Kaido Maisveel oli omal ajal Rootsis äripartner, kes mängis aastaid tarnijatega ja äripartneritega tennist. Vanuse arenedes vaadati, et mängides ei saa juttu ajada ja inimesi hakkas ära kukkuma. Rootslased tegid siis kõikidele Green Cardi kursused ja hakkasid korraldama ettevõtte lahtisi meistrivõistlusi golfis. Maisvee võitis ühel sellisel pooliku kepikomplekti.
See oli 1990. aastate lõpus. Maisvee tuli selle komplektiga rõõmsalt Eestisse ja pani nurka seisma. „Ega ma siis väga selle kohta ei uurinud. Sisseelamine toimus 2004. aasta lõpus, kui Otepääl hakati seda asja ajama. Väljakut veel polnud, aga ehitus käis,” meenutab ta. Maisvee tegi Rein Auväärti juures Green Cardi, kuid väljakule ei jõudnudki – olid teised hobid.
Läks aastaid mööda. Oli ehk aasta 2013, kui Maisvee uuris Kristi Laurilt, kuidas ta uuesti golfi juurde saaks. Ta tegi teist korda Green Cardi, sest kõik oli meelest läinud. Mängis natuke, 2014 ka natuke, 2015 aga jälle ei jõudnud. 2016. aastal sai sarjas „Tule rajale“ händikäpi kolksuga 46 pealt 35 peale, kuid see muutis olukorra raskemaks, sest punastelt tiidelt mängimine oli selgeks saanud ja nüüd tuli harjuda kollastega.
„Meil on Otepääl maakodu ja seal on naabrimees, kes on ka golfientusiast. Tema ikka torkis mind, et lähme teeme hommikul mängu ja sealt hakkasime proovima ja toimetama,” räägib Maisvee.
Otepää võidaks Tartu väljakuga
Kaido Maisvee oli puitaiamaju eksportiva ettevõttega Lasita Maja kaua Tartu edukaimate ärimeeste seas. 2017. aastal müüs ta selle mitme miljoni eest hollandlastele ja tekkis hästi palju vaba aega, mille kasutas ära Otepää Golfiklubi, kes värbas ta 2019. aasta lõpus presidendiks.
Maisvee võttis golfi rohkem ajaviitena siis ja võtab siiani. „Ma arvan, et päris spordiks on natuke hilja,” mõtiskleb ta, „kuigi metsatööstusliidu sarjas sai mitu korda esikohale tuldud.”
Golfiklubi juhtimist võib ettevõtte juhtimisega võrrelda. „Eks mul on paarkümmend aastat ettevõtte juhtimise kogemust. Mitte päris väikse ettevõtte – meil oli 270-280 töötajat. Ma olen alati öelnud naljaga pooleks, et inimene peab midagi tegema ehk siis mitte niisama mängima, vaid mõtlesin, et äkki õnnestub ka panustada,” sõnab Maisvee.
„Parandamiseks on alati võimalusi palju. Ei ole ühtegi kohta minu meelest, mida ei saaks paremini teha. Kui ma rahvusvaheliselt toimetasin, avastasin väga palju seda, et äriasjades ei saa toimetada emotsioonide baasil. Seda ka golfis. Emotsioonid võivad olla võistlustel kaasa elamiseks, aga kui rääkida koostööasjadest, siis tundub, et eestlasel kipub tavaliselt seda emotsiooni liiga palju sees olema,” jätkab ta.
„Millele ma ei ole päris hästi pihta saanud, on väljakud ja klubid. Need peaksid omavahel hästi läbi saama. Golfiliit propageeris, et ühel väljakul võiks olla kaks klubi, üheksal üks ja üheksal teine. Minu arvamus on see, et see saab toimida ainult siis, kui on kaks täiesti eraldiseisvat klubi ja ka väljak on täiesti eraldi. Kui väljak omab mingit klubi või klubi omab väljakut ja siis on veel üks klubi, tekib kolmnurkne konflikt,” ütleb Maisvee.
Otepääl on praegu just selline situatsioon: seal on 2020. aastast Otepää Golf & Country Club, väljaku algatatud.
„Eks seda nüüd näha ole, kuidas tal minema hakkab,” arutleb Maisvee. „Vähemalt on mängijatel valikuid. Ega kedagi ju jõuga ühtegi klubisse kinni ei pane. Mis on võib-olla natuke segadust tekitanud – eriti algajad, kes pole veel otseselt kuskile klubisse läinud, ei saa aru, et Otepää Golfiklubi ja Otepää Golf & Country Club on erinevad klubid. Satutakse kellegi tuttava kaudu teise klubisse. See on vaja paika saada.”
