunagi tootjatega sammu pidada,” tõdeb Uihlein.
USGA ei saa ette aimata, millega tootjad välja tulevad. USGA saab ainult reageerida varustusele, mis on juba saadaval. USGA suunised on nii ähmased, et iga katset tehnoloogilisele arengule piiri seada võib pidada kapriisitsemiseks. „Golfireeglid” ei sisalda midagi materjali kohta. Palle tuleb liidule igal aastal ülevaatamiseks esitada, keppe aga mitte. Varustusetootjaid on juba üle 60 ja iga aastaga lisandub niigi kitsale turule uusi üritajaid. „Me oleme ju Ameerikas. Kui inimene tahab osta Chevy või Cadillaci, siis tuleb talle seda võimaldada,” ütleb Karsten Solheim. „Kui on võimalik valmistada parem kepp, siis tuleb seda ka teha. Kui paljud meist ei suuda lüüa 200 ega isegi 100 meetrit, siis miks karistada meid, kuna Greg Norman suudab lüüa 290?”
Solheim on aga vastu ettepanekule valmistada eraldi keppe asjaarmastajatele ja elukutselistele. „Kui igaüks hakkab oma reegleid tegema – PGA Tour, European Tour, USGA -, siis hakkavad klubid ka peagi õigusi nõudma,” nõustub PGA üks juhte Pat Rielly.
Samas on selge, et treenerid ei mängi võrdsel tasemel proffidega, eriti kui vaadata PGA Championshippi, kus veerand osalejatest on treenerid. „95% amatööridest ei kasuta balaatapalli. Ma ei usu, et teatud varustuse keelustamine mängu populaarsust mõjutaks,” arvab Beman.
Teatud varustuse keelustamine võiks olla ka kasulik – kui keegi ületab Jack Nicklausi Mastersi rekordi 271 lööki, oleks ju tore, kui see juhtuks sellepärast, et ta on parem golfar, mitte sellepärast, et tal on parem varustus.
Kui golfiarhitektid ehitavad 550-meetriseid 5-löögiseid radu, siis mis saab 5500-6000-meetristest väljakutest, nagu Merion või Cypress Point? „Vanade väljakute väärtus tuleks säilitada. Enamikul pole ruumi tiisid kaugemale viia,” lausub Beman. „Tootjad ei tohiks mängu kontrollida. Juba on probleeme, mis ohustavad mängu au.” Beman on mees, kes tunnistab, et tegi vea, kui lubas ehitada „staadioniväljakuid”. Esimene TPC ehk Tournament Players Clubi väljak rajati 1980. aastal Floridasse. Kuulus TPC Sawgrass. Kokku on tuur neid 1990. aastaks ehitanud, ostnud või litsentseerinud 12. Kuus on arendamisel.
Beman ütles, et rahvas tahab näha proffe alistamas vägevaid väljakuid. Proffidele otsustamisõigust ei antud. Tom Watson soovis Sawgrassi griinidest buldooseriga üle sõita. Scott Hochilt küsiti ühe TPC väljaku kohta, kas see sobib talle. „Ma ei tea, kellele see sobiks peale kitsede,” sõnas Hoch. Paljud kvalifikatsiooniturniirid peetakse TPC väljakutel ja paljud head mängijad ei jõua turniirile, kuna mängu astub õnn, arvab Paul Azinger.
Staadionigolfil siiski toetajaid jätkub. „Ma küsin mängijalt, miks talle väljak ei meeldi. Ta ütleb, et mängis ühel rajal 10. On see väljaku süü? Mulle tundub, et ta ise mängis mõned löögid kehvasti,” lausub PGA Touri ametnik Mark Russell.
Beman oli 1960. aastate algul tippamatöör. Ta pani USGA-le ette rajada väljakuid, millest saaks US Openi paigad ja liidu „laborid” griiniuurimusteks. Beman tahtis, et vaataja näeks paremini golfi. Idee laideti maha.
Beman hakkas profiks ja võitis tuuril neli korda, kuni jõudis juhikohani ja võttis üles vana idee: turniirid vajasid golfi populariseerimiseks sponsoreid, kuid väljakutel puudus sponsoritelkidele ruum. Televisioon vajas ülekanneteks kilomeetrite ulatuses kaableid. Rahvamasside mahutamiseks läks vaja suuri parklaid. Rajaäärde rajati kohti kauplejatele.
Beman ei lubanud Pete Dyel disainida nii keerukat Sawgrassi, kui Dye oleks soovinud, ja ometi nimetas Ben Crenshaw seda „Tähesõdade” golfiks ja selle loojat Darth Vaderiks. „90% hobusesõnnikut, 10% õnne,” iseloomustas JC Snead. Enne TPC väljakuid puudusid 60-kraadised wedge’id.
Väljakud muutusid järjest keerulisemateks, iga järgmine TPC arhitekt püüdis eelkäijat üle trumbata, kuid väljakute käive oli 1989. aastal peaaegu 43 miljonit dollarit, millest 6,3 miljonit kasum. 1990. aasta Phoenix Open tõi laupäeval väljakule 109 000 vaatajat.
Tuur ei kuluta TPC väljakute ehitamiseks tavaliselt sentigi, sest arendajad loodavad teenida neile rajatava kinnisvaraga. Staadioniväljakutel ei näe vaatajad aga mängijaid lähedalt. Staadioniväljakutel lastakse griinid vaatajate jaoks madalale, kuid see toob kaasa drenaažiprobleeme, tuleb paigaldada püügikausid ja mängijad ei jõua järskudele griinidele. Kemper Openi publikuarv kasvab ja auhinnaraha on miljon dollarit, ent 1990. aastal soovis seal osaleda 20 suurimast rahavõitjast vaid kolm.
Võib-olla hakatakse staadioniväljakuid hindama hiljem. Donald Rossil võttis Pinehurst No. 2 lihvimine 30 aastat.
Tekst: Märt Milter
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 3/2021 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
