Eesti tüüpiline suvi: on jahe ja sajab vihma. Mistap pole ime, kui avastad, et pall on vastu igasugust loogikat sattunud bunkrisse ja vähe sellest – bunkris on peale palli ka vesi.
Pingete mahavõtmiseks tuletame meelde golfi põhilised reeglid:
– palli tuleb mängida sealt, kus ta väljakul asub;
– väljakut tuleb mängida niisugusena, nagu see on.
Lisaks tasub meenutada, et bunkrid kuuluvad takistuste kategooriasse ja need on projekteeritud väljakule, tegemaks mängijate elu keerulisemaks ehk nii-öelda karistuseks mitte just kõige paremate soorituste eest. Otsesõnu: kui oled löönud palli bunkrisse, keskendu mängu jätkamisele, mitte greenkeeper’ite, kohtunike ja jumal teab veel kelle kirumisele.
Niisiis, pall on bunkris juhuvees, või mängija asend, mida ta soovib jätkamiseks võtta, asub juhuvees. Siinkohal meenutuseks, et märg liiv iseenesest ei ole juhuvesi, vesi peab olema silmaga nähtav.
Jätkamise võimalused on järgmised:
1. Jätkata mängu sealt, kus pall asub.
2. Lüüa uus pall, kasutades niinimetatud strokeand-distance-karistust, kohalt, kust eelnev löök sooritati. (Maakeeli: esimene löök bunkrisse, teine lähed tagasi ja kolmas on juba uus löök.)
3. Mängida palli ühe trahviga väljaspool bunkrit nii, et kukutades palli bunkri taha kohta, mis jääb lipu ja palli esialgset asukohta läbivale joonele niipalju lipust eemale, kui mängija soovib.
4. Ilma trahvita võib jätkata, kukutades palli bunkrisse lähimasse kohta, kus juhuvesi enam ei sekku mängu ning mis ei asu lipule lähemal.
Kuid mis saab siis, kui bunkris ei olegi sellist kohta, kus saaks täieliku vabastuse juhuveest ning mis ei asu samal ajal lipust kaugemal?
Kui üldiselt on golfireeglites üks rusikareegel – kui vabastuse (pole vahet, kas trahviga või ilma) võtmiseks läks, siis tuleb see ka saada – siis juhuvee puhul bunkris on üks harv olukord, kus võib saada ka osalise vabastuse, kui puudub võimalus saada täielik vabastus. (Arusaamatuste vältimiseks: teine juhus, kus ei pea vabastust saama, on mittemängitava palli reegel ehk kui pall on kännu taga ja kukutamisel veereb taas kännu taha, tuleb sealt ka jätkata.)
Täpsemalt tähendab see, et tuleb leida koht, kus vähemalt pall või asend asub kuival.
Tavaelus on paraku tihti nii, et need ainukesed kohad kipuvad olema bunkriääred, mis on kaldu ning pall ei jää peale kukutamist sinna püsima. Siis tuleb käituda nii nagu ikka – kaks korda kukutada ja kolmas kord pall asetada sinna kohta, kus pall teistkordsel kukutamisel esimesena maapinda puudutas.
Juhin tähelepanu asjaolule, et pall tuleb asetada, mitte suruda või kuidagi uuristada liiva, et ta püsima jääks.
Siinkohal mängijatele veel üks üldine nõuanne: ärge kunagi palli enne tema asukohast liigutage, kui te ei ole teinud lõplikku otsust jätkamise suhtes. Sest niipea, kui te palli üles tõstate, võtate te võimaluse jätkata palli esialgselt asukohalt (välja arvatud juhul, kui pall asub griinil).
Mis aga saab, kui bunker on ääretasa vett täis?
Ühtegi uut võimalust ei lisandu, kehtivad seniloetletud variandid.
Tavapäraselt küll võistluste korraldajad üritavad selliste probleemide tekkimist vältida, aga kui see on tekkinud, siis jätkake ülaltoodud võimalusi kasutades.
Kui juba bunkritest juttu, siis on paslik meelde tuletada, et bunkrist lahkudes tuleb bunker korda teha. Selleks on bunkri kõrval reha. Jalaga või golfikepiga tehtavad silumisliigutused kordategemisena ei kvalifitseeru.
Täpseid lööke kõigile!
Tekst: Heinu Klaas, EGL-i reeglite ja HCP komitee esimees
Graafika: ajakiri Golf
Golfiportaal on kõigile, kes peavad lugu kvaliteetsest vabast ajast, hindavad tervist ja sportlikku eluviisi, tahavad nautida kaunist loodust ning huvituvad golfist.