„Tundub, et OGK on sunnitud rohkem taanduma kommertslikuma kokkuleppe peale, sest on arusaadav, et kui väljak on mingi klubiga tihedamalt seotud, siis juba täna on näha, et selle liikmed saavad teatud soodustusi, mida OGK liikmed ei saa. See pole üldse etteheide, see on iseenesest asjade loomulik käik, aga eks see näitab, kuhu asjadega välja jõuab, sest ega tegelikkuses ei ole Eestis siiani sellist versiooni olnud, et mingi klubi ütleb, et neil on kaks klubi ja me saame kõik sõbrad olla,” lisab ta.
Maisveel on Euroopas üksjagu tuttavaid ja ta uuris, kuidas neil asjad käivad. Väljak on teinud klubi paljudes kohtades.
„Neil on jaotatud nii, mida ma ka ise mõtlesin, et on kindel kuumaks. Selle kuumaksu sees, nagu meilgi pangas püsikorraldusega, läheb kuu jooksul teatud summa maha. Selle eest on kaetud liikmestaatus ja mänguõigus. Seal on erinevad paketid, nagu meilgi müüakse pakette, aga sa ei maksa ühekorraga, vaid jooksvalt. Sellel samal väljakul on pidev rahavoog ja siis talvel ei ole sul midagi. Kui tuttavale rääkisin, et tahame Tartusse väljaku teha ja kas ta ei tahaks kaasa lüüa, ütles ta, et see on nagu heategevusprogramm. Golfiväljakule tekib hind peale kolmandat pankrotti, siis on mõistlik hind ja äril jumet.” Maisvee muheleb.
Võib-olla kõige suurem asi, mida Kaido Maisvee võib OGK presidendina siiani nimetada, on see, et uus hingamine on sisse puhutud ideele rajada Tartusse väljak. Otepää väljak on küll tore, aga see on Lõuna-Eesti ainuke.
„Enamik tartlasi mängib täna Otepääl ja mina isiklikult jään ka edasi Otepääle mängima, aga arvamus on see, et kui Lõuna-Eesti piirkonnas oleks veel üks väljak, siis võidaksid mõlemad väljakud. Seda räägivad kõik inimesed turismis, et kui turistile pakkuda paketis kaks väljakut, siis oleks asi hoopis teine,” lausub Maisvee.
Tal on väga palju tuttavaid, kes ütlevad, et meelsasti mängiks golfi, aga isegi kui võtta suvi, mil on pikalt valge, siis selleks, et 18 rada teha, peab tööpäeva vähemalt lõuna paiku pooleli jätma. „Puhkus on puhkus, aga kui tööinimestest rääkida, siis lihtsalt ajaliselt ei jõua. Üheksa rada saab aeg-ajalt teha, aga 18 jaoks jääb napiks,” selgitab Maisvee ja lisab, et Tartus on ju ka õppejõude, kes meelsasti teeksid mõned golfiringid, aga Otepääle jõudmine on keeruline.
EGL-i plaanis oli 2025. aastaks käivitada paar pitch‐and‐putt munitsipaalväljakuprojekti maakonnakeskustes, aga see oli enne pandeemiat. Tondiraba projekt seiskus pandeemiatagi.
„Iga mõte vajab rahastamist, aga see oli golfiliidul hea mõte. Algajal on lihtsam, kui ta saab alguses teha lihtsamates tingimustes väiksemaid ringe. Mina õppisin mentorringidega kõige rohkem. „Tule rajale“ võimaldas mentoriga ringe teha. See kestab siiani, ainult eelneval aastal tulid välisvõistluse formaadile lisaks puttamisvõistlused ja rohkem võib-olla natuke teooriat,” sõnab Maisvee.
„Võistlusmoment on alati oluline. Inimestele meeldib võistelda. See on ju hea tunne, kui pall lendu läheb ja rajale ka jääb. Mida rohkem valikuid oleks, seda suuremad on võimalused. Me oleme Tartu väljaku raames rääkinud sellest, et ükskõik kui mitme rajaga Par-3 variant ka teha. Kui mitte kohe, siis teises etapis. Rae kogemuse baasilt tundub, et hea reis on ka oluline,” ütleb ta.
Golf X Tartu
Soovi minivariandi on Maisvee juba täitnud – eelmise aasta lõpus sündis otsus saada Golf X Tartu omanikuks.
„Tartu stuudio avamine läks tolleaegsel omanikul üsna valuliselt. Silt oli mitu aastat väljas, aga midagi ei toimunud. Ühel hooajal läks juba päris hästi, aga siis tabas koroona. First things first, nagu öeldakse – Tallinna Arigato klubi oli ikka ligemal ja kui midagi kuskilt liigutada, siis liigutati seal,” on Maisvee mõistev.
Ta täpselt veel ei teagi, kui õnnetuks koroonaajastu tegi. Siiani on tegu olnud pealemaksmisega, aga sellesse asja sisenedes ta arvestas, et mingi periood tuleb seda teha. Lisaks puudub ettevõttel kogemus, mis Tartus suvel toimub, sest esimesel suvel, kus oleks võinud midagi toimuda, olid koroona tõttu uksed kinni. Huvi siiski on olnud. Kui stuudio veel kinni oli, siis käis uurimine, kas keegi teab, kas või millal see avatakse ja praegu on igapäevaseid treenijaid. Julgeb sisse astuda ka tavainimene, kes golfist midagi ei tea. Uudistajatel lastakse endiselt tund aega tasuta proovida. Ainus tingimus on see, et uudiskirja jaoks tuleb kontaktandmed anda.
Stuudios on neli simulaatorit, millel väljakuid kokku ligi 60. Väljakute golfivõrgustik on Tallinnaga ühine ja saaks mängida rajamängu nii, et üks mängib Tallinnas ja teine mängib Tartus, aga koroona tõttu on paljud asjad arengufaasis. Nii Tartu kui ka Tallinna stuudio ostsid mitmekesistamiseks puttamissimulaatorid, mis tähendab, et ei pea palli tingimata lendu saama, vaid see sarnaneb pigem minigolfile.
Talv läbi tehti võistlussarja Tour de Fii, kus osalesid näiteks OGK kapten Viljar Pärnamäe, Nils Esko ja Maisveedest lisaks Kaidole Sander ja Marko. Ojasaarelt astus läbi Eero Soosaar. Söögikohaks stuudio ei pretendeeri. Kui keegi soovib süüa, tellitakse restoranist Fii ja selle pealt stuudio ei teeni. Toimunud on ka teisi golfiüritusi, kuhu võib tulla igaüks. Näiteks vaadati koos Mastersit. Tõenäoliselt renditakse monitor, kus saaks lisaks golfile jalgpalli mängida.
Kindlatel päevadel käib stuudios kohalik treener Oliver Treufeldt. Tallinnast tuleb Torel Neider üle nädala, varem igal kolmapäeval ja vahetult enne hooaega kaks korda nädalas. Kui tavaliselt on ametlik aeg avatuna kella 10-21, siis Toreli kolmapäevadel avati tund varem ja pandi kinni tund hiljem, sest soovijaid oli liiga palju, aga see läks pisut kurnavaks.
„Otsustasime, et lõpetame kell 20, siis ta saab ikka normaalsel ajal Tallinnasse tagasi,” naeratab Maisvee. Igale treenijale on üks tund. Täiesti piisav, et kõik asjad ära teha. „Meil on avatud koostöö ükskõik milliste treeneritega, kes tahavad tulla. Ongi tartlastele mitmekesisem. Tallinnas on väljakuid mitu, treenereid rohkem ja valik laiem. Võib-olla suvel, kui peaks kallama oavarrest ja kuhugi ei saa, tuleb mõni ka siia.”
„Sellega, et rahvas siia saada, peab tegelema juba suvel. Loomulikult mingeid tutvustavaid üritusi teha, kuni fitting’uteni välja, kuna tahame hakata pakkuma ka varustust. Kui ma oma esimest varustust hoidsin, anti mulle kaks keppi. Siis ma vaatasin, et see paremas käes olev meeldib mulle rohkem, ilma et oleks teadnud, mida see endast üldse kujutab. Tegelikult võiks ju seda ka suunata tunduvalt paremini,” läheb Maisvee kulm korraks kipra.
Golf X Tartu on saanud EGL-iga enam-vähem kokkuleppele, et võib talvel teha ka Green Cardi.
Midagi peab väljas juurde tegema, aga toetavad asjad ja videomaterjalid saab sees ära teha, räägib Maisvee. „Sellega tahaks algust teha, võib-olla kunagi jõuda ka Otepää või Tartu golfiväljakuga koostööni. Alati on hea soojalt inimesed edasi saata, kui sul on midagi tehtud. Siis sa lähed ka kohe edasi, võin seda öelda ka enda kogemusest. See oligi üks põhjuseid, miks see soiku jäi,” tunnistab ta.
Stuudios on kotihoid. Kui tund aega lööd, siis on ka nahk märk, seega koostöös Lõunakeskusega rajatakse duširuum. „Mulle öeldi, et teeksin kokkuleppe My Fitnessiga, aga nad on Lõunakeskuse teises otsas ja see on pool kilomeetrit läbi keskuse jalutamist,” vangutab Maisvee pead.
Meeskonnas on enam-vähem need, kes eelmise omaniku ajal töötasid: lisaks treenerile kolm administraatorit, vahetustega. Graafikuid teevad nad ise. Maisvee stuudiost palka ei saa. Omaniku rõõm.
Kuna Golf X Tartu asub kaubanduskeskuses, siis, nagu öeldud, on Maisveel plaan teha aasta lõpuks Lõuna-Eestisse korralik golfipood. „Lõuna-Eestis on ainus koht praegu, kust saad midagi osta, Otepää golfiväljaku pood. Elu näitab, et mida sealt ostetakse, on kindad, tiid, pallid. Sellised asjad, mis on maha jäänud ja on kiirelt vaja. Neid poode on üle Eesti selliseid. Puhas golfipood on nüüd Tallinnas Toompuiesteel. Oleme mitmest kohast uurinud, et siin valik võimalikult laiaks teha, sest ruumi meil on, nii poe kui ka simulaatorite jaoks. Golfiriided iseenesest oleks ju väga lahedad,” arvab Maisvee.
Oletame, et hüppame aasta 2021 lõppu, on jõuludel kokkuvõttev aeg, siis mis peaks olema ära sündinud, et Maisvee saaks öelda uue omanikuna, et läks hästi?
„Minu jaoks tegelikult see pood ja fittingstuudio. Suvel fitting’uid väga ei tee, see ongi rohkem talvine teema, aga tegelikult nii palju kui me oleme rääkinud, siis tundub, et vähemalt Tartu inimesed ootavad pikisilmi, et see saaks toimima. Sa saad tulla ja katsetada.
Minu drive on veel kaugel sellest, et oleks väga lahe, aga olen teinud teatud muudatusi oma varustuses. Püsin rajal ja olen kaugemal kui enne ja tunduvalt väiksema vaevaga. Otepää naabrimehega leidsime, et kui saame HCP 25 peale, siis on meil küllalt. Hiljem leidsime, et miks me ei võiks mängida ka alla 100 stabiilselt. Golf on selline ala, millega alustada ei ole mitte kunagi hilja.”
Kaido Maisvee 3 põhjust, miks peaks talvehooajal sisekeskuses käima
- Kui ise tegeled mingi hobiga, siis sunnid lapsi ka. Kui suutsin vanemat poega veenda, et golf on põnev ala, siis ta tegi Green Cardi ära ja esimesel hooajal väljakul svingi oli, aga pall ei läinud sinna, kuhu vaja. Ei tahtnud talle ka nõu anda. Need simulaatorid, mida me kasutame, on maailmas tipptasemel. Väga täpselt näeb ära, kuidas kepp liigub, mis nurga alt tuleb, kõiksugu raadiused, spinnid. Kõike on simulaatoris lihvida kordades lihtsam kui väljakul. Vanem poeg on hea näide – talvehooajal sai esimest korda simulaatorisse ja treener sai ka vaadata, kuidas ta liigub. Arvan, et tuleval hooajal saab ta minust parema händikäpi.
- Golfiklubi kui selline, eriti Tartu mõistes, on vorm, kus on võimalik kokku saada, arutada asju. Pidevalt mingisugused tuurid käivad, neid saab koos vaadata. Võistlused simulaatoris on kardinaalselt teistsugused kui väljakul. Väljakul võistlused on ka kõik toredad, aga simulaatoril võib ergutav koor selja taga mõjuda kas ergutavalt või hävitavalt. See mäng on kõigi silme all. Tallinn on mänginud rajamängu ja me tahame ka katsetada. Mingid reeglid tuleb ikka teha, aga ma ütleks, et see on ühiskondlik tegevus. Inimene tahab ikka suhelda.
- See on lihtsalt tore koht.
Tekst: Monika Kuzmina
*Artikkel ilmus ajakirja Golf 1/2021 numbris.
Ajakiri Golf on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.